Haridus kui võti maailma (0)

Haridus kui võti maailma
Haridus ja vabadus - kaks tänapäeva kõige aktuaalsema sisuga sõna. Kummagi tingimuseks on teise võimalikkus. Keskendudes ühele unustatakse tihti juurde lisada teine, ning vastupidi. Siiski, on neil kahel rohkem ühist, kui arvata võiks, ning samuti on nende vajalikkus nüüdisaja maailmas tohutu.
Hariduse ja vabaduse vahel on ajaloo vältel alati olnud ühenduslüli. Haridus on viinud lähemale vabadusele ja andnud võimaluse paista silma millegi erilisega. Rohkelt sellekohaseid näiteid võib leida orjuses elanud inimeste näol, näiteks Solomon Northupi 1853. aastal avaldatud teoses ,,12 aastat orjana’’, mis baseerus tema endaga juhtunud tõestisündinud lool , väljendas selgelt haritud orjade eelisseisust. Näiteks paluti Solomonil mõnikord mängida õhtusöögi ajal viiulit või sai ta omale teiste orjadega võrreldes prestiižsema ülesande. Lisaks võib teise näitena tuua mustanahalise orjaperekonda sündinud Frederick Douglassi, kes iseõppinuna 1838. aastal orjusest põgenes ning keda hiljem riigimehena peeti elavaks tõestuseks sellele, et mustanahalised siiski suudavad oma eluga iseseisvalt toime tulla ja seda edukalt.
Kuigi haridus vabastab ka raskemast tööst kasvatab see ka inimese eneseteadlikkust ja iseseisvust. Võib öeldagi, et haritumatel inimestel on suurem vastupanu välistele mõjuteguritele ning teiste arvamuse olulisus väheneb nende silmis tohutult. Seega võib haridus viia eliidi sekka ning harimatus saada hukatuseks. Näiteks peetakse Islamiriigi suurimaks kaasosaliseks harimatust, kuna väidetavalt on suurem osa džihaadisõdureid kirjaoskmatud, kes ei suuda lugeda ning seetõttu usuvad oma liidrite valesid. Vastukaaluks võib haridus aga viia suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseni. Kuigi apartheidijärgsete probleemidega maadleb Lõuna-Aafrika vabariik tänini, on sel aga olnud ka helgemaid hetki . Näiteks parandas kogu riigi heaolu ja aitas lõpetada apartheidipoliitikat LAV-i endine president Nelson Mandela . Kuigi valge- ja mustanahaliste koosmajandamist on Mustal Mandril läbi ajaloo võimatuks või väga keeruliseks peetud, suutis haritud ning paremasse maailma uskuv Mandela siiski riigi kriisist rohkem välja tuua kui eal varem. Seega, võib haridus tuua inimeses esile niivõrd kõrge eneseteadlikkuse ja usu, et sellest võidab kogu ühiskond.
Lisaks eneseteadlikusele ja otsesele vabadusele loob haritus ka inimeses vabadustunde inspiratsiooni edasiandmiseks. Iga haritud inimene loeb tihti ka raamatuid, käib teatris või muuseumides ja on üleüldiselt kultuurne. Laiad võimalused võivad teinekord tuua esile ka loomingulisust, vahel väljendub see ka raamatute, teatritükkide, laulude või luuletuste näol. Näiteks on Giuseppe Verdi ooperi ,,Maskiball’’ aluseks tema kaasaegse, Rootsi toonase kuninga Gustav III-ga juhtunud õnnetus. Sellise teose kirjutamiseks oli Verdi tõenäoliselt hästi haritud kultuurne härra, ning juhtunud õnnetusest on ta loonud hoopis kunstitüki, mille tagamaad tihtilugu ei teata. Seega on ühest õnnetust seigast saanud ooper , mis inspireerinud nüüdseks paljusid teisi. Sarnaselt Verdile on teistelt eeskuju võtnud ka Gustave Flaubert . Oma suuretose ,,Madame Bovary ’’ kirjutamisel võttis ta suuresti eeskuju Cervantese ,,Don Quijotest’’, ning tänaseks on mõlemast teosest saanud klassikad. Mõlemad näited tõendavad, et haridus, mis resulteerunud harituses, on tihti saanud inspiratsiooniallikateks teistele.
Nii eneseteadlikkus , iseseisvus kui ka vabadus on äärmiselt olulised aspektid igapäevaelus. Kuigi ajastute vältel ei ole kõik need alati olnud käeulatuses, on kõik kolm olnud tahetud ja vajatud. Haridus on aga lüliks kõigi kolmeni, seda tahes-tahtmata. Haridus on olnud võtmeks parema enese ja elu juurde.