Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ajakirjanduse roll tänapäeva maailmas (11)

4 HEA
Punktid
Ajakirjanduse roll tänapäeva maailmas.
Tänapäeval on meedial -kui põhiinformeerijal ,mõjuvõimsaim jõud meie ühiskonnas. Tahame seda või mitte ,aga me puutume meediaga igapäevaselt kokku. See ümbritseb meid kõikjal : tänaval, bussis, raadiot kuulates, televiisorit vaadates ja nii edasi.
     Viimasel ajal on meedias väga olulisele kohale tõusnud reklaam ja meelelahutus . Reklaami leidub tänavapildis ja mujal meediumites kohati isegi liiga palju. Kuid see ei ole üldsegi nii halb kui enamus seda väidab. Reklaam on vajalik ,sest vastasejuhul teaksime end ümbritsevast maailmast üpris vähe. Sealt näeme mida ja mis hinna eest pakutakse meile erinevates kaubanduskettides, mis linastub kinodes, missugune maailmakuulus rockstaar meie väikest Eestit sel nädalavahetusel külastab ning milline pesuvahend on tülikate rohuplekkide puhul kõige efektiivsem. Kuid samas, kas tõesti on vaja seda nii aktiivselt rahvale peale suruda?
   Sarnaselt reklaamile on ka meelelahutusäri meedias suure hüppe teinud. Eriti populaarseks on muutunud online mängud ja erinevad mängukoopad ning -portaalid. Enamik nende kasutajatest on umbes 6-17 aastased lapsed. Et internetimängud on laste seas nii menukad ei ole üllatav, kuna lapsed teadupärast armastavad väga mängida ning lõbusalt aega veeta. Kaasa aitab muidugi ka vanemate ja teiste lähedaste vähene aeg nende jaoks - tööd on palju ning peale pikka ja kurnavat tööpäeva ei jaksata veel lisaks mingite põngerjatega jännata. Mängude seas on populaarsed ka igasugused tele-ja mälumängud. Lisaks mängudele armastatakse sageli ka lugeda nii nimetatud kurioosumi veerge ja muid seesuguseid suhteliselt ebaolulisi, kuid samas väga huvitavaid ning naljakaid uudiseid. Samuti on suure lugejaskonnaga erinevad seltskonna-, naiste- ja meesteajakirjad. Inimesed on juba loomult uudishimulikud ning tahavad teada kuidas elavad oma elu kuulsused ja muud meedialemmikloomad.
   Praegusel ajal on reporterite uudishimu lausa piiritu . Uurivate reporterite puhul on see väga kiiduväärt omadus-see on ju ikkagi nende töö, kuid nõnda nimetatud kollased ajakirjanikud ei tunne tihti piire ning rikuvad erisuguseid eetika reegleid. Nad jälgivad staare ööpäeva ringselt ning kritiseerivad igat nende tegevust. Staaridele pole seda sugugi lihtne päev-päevalt taluda. Kuid nad on ise otsustanud avalikku ellu astuda . Tugevad jäävad ellu ning nõrgad langevad. Need , kes ei suuda sellisele kriitikale vastu panna ,lõpetavad sageli kas narkomaanina või alkohoolikuna, kehvemal juhul sooritavad koguni enesetapu. Siit võib järeldada , et meedia on võimeline rikkuma inimese elu lõplikult.
   Inimesed on erinevad, seega võivad meedia kaudu kohtuda totaalselt üksteisele vastuolulised maailmavaated. Sellest kujunevad omakorda välja konfliktid. Lahkhelide tekkimine pole tegelikult sugugi halb, sest vaidlustest selgub ju kõige õigem tõde. Muidugi võivad kokkupuuted vahel ka sandisti lõppeda, kuid see näitab ainult osapoolte harimatust ning oskamatust omavahel suhelda.
    Olulisim osa meediast on loomulikult uudised. Meedia põhiroll inimkonna ees ongi rahva kiire informeerimine sündmustest maailmas. Ilma ajakirjanduse, televisiooni, raadio ja internetita oleks meie teadmised maailmas toimuvast väga minimaalsed ning külajututasemel. Seega on meedia meile oluline, saamaks aru, mis laias maailmas tegelikult toimub.
Eesti on noor riik ja probleeme on tal nagu noortel inimestelgi pidevalt. Kuid me saame sellest üle. Meedia roll tema ja poliitika suhtes, on olla kotkas, kes jälgib pingsalt ja koguaeg meie valitsejate tegemisi ning sepistusi. Kui ta märkab midagi kahtlast tormab ta kui kotkas sellele järgi ning toob ta päevavalgele kõigile näha.
    Meedia on suur osa meie kõigi elust ning seda ei tohiks mitte mingil juhul eirata. Ja ega me teda tegelikkuses nii väga eirata ei saagi, sest ta ümbritseb meid kõikjal ja seda igapäev. Ning see on meie pidevalt arenevas ühiskonnas üks mis ei muutu kunagi. Seega tuleb meediaga kas leppida, või seda eirata.
Ajakirjanduse roll tänapäeva maailmas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 312 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Puus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Meedia roll õpilaste elus
7
docx

