.......................................................................................................... 3 1. Halduskohtu pädevus..................................................................................................... 4 2. Haldusasja algatamine kohtus........................................................................................6 2.1 Kaebuses esitatud taotlus..........................................................................................6 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus........................................................................... 7 3. Kaebuse esitamise tähtaeg..............................................................................................8 4. Kaebetähtaja ennistamine.............................................................................................10 5. Menetlusosaline halduskohtus......................................................................................11 5
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest RKHKm 26.05.2000, nr 3-3-1-21-00: "[…] kaebust saab halduskohtule esitada üksnes see isik, keda kaebuse esemeks olev vaidlus puudutab. Igaüks ei saa halduskohtusse pöörduda avalikes huvides. HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi." Nii sätestab ka HKMS § 7 lg 1 lause 1: tühistamiskaebusega halduskohtu poole saab pöörduda isik enda õiguste kaitseks, tema enda õigusi peab olema rikutud ehk nn subjektiivsete õiguste kaitse süsteem.3 Nt RKHKo 07.03
" VIKTORI ADVOKAAT JÜRI RAIDLA: Viktor ei andnud ametlikku nõusolekut oma isikuandmete töötlemiseks. Sõnaline nõusolek, mis on antud ainult ühele ajakirjanikule või fotograafile ei ole piisav nõusolek enda isikuandmete töötlemiseks. Inimene peab alati olema nõus sellega ja teadlik sellest, et tema isikuandmeid töödeldakse. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON: Me ei rahulda teie kaebust. Kui te ei nõustu otsusega, on teil võimalus edasi minna halduskohtusse. Viktor pöördub edasi halduskohtusse. VIKTORI ADVOKAAT JÜRI RAIDLA: Nädalalehte peaks trahvima. Nädalaleht rikkus paljusi inimõiguseid ja kuritarvitas Viktori andmeid ja privaatsust. Nädalaleht väljastas tema enda ja tema pere isikuandmeid, mida ta ei soovi teistega jagada. Nädalalehe artikli tõttu sai kannatada tema maine, suhted perega, laste heaolu (lapsi hakati koolis kiusama), tema ärihuvid ja rikuti ka tema privaatsust. Mitte ainult ei
Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8. Nimeta kohtuasjade liigid, mida kohtus arutatakse? Vastavalt kohtuasjade liikidele on Riigikohtus loodud tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. 9. Millise kohtu juures asub registriosakond? Maakohtus on registriosakond. 10. Millisest kohtuastmest algab kohtuvaidlus? (1) Kohus võib kohtuotsust tehes kohtuliku uurimise või kohtuvaidluse määrusega uuendada, kui:
omavahel alluvussuhtes olevaks kohtuks. Esimese astme kohtuks haldusasjades on Rootsis madalaimad halduskohtud (länsratter), teise astme halduskohtuteks on apellatsiooniastme halduskohtud (kammarrätter) ning lõppastme kohtuteks haldusasjades on Kõrgem Halduskohus (Regeringsratten). Esimesena võetakse asi arutamisele madalaimas halduskohtus ning sealt saab selle teatud juhtudel edasi kaevata apellatsiooniastme halduskohtusse, kust on võimalik edasikaebamine Kõrgeimasse Halduskohtusse juhul kui otsuse lahendist võib tuleneda pretsedent. Eestis sellist jaotust ei eksisteeri. Halduskohus on esimese astme kohtuks Eestis justnagu maakohus ning halduskohtust toimub asja edasikaebamine ringkonnakohtusse, mis tegeleb ka teiste asjadega peale haldusasjade. Rootsis on olemas ka erikohtud nagu sotsiaalkindlustuse kohtud, üürikohtud ja töökohtud. Töökohus tegeleb tööõigust puudutavate vaidluste lahendamisega
haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu akt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks on ka haldusleping (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping). Seaduste ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest need ei reguleeri üksikjuhtumeid. Halduskohtusse ei saa kaevata ka kohtuotsuste peale – sel juhul tuleb pöörduda kõrgema astme kohtu (ringkonnakohtu või riigikohtu) poole.
käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping. Haldusleping on avalik-õiguslikke
4. maksu deklareerimine 5. intressikohustus 17. Maksukohustuse lõppemise alused on 1. võla kustutamine 2. firma likvideerimine 3. firma maksejõuetus 4. võla tasaarvestus enammaksega 5. võla aegumine 18. Vaidemenetlust võib alustada 1. tegevusetuse korral 2. haldusakti osas 3. kuni 10 päeva jooksul vaidlustatavast toimingust teadasaamisel 4. kuni 30 päeva jooksul vaidlustatava haldusakti saamisest 5. peale halduskohtusse avalduse esitamist 19. Vastutuskohustus maksumenetluses on 1. maksukohuslase kohustus korraldada maksuarvestus 2. garandi kohustus tasuda maksukohuslase maksuvõlg 3. maksu kinnipidaja kohustus vastutada maksu kinnipidamise eest 4. maksumaksja kohustus vastata maksuhalduri kõigile päringutele 5. vastuvaidlematu maksuseaduste täitmise kohustus
2. dokumentide säilitamine 3. maksu kinnipidamine 4. maksu deklareerimine 5. intressikohustus 17. Maksukohustuse lõppemis alused on 1. võla kustutamine 2. firma likvideerimine 3. firma maksejõuetus 4. võla tasaarvestus enammaksega 5. võla aegumine 18. Vaidemenetlust võib alustada 1. tegevusetuse korral 2. haldusakti osas 3. kuni 10 päeva jooksul vaidlustatavast toimingust teadasaamisel 4. kuni 30 päeva jooksul vaidlustatava haldusakti saamisest 5. peale halduskohtusse avalduse esitamist 19. Vastutuskohustus maksumenetluses on 1. maksukohustuslase kohustus korraldada maksuarvestus 2. garandi kohustus tasuda maksukohustuslase maksuvõlg 3. maksu kinnipidaja kohustus vastutada maksu kinnipidamise eest 4. maksumaksja kohustus vastata maksuhalduri kõigile päringutele 5. vastuvaieldamatu maksuseaduste täitmise kohustus
juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. · Kui maavanem leiab, et üksikakt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus seda ei tee, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Järelevalve (2): · Maavanem pöördub avaldusega õiguskantsleri poole omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks. · Kui maavanem avastab, et kohalik omavalitsus on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda
SÜNDMUS (ei sõltu isiku tahtest) ja TEGU ( sõltub isiku tahtest ÕIGUSRIKKUMINE : kuritegu (karistussead), väärtegu, distsiplinaarsüütegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine. 11 ) ATS ja TLS ERINEVUSED ATS - AMETNIK, avalik-õiguslik juriidiline isik - Avalik-õiguslik, usalduslik teenistussuhe - Teenistusleping - Puhkus 35 päeva - Streikida ei tohi - Surma korral ühekordne hüvitis 10 a palk - Vaidluse puhul saab pöörduda halduskohtusse - Keelenõue - Teovõimeline, Eesti kodanik, vähemalt keskahridus - Avalik konkurss ametikohale, katseaeg 4 kuud - Palk on avalik TLS - TÖÖTAJA, eraõiguslik juriidiline isik - Tööleping - Võib streikida - Puhkus 28 päeva - Pole haridus ja keelenõuet - Sisuliselt võib tööd teha 7 aastane, piiratud töö - Töövaidluskomisjon + maakohus - Alluvussuhe - Surma korral ei ole hüvitist 12. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS
ja -toetuste seaduse § 13 lg 3 jt; ohvriabi seaduse § 5 lg 1; üürivaidluse lahendamise seaduse § 1 lg 4, kutseseaduse § 6 lg 2; ühistranspordiseaduse § 7 lg 2 jt; veterinaarkorralduse seaduse § 13 lg 4; meresõiduohutuse seaduse § 6 lg 22 ja § 111 lg 5; Tartu Ülikooli seaduse § 72 lg 2, tervishoiuteenuste korralduse seaduse § 17 lg 4 p 1. täitmist võib halduskohtus nõuda ka asutus eraisikult, sest ka see on avalik-õiguslik vaidlus. 23 Halduskohtusse saab ka pöörduda sundimaks asutust sõlmima isikuga haldusleping, kui selleks on alust. d) Tsiviilõiguslikud tehingud. Halduse tsiviilõiguslikest lepingutest tulenevad vaidlused alluvad vastavalt TsMS § 1 lg-le 1 reeglina üldkohtutele. Seda isegi siis, kui tsiviilõiguslikku lepingut rikkudes rikub asutus ühtlasi ka lepingupartneri subjektiivset avalikku õigust. Lepingupoolte omavahelised suhted on esmalt reguleeritud siiski eraõigusega, täiendavalt
Riigikohus (põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus); 2). Ringkonnakohus (arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna); 3). Maakohtud (mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas.), halduskohtud (mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju). Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kriminaal- ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvat Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid).
2) Enne kahju hüvitamise nõudmist tuleb olla kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. 3) Kahju hüvitamise eeldused on samad igal pool haldusmenetluses kahju tekitamise puhul. 4) Kahju tekitaja vastutab mittevaralise kahju eest vaid süü korral ning varalise kahju eest igal juhul. 5) Kahju tekitaja vastutab RVastS alusel. Menetluslik pool: Kui isik leiab, et talle on kahju tekitatud, võib taotlusega pöörduda kas kahju tekitanud haldusorgani poole või vahetult halduskohtusse. Erandiks on kahju tekitamine kohtu poolt (nõue Justiitsministeeriumile). SKHS: Materiaalne pool: 1) Kahju on tekitatud kriminaal- või väärteomenetluses kohaldatud sunnivahendiga. 2) Kahju hüvitamise nõude esitamine ei eelda esmaste õiguskaitsevahendite kasutamist. 3) Kahju hüvitamise eeldused on erinevad sõltuvalt süüteomenetluse lõpptulemusest ning sõltuvalt sellest, kas tegemist on kriminaal- või väärteomenetlusega.
koondamise puhul. Töötukassa maksab juurde kui staazi on 5-10 aastat 1 kuu töötasu ja kui üle 10 aasta siis 2 kuu töötasu. Ametikohale mittevastavus - ebapiisavad tööoskused, atesteerimistulemused ei vasta, keeleoskus puudub, katseaja ebarahuldavad tulemused, pikaajaline haigus ( 4 kuud järjest ) või kalendriaasta jooksul 5 kuud kokku. Referaat ( 1-2 lk) : Lähetus Tööalased vaidlused Töölepingu alusel töötavad isikud saavad pöörduda Maakohtusse ( 1. aste ) ja ametnikud Halduskohtusse ( 1. aste ) ja edasi kaebamine toimub mõlemal juhul Ringkonnakohtus ( 2. aste ). Tähtajad Kui on töösuhte lõpetamisest tulenev vaidlus, siis on õigus pöörduda ühte või teise kohta ühe kuu jooksul. Kõik muud tööalased vaidlused aega 4 kuud. Kui on rahalised nõuded väärtusega kuni 150k.- siis saab pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kui on rohkem kui 150k, siis tuleb pöörduda kohtusse. Tööinspektsioon Õigus pääseda asutuse territooriumile, igale poole
isik versus isik, puudub alluvus, isikud on võrdsedm kaevata inimeste käitumis soovitud tulemuse saavutamiseks kogu saab maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, halduskohtusse. moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, õigusnormid. Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised dokumendid
elaniku elamisloa kehtetuks ning toob välja ka asjaolusid, mida tuleb haldusorganil arvestada vastava haldusakti tegemisel. Nendeks asjaoludeks on eelkõige välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskus, välismaalase Eestis elamise kestus, välismaalase vanus, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemed Eesti ja päritoluriigiga. Isik esitas PPA otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse, kuid halduskohus ei rahuldanud isiku kaebust, leides, et kuritegude toimepanemine kahjustab väga tõsiselt avalikku korda ning kuritegelikult käituv inimene kujutab endast suurt ohtu avalikule korrale ja kogu ühiskonna julgeolekule. Halduskohus oli märkinud, et isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede riigi julgeoleku tagamiseks, millest tulenevalt on õigustatud ka kaebaja õiguste piiramine.
andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. ASJAOLUDEGA, KUI SEADUS OTSESELT EI KOHUSTA VÕI EI KEELA HALDUSAKTI KEHTETUKS TUNNISTADA! Vaidemenetluse olemus ja eesmärgid, pädevus, menetluse läbiviimine. Kui isik ei ole rahul tema suhtes antud haldusaktiga või sooritatud toiminguga, on tal tavaliselt 2 võimalust: esitada vaie või esitada kaebus halduskohtusse. Seadusega ette nähtud juhtudel ei saa isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus). Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest on see, et lisaks õiguspärasusele kontrollitakse ka otstarbekust. Eelduslikult peaks vaidemenetlus olema ka
Huvitatud isik on haldusaktist või toimingust "leebemalt" puudutatud, "huvide alusel puudutatud isik". Puudutatud võivad olla näiteks faktiliste ebamugavustega (näiteks pikema tee kasutamise vajadus tänava äärde ehitatava maja juures käivate ehitustööde tõttu). Kui tegemist on tõepoolest üksnes huvide puudutamisega, siis puudub sellistel isikutel reeglina ka vaideõigus, samuti ei saa nad halduskohtusse esitada selliseid kaebusi, mis eeldavad subjektiivsete õiguste rikkumist (tühistamis- ja kohustamiskaebus), vaid üksnes põhjendatud huvi olemasolu eeldavaid kaebusi (tuvastamiskaebus, vt HKMS § 7). 21 Haldusmenetluse seadus § 2. Haldusmenetluse mõiste (1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106)
ebamõistliku kestuse eest välja konkreetne rahaline hüvitis. Kuigi tuleb märkida, et on teatud ebakõla Riigikohtu ülalviidatud 30. detsembri 2008. a määruse*26 ja 22. märtsi 2011. a otsuse*27 järelduste vahel, siis tuleb asuda seisukohale, et seni, kuni RVastS eelnõu ei ole vastu võetud*28, peaksid potentsiaalsed kaebajad menetluse pikkusega tekitatud kahju hüvitamise nõudmiseks pöörduma kas taotlusega Justiitsministeeriumisse või kaebusega halduskohtusse.*29 Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu poolt korduvalt sedastatud kohtusse pöördumise õiguse lünkadeta kaitse põhimõte.*30 24 RVastS eelnõu 7 SE sätestab täpsemalt riigi vastutuse nii ebamõistlikult pika menetluse puhul, kui laiendab riigi vastu nõuete esitamise aluseid ka muus osas. Vt Riigikogu kodulehel: http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=eelnou&eid=d89f1dbe- 0242-ebe9-90db-ff1ba5364ac9&. 25 RKÜKo 22.03
vahekorras) 2) kõik ülejäänud omavalitsusteenistujad (KOV-ga eraõiguslikus vahekorras). 1937/38: pea kõik omavalitsusametnike ja teenijate õigused ja kohustused ühtlustati riigiteenijate õiguste ja kohustustega. Riiklik järelvalve 1919. a: omavalitsuste ajutise järelevalve seadus järelevalve teostamisel juhinduti kohtuliku kontrolli printsiibist: järelevalveinstantsid pidid KOV-de õigusvastaste aktide tühistamiseks pöörduma halduskohtusse. 1934. a: mindi üle veto- e. keeluprintsiibi rakendamisele: riiklikku järelevalvet teostav organ võis oma keelava aktiga teatud tähtaja jooksul tõkestada KOV akti formaalset jõustumist. Kui ta seda õigeaegselt ei kasutanud, jõustus KOV akt. KOV võis keeluakti peale kaevata halduskohtusse. Veto-e. keeluprintsiip sisaldus ka 1937.-38. a valla-, linna- ja maakonnaseadustes. Faktilise tegevuse kontrollimiseks võisid järelevalveorganid teostada revideerimisi, paiklikke
Kodutöö nr 2. Maksuhalduri õigused ja kohustused ning maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses. KASPAR RAUDLA(FS090) Maksuhalduri kohustused. Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuhaldur kontrollib maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. Kontrollib maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgib, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Arvestab ja määrab seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastab enammakstud või hüvitatavad summad. Kohaldab maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Maksuhaldur viib menetluse läbi...
kus inspektsioon leidis, et aegunud võlgnevuste andmeid ei tohiks töödelda pikemalt kui 13 aasta jooksul alates võlgnevuse tekkimisest. AKI asus seisukohale, et seadus võimaldab andmeid maksehäireregistris avaldada vaid krediidivõimelisuse hindamise, mitte lepingu täitmise tagamise eesmärgil. Samuti ei saa lepingute täitmise tagamise eesmärgist rääkida olukorras, kus AS EMT on lepingud ühepoolselt lõpetanud. Selle peale esitas AS EMT kaebuse Tallinna halduskohtusse, kes jättis selle rahuldamata. Edasi ringkonnakohtule esitatud apellatsiooni otsustas kohus samuti rahuldamata jätta. Riigikohus selgitas, et isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei ole andmete kogumine ja kolmandatele isikutele edastamine lubatud, kui see kahjustab ülemääraselt andmesubjektide õigustatud huve. Nimetatud piirangu kohaldamisel tuleb hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord
Eraõigus: ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, isik versus isik, puudub alluvus, isikud on võrdsed kaevata saab moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub õigusnormid. halduskohtusse. Õigusnormid on riigi poolt kehtestatavad üldised Iseseisev töö. Euroopa Liidu õigusaktid: määrus, ELi kohtuasi, käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi direktiiv, COM ja JOIN dokumendid, otsus, SEC ja SWD