Harilik Mänd Jaa nus Juhani Juhendaja: Kaia Hiie 1.Puuliigi bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2.Puidu omadused 3.Kasvatamiseks võimalikud kasvukohatüübid ja mullad 4.Metsauuendamisviisi valik 5.maapinna ettevalmistamine 6.Külvi ja istutusviisi valik 7.Metsa kultuuri vastuvõtmine 8.Metsakultuuri hooldamine 9.Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus nende vältimine ja tõrje 10.Metsa kultuuri ümberkasvatamine noorendikuks 11.Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12.Harvendusraie 13.Uuendusraie Metsauuendamise ja metsakasvatuse komplekstöö Harilik Mänd
Tihemetsa 2012 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda
Õppegrupp NIMI Harilik Haab Komplekstöö Juhendajad: --- Asukoht ja aasta SISUKORD 1. Bioloogilised ja ökoloogilised omadused 2. Puidu omadused ja kasutusvaldkonnad 3. Kasvukohatüübid ja mullad 4. Metsauuendamise valik 5. Maapinna ettevalmistus 6. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus 7. Metsakultuuri vastuvõtmine 8. Metsakultuuri hooldamine 9. Haigused ja kahjurid metsakultuuris ja noorendikus ning nende vältimine ja tõrje 10. Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks 11. Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie 12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused
meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Harilik kuusk kasvab mitmesugustel värsketel ja niisketel muldadel, alates saviliivmuldadest kuni raskete liivsavimuldadeni, samuti hästi lagunenud turvasmullal. Ta ei talu kuiva mulda ega madalat õhuniiskust. Mullad on kuusikutes sageli leetunud. Mahalangenud okkad lagunevad keskmiselt kolme aasta jooksul. Pikaajaline lagunemine soodustab toorhuumuse teket, mis omakorda soodustab leetumist ja mullatingimuste halvenemist. Seisva veega küllastunud muldades kasvab kuusk halvasti, kuna seal pole tema jaoks piisavalt hapnikku. Allikate ja ojade kallastel aga kasvab kuusk üsna hästi tänu vee liikumisele. Kuivadel muldadel ja
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine
hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Tekkinud kännud võivad olla nakkusallikaks väga pikka aega, haigustekitajat on leitud isegi kuni 60 aasta vanustelt kändudelt. Siiski kujutavad endast kõige suuremat ohtu just värsked kännud. 1. Nakatumisel on oluline roll peremeestaime juurestikul, mükoriisal ja mulla mikroflooral. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. 2. Oluline on kasvukoha muld: kuusk on eriti vastuvõtlik lubjarikastel, hästi õhustatud ja hästi soojenevatel muldadel, näit. loo kasvukohatüübid või sinilille kasvukohatüüp. Mänd on ohustatud kergetel, kuivadel liivmuldadel, näit. pohla kasvukohatüüp. 3. Mulla niiskusrežiim – enim on ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Varem käsitleti juurepessu ühe liigina (Heterobasidion annosum), mille sees eristati 2
lapi lõunaservale varjuks päikese eest. Külvivõtteid on mitu- hajalikülv: 20-30 seemet külvatakse lapile hajali rehitsetakse ca 1cm sügavusele ja tallatakse kinni. Lapi lõunaserva külvamisel tehakse lõunaserva 1-1,5cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15-20 männiseemet patsutatakse õrnalt kinni. Kasutatakse kuivematel muldadel. Diagonaalkülv on sarnane-lapile tehakse külv diagonaalsuunas või suundades. 8.Arukase külv. Masinaga vae maapind ette, kase seeme puistatakse maha ning tallatakse jalgadega kinni. Seeme külvatakse kevadel kohe peale lume sulamise või sügisel. 9.Tamme külv. Tamme külvatakse kevadel ja sügisel. Sügisel on võimalus et hiired söövad ose tõrusid ära! 10.Istutusmaterjali ettevalmistamine. Istutusmaterjal kaevatakse maasse, asetatakse kraavijne. Tähtis on et juured päikest ei saaks, muidu taimed kuivavad ära. 11.Mätastaimede istutamine.
probleemiks haavikute kasvatamisel. Männi-koorepõletik (Peridermium pini) Noorematel mändidel asub nakkuskoht ladvast alates 4-7-nda männase piirkonnas. Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. Üraskid - metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel
EESTI METSAD Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste järgi). Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp).