Meedia roll õpilaste elus

Tallinna Tehnikagümnaasium Meedia roll õpilaste elus Uurimustöö Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid

Referaadid
Tarbimissotsioloogia
96
pdf

Tarbimissotsioloogia

tarbimisest: see on egaltaarne, mitte võistluslik, kogukonnast hooli, säästev, vähehedonistlik jne. Kuidas siis alustada üldse tänapäevasest tarbimismaailmast mõtlemist? Mis on selle loengu eesmärk? See on õppekava osast, mille nimi on uurimissuundi sotsioloogias. Seepärast ongi eesmärgiks tutvustada, kuidas on mõeldud tarbimisest, kuidas on tekkinud mõned põhimõttelised küsimused: näiteks turg ja vabadus, turg ja kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle.

Tarbimissotsioloogia
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

Väga suur osa psühholoogidest ja psühhiaatritest, kes on uurinud kriminaalset käitumist, on olnud positsioonil, mille järgi inimesed on põhimõtteliselt loomad ning nende käitumist kontrollivad bioloogilised tungid, instinktid ja vajadused. Nõnda on terved koolkonnad (nt etoloogia) uskunud, et uurides loomi, eriti primaate, saab sealt saadud teadmisi olulisel määral ka inimkäitumise seletamisel kasutada. Eelkõige C. Darwini evolutsiooniteoorial on oluline roll niisuguse lähenemise põhistamisel ja väljaarendamisel. Inimliik ja teised loomariigid on selle järgi üks kontiinum. Elu on arenenud madalamatelt astemetelt, vormides kõrgemate suunas ja 8 inimliik on üksnes selle tipp. (Saar, 2007, lk 15) 1.7 Kurjategijate diferentseerimine Tänapäevase arusaama järgi on olemas otsene seos kriminaalse käitumise individuaalsete erinevuste ja kuritegevuse üldnäitajate vahel

Käitumine ja etikett
TEKSTID-MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale meelelahutusele orienteeritud telesaated pea mõtetest tühjaks. 1.2.2. Tarbetekstid

Eesti keel
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas

Sotsiaalteadused
Reklaaamipsühholoogia konspekt
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

kujundeid; · 15) kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti. Talis Bachmann, "Reklaamipsühholoogia" 1994, 2005 Reklaam püüab luua või hoida soodsaid hoiakuid, ootusi ja tarbimiskavatsusi reklaamitavate kaupade, teenuste, ideede suhtes eesmärgiga suurendada nende tarbimist ja/või nendega nõustumist. (T.Bachmann. 1994, 2005 orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) "Süüdistuskokkuvõte": Tänapäeva tehnilised võimalused annavad võimaluse reklaamiga piiramatult manipuleerida Et reklaam lihtustab, loob stereotüüpe, rakendab emotsioone, hirme ja tunge Et muudab inimesed/ühiskonna materialistlikumaks, lihtsameelsemaks, otsustusvõimetumaks, seksuaalsemaks. Et ei ole loomulik nähtus, Et sunnib ostma mittevajalikke kaupu, Räägib vaid kauba headest külgedest, liialdab, moonutab On väheinformatiivne, On nivelleeritud mitteintelligentsele tarbijale,

Reklaamipsühholoogia
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu":

Teadus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile ­ teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu":

Karjäärinõustamine




Kommentaarid (11)

normal profiilipilt
normal: Kui keegi midagi tõsist otsib siis seda siit küll ei leia.

Ülessehitus on põhikooli tasemel
21:38 24-04-2011
crv9 profiilipilt
Sander Puus: kui sa ei märganud, siis fail on laetud üles kategooriasse põhikool
11:07 27-11-2013
aduson profiilipilt
aduson: Siin oli nii mõnigi hea mõte
19:11 11-01-2010
rahingeee profiilipilt
rahingeee: sai paar head mõtet sellest
22:28 03-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun