Eesti ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766. Sealt edasi on ajakirjandus laialt arenenud ning tänaseks on suurim teabeallikas Internet. Inimestel pole enam mingitki probleemi pääseda ligi informatsioonile, mis on üleval tasuta lugemiseks ning mis igapäevaste otsuste ja tegevuste kõrval mõjutavad meid ja meie päevi ühel või teisel moel. Tuleb kahjuks nentida, et vähemalt üle poole meedia uudistest kalduvad pigem negatiivsele poolele. Sellisel juhul jätab ajakirjandus maailmast inimkonnale suhteliselt kriitilise mulje. Lugejade arv kasvab sekund, kui postitatakse avalikult mõni mahlasem pala. Noori lugejaid huvitavad rohkem uudised seoses sotsiaalmeedia ning kuulsustega. Teisisõnu iidolitega. Ajakirjandus on laialt seotud Internetiga, mis omakorda teeb selle seotuks noortega, kusjuures on kõik neile parajalt kättesaadav. Kuid nagu ennist mainitud, on liiga palju uudiseid ebameeldivad,
Retsensioon Lühitutvustus Käesoleva kirjatöö ,,Meedia roll tänapäeva maailmas" on arutletud nn. Neljanda võimu, meeda plussida ja miinuste üle ja toodud välja tema põhjused ning tegelik tähtsus ühiskonna kooshoidmisel. Sisu analüüs Esimese asjana jääb silma, kuidas autor on kirjeldanud meedia funktsiooni. Autori arvamuse kohaselt tingib meedia tormilise arengu see, et inimesed tahavad kõigega kursis olla, mis maailmas sünnib ning et lai silmaring tagab edukuse ja meediast tulenevad teadmised ja intelligentsustase. Selle väite kohaselt tõstataksin autorile küsimuse. Kui meedia tagab intelligentsuse ja teadmised, siis peaks tänapäeval üleskasvav laps olema palju intelligentsem ja haritum. Samas on asjad jälle veidi teisiti. Lapsed vaatavad tänapäeval palju telekat, mängivad arvutiga. See viib aga alla õppimistulemused koolides. Teiseks surub meedia end niivõrd peale, et inimene kellel tekiks arvamus ainult meedia aluse
Avades ajalehe või ajakirja ei oota me midagi muud kui tõtt ning siirust. Vaadates telekat ei tule meil pähegi, et see, mis sealt tuleb on kas propaganda või ajupesu. Ajakirjandus ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö
Ajakirjanduse roll ühiskonnas Ajakirjanduse kaudu saavad inimesed informatsiooni, mis toimub nende ümber maailmas. Ajakirjandus on äärmiselt oluline demokraatlikus ühiskonnas, kuna sellises ühiskonnas on rahvavõim ning tänu sellele peab rahvas olema võimalikult hästi teadlik neid ümbritsevast. Üks väga oluline vaatepunkt ühiskonna jaoks on uudised, mis kajastavad maailmas toimuvat. Teadmised sellest, mis toimub mujal maailmas aitavad näha probleeme enda ümber ja leida neile ka lahendusi. Neljas võim ehk ajakirjandus, hakkab ühiskonnas aina suuremat osa täitma ning tihtipeale haarab võimu
Anastasia Djomina 11a Ajakirjanduse roll ühiskonnas. Ajakirjandusel on palju rolle: ta informeerib ja harib, edastab uudiseid ja teateid, kommenteerib, anlüüsib ja kritiseerib ühiskonnas toimuvat. Minu arust, kõik inimesed sõltuvad informatsioonist, las see on valuutakurss või teadlaste avastus. Ma arvan, et ajakirjandus peab mitte ainult informeerima inimesi, aga veel muutma maailma paremaks; leidma väljapääsu erinevatest olukordadest, tegema järeldusi artikli lõpus ja, kõige olulisem, püüdlema rääkida tõsijuttu. Paljud inimesed nimetavad ajakirjandust neljandaks võimuks ja nendes sõnades peitub omajagu tõtt, sest inimesed rohkem kuulavad ja usaldavad just ajakirjanikke kui riigivõimu, sest ajakirjanikud on elanikkonnale ligemal.
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Arvamuslugu Ajakirjandusel on väga suur roll demokraatlikus riigis. Inimesed saavad selle kaudu väga palju infot selle kohta, mis toimub riigis ja ka välismaal. Neljas võim ehk ajakirjandus mõjutab palju inimese mõtteviisi ja tema käitumist. Ajakirjanduse alla lähevad: internet, televisioon, ajalehed, ajakirjad jms. Ajakirjandus võib palju inimesed välja tuua väga halvas valguses. Paljudes ajalehtedes ja uudistes on tavaliselt esimeseks uudiseks negatiivne uudis, mis mõjutab inimesi palju ja tänu sellel on inimesed masenduses ja kurvad. Ajakirjanike üks suur roll on teavitamine kiiresti inimestele, mis maailmas või riigis toimub. Kuna kõik ajakirjanikud tahavad, et tema uudist müüdakse väga palju, siis nad kõik on võimelised selle nimel väga palju pingutama
Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas Harri Gellart 9.klass Ühiskond Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Sõnavabadus on üks inimese põhivabadustest, sisaldudes näiteks Inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 19 ja Eesti Vabariigi põhiseaduses. Viimase § 45 kohaselt: Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea
otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud.Ajakirjandus avaldab informatsiooni mida tava inimestel ei ole võimalik teada saada ilma meediata. Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas on inimesi teavitada toimuvast valitsuses.Tänu meediale on riigikogu liikmetel võimalus suhelda inimestega ja saada teada nende huvisid. Tanel Lillemets
annaabi.ee 
50 punkti
~ 1 leht
311 laadimist
11 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Ülessehitus on põhikooli tasemel
Kõik kommentaarid