Külvi eelised: lihtsam, odavam, parem mehhaniseerida, on tagatud juurte normaalsem areng. Istutamise eelised: kordamineku tõenäosus suurem ja uuenemine kiirem. Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali (taimi): seemikud, istikud, heistrid. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril; peab olema optimaalne, et tagada kultuuri õigeaegne liitumine, saadava puidu hea kvaliteet ja puistu kõrge tootlikkus, kuid samal ajal kultuuri rajamise kulud ei kujuneks liiga suureks. Tihedamas puistus kasvavad puud kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) Kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest 2) Kasvukohatingimustest 3) Maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist 4) Istutusmaterjali vanusest
Põhjustab suurt majanduslikku kahju ja on üheks peamiseks probleemiks haavikute kasvatamisel. Mittemädanikulised tüvehaigused Männi-koorepõletik Nakkuskohas surmab arenev seeneniidistik kambiumi ja tungib puitu. Kambiumi hukkumise tõttu lakkab haigestunud küljel kasv, vastaskülje jämeduskasv aga suureneb, tüvi muutub ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. 1.2 Putukkahjurid (üraskid, männikärsakad) Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : 1. Primaarsed kahjurid - kahjustavad terveid puid, nõrgestavad neid või viivad hukule - maipõrnikas. 2. Sekundaarsed kahjurid - asustavad nõrgestatud puid - üraskid. 3. Tertsiaalsed kahjurid - asustavad surnud puid, lamapuitu. Erinevad putukad kahjustavad puudel erinevaid osi: 1. Okka ja lehekahjurid - närivad ära okkad ja lehed, väheneb assimileeriv pind, tekivad
kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 ha, mllel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus on vähemalt 30%. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase
m 3. Metsad rahuldavad enamuse regiooni nõudlusest puidu järele. Euroopa metsade pindala suureneb aeglaselt (1 milj. ha aastas). Ligi 40% metsauuendusest moodustab looduslik uuenemine. Looduslikke ürg- või põlismetsi (inimtegevusest puutumatuid metsi) on väga vähe (Peamiselt Põhjamaades ja Venemaal). Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Enamuses riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast. 2. Metsa ja puistu mõiste Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus teatud tingimustes ning tänapäeval käsitletakse metsa kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Mets on maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud
puhkeotstarbel. Kaitsemetsad võivad olla näiteks: *veekaitsemetsad veekogude kaldaaladel *maastikukaitsemetsad erosiooniohtlikel aladel *teede äärsed kaitsemetsad *rohelise vööndi metsad linnade, asulate läheduses jne. Kaitsemetsade majandamisel ei tohi rajada lageraielanke pindalaga üle 2 ha ning laiusega üle 30m ja turberaielanke pindalaga üle 10 ha. 2003.a. seisuga 25,8 % Eesti metsadest on kaitse- ja hoiumetsad. 2. Puistu koostisosad, põhimõisted, puude diferenseerumise põhjused puistus ja G.Krafti klassifikatsioon. Taimevarre ehituses tuleb vahet teha esmase e. primaarse ehituse, nagu see esineb üheaastastel vartel ja teisese e. sekundaarse ehituse vahel, nagu see tekib mitmeaastastes vartes nende iga-aastase paksenemise tagajärjel. Vaatleme varre ehitust lihtsa taimevarre ristlõike abil. Väljast katab vart ühekihiline epidermis. Selle all paikneb parenhüümist ehk põhikoest koosnev esikoor
Eesti metsanduses (nii praktikas, kui ka metsateaduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984.a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni (nn. Lõhmuse klassifikatsioon). Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Seega määratakse kasvukohatüüp tunnuste kompleksi alusel. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (näiteks mustika kasvukohatüüp), soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks
okaspuu (vt Joonis 1). Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#mediaviewer/File:Kuusk_Keila-
Sambliku kkt- iseloomulik vähelagunenud turbakiht lasundi ülaosas ( boniteediklass IV...Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud mitmesuguse tüsedusega hästi lagunenud madal- ja siirdesoomuldadel (boniteediklass I...III) kasvavad kuusikud ja segametsad. Sinika kkt-tasastel, erilise languseta aladel, mullad on tugevalt leetunud, soostunud, boniteediklass IV...V. Eranditult männikud. Raba kkt-happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III...Va. Männi külv: Lapikülvi kasutatakse lappidena ettevalmistatud raiesmikel või kevadel vahetult enne külvi tehtavatele lappidele II...IV boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, kus raiejäätmed on korralikult koristatud või põletatud.
hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud.
metsaomanikule vaid kulutusi või jäävad kulud-tulud tasa. Hooldamiseta ei ole aga noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine
võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt suve teisel poolel). · Külmakergitus ehk -kohrutus tekib varakevadel ja hilissügisel, kui öökülmad vahelduvad soojemate päevadega. Pealmine veerikas mullakiht öösel külmudes paisub ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel. Liivmullad on veevaesed ja seal seda ohtu praktiliselt pole. Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab
lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (44% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 1,8% pindalast, siis erametsades on männikute osakaal (29%), ligikaudu samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (peamiselt kase ja halli lepaga). Praegu moodustavad rangelt kaitstud metsad ca 12% metsadest (277 800 ha). Majanduspiirangutega metsi on kokku 290 400 ha ja need moodustavad 12,6% metsadest. Sellistes metsades on majandamine teatud ulatuses lubatud, kuid seda piirangutega. Vääriselupaik - kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud,
Miks? Esimesena vajab kultiveerimist valgusnõudlike varapuhkevate kolmik:lehised, arukask ja mänd.Nemad on ka liigid, mida tuleb kultiveerida ruttu kuivavatesse kasvukohtadesse, eelkõige harilik mänd kõige kuivematesse ja kehvematesse kasvukohtadesse, edasi arukask. Hilisemalt kultiveeritavate puuliikide hulkka kuuluvad hiljem puhkevad harilik kuusk, ebatsuuga, tamm ja saar.Nendega kultiveeritavad alad sulavad ja tahenevad kevadel ka hiljem, sealsed mullad on ka niiskemad ja seega puudub hilisem põuaoht. 6.Mis on koridorkultuurid,kuhu tehakse? Koridorkultuurid on ühest küljest tegemattajätmiste-lootmine peapuuliigi uuendusele,kuid tegelikult toimus uuenemine hoopis teisejärguliste liikidega või kultuurides hooldamiste mittetegemine ja seejärel lehtpuude võimulepääsemine-parandamine ja teisest küljest hiliskülmahellade liikide kultiveerimisvõimalus hiliskülmaohtlikel niisketel madalatel aladel.
Must mänd ja selle sordid Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 MUST MÄND (Pinus nigra).......................................................................................... 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica).................................................. 8 Kokkuvõte...............................................................................
Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga). 2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste. Vääriselupaik – kuni 7 hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, põlendikud ja soosaared, liigirikkadmetsalagendikud, metsaservad, astangud jne). Vääriselupaiga
...........................................8 Mänd.......................................................................................................9,10 Kokkuvõte..................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................12 Sissejuhatus: Referaadi teemaks on puit ehitusmaterjalina. Referaadis räägime lähemalt puidu ajaloost, kuuse, kase, männi omadustest, struktuurist ja kaitsest. Materjal on otsitud internetist. Puit ehitusmaterjalina, puidu ajalugu: Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Puitu saab kasutada toorainena või ka
atmosfäär, taimesti, loomastik). Vormiarv- tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe. Kvantitatiivsed suurused: • pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne
metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid. (3) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse korduvana, kui loa andja jätab kuue kuu jooksul loa omaja poolt kehtestamiseks esitatud metsamajandamiskavadest vähemalt kolmandiku kehtestamata metsa inventeerimise nõuete rikkumise või õigusaktidest tulenevate metsa majandamise piirangute mittearvestamise tõttu. (4) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse olulisena, kui loa omaja poolt puistu vanuse ülehindamine, koosseisu moonutamine või täiuse oluline ülehindamine võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 100 000 krooni ulatuses. (5) Loa kehtivuse peatamise korral kohustab loa andja loa omajat kõrvaldama puudused nõuetele mittevastavates töödes aja jooksul, millal tegevusloa kehtivus on peatatud. Kui loa omaja kõrvaldab puudused nõuetele mittevastavates töödes enne määratud tähtaega, võib loa andja lühendada loa kehtivuse peatamise perioodi.
maksimumkõrguse, b) tavakõrguse küpsuses või c) Eestis saavutatud maksimumkõrguse. Puud rühmitatakse kõrguse järgi sageli järgmiselt: I Ülikõrged puud, h > 50 m (hiidsekvoia, ranniksekvoia, harilik ebatsuuga, sitka kuusk, kaukaasia nulg, hiigelelupuu jt) © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 6 II Kõrged puud, h = 36 50 m (harilik kuusk, harilik mänd, valge mänd, euroopa lehis jt) III Keskmise kõrgusega puud, h = 26 35 m (siberi nulg, serbia kuusk, keerdmänd, siberi seedermänd jt) IV Madalad puud, h = 16 25 m (torkav kuusk, kanada ja must kuusk, kanada tsuuga, palsaminulg, makedoonia (rumeelia) mänd, harilik elupuu jt) V Väga madalad puud, h = 6 15 m (harilik kadakas, harilik jugapuu (Eestis) jt). Põõsaid võib kõrguse järgi rühmitada alljärgnevalt: I Kõrged põõsad, h =2 5 m (mägimänd, harilik elupuu, hiibapuu jt)
K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn) C) Keskpinna liitvalem, ehk nn Huberi valem v=L g +vtüükaosa+vlatv D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h E) Newton-Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6 F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3 G) Sustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000 J) Tüvikoonuse liitvalem v=(L/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv 7. Puu ja puistu vormiarv, vormikõrgus ja koonekoefitsient. Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder) Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F
energia. 8. Mootorsaagidega langetamise tehnoloogia erineva tüvejämeduse korral, langetamise erandjuhud ja ohtlikud langetusolukorrad. Järgnevalt on näidatud, kuidas langetatakse erineva jämedusega puid: 1. Tüve läbimõõt on väiksem juhtplaadi pikkusest. Tarbetute liikumiste vältimiseks on mõistlik etteraie lõiked teha alumise saepoolega ja põhilõige pealmise saepoolega. Tuleb olla tähelepanelik vajaliku paksusega pideriba jätmisel. Puu kallutada langema langetuslabida või kiilu abil. 2. Tüve läbimõõt on kuni 2 saeplaadi pikkust. Etteraie lõiked teha alumise saepoolega, vajadusel kahelt poolt. Põhilõike tegemiseks süvistatakse saag puusse mõttelise pideriba tagant alumise saepoolega lõigatakse ülemise saepoolega kuni jääb vajaliku paksusega pideriba ja tehakse põhilõige kellaosuti liikumise suunas alumise saepoolega kuni on jäänud vajaliku paksusega pideriba. Langetuslabidas või kiil tuleb saeteesse etteraie vastasserva
Hea meetaim, vanad puud annavad kuni 10 kg mett. H. vaher kasvab meil puistutes tavaliselt seguliigina, puhtpuistusid (vahtrikuid) moodustab väga harva vahel läänesaartel (Kõinastu laid) ja mandriosa soosaartel, samuti Põhja-Eesti klindialustes. Esimesel 10 eluaastal eriti kiirekasvuline, siis kasvukiirus aeglustub, kasvades 40...50 cm kõrgusse aastas. Vaher kasvabki viljakamatel kasvukohtadel koos teiste omasugustega saare, tamme, jalaka ja pärnaga, kuid seltsib ka kase ja kuusega. Vaher on nõudlik mullaniiskuse suhtes, vältides kuivi kasvukohti. Talub kuni -40º C, kuid on tundlik hilis- ja varakülmade suhtes. Tumeroheline lehestik, tihe võra, erk sügisvärvus teevad hariliku v. laialdaselt kasutatavaks nii alleepuuna, grupiti kui ka üksikult istutatult. Punase ja kirjulehiseid sorte eksponeeritakse tavaliselt üksikpuudena. Paljundatakse seemnetega, sorte vääristamise teel. Acer pseudoplatanus L. mägivaher
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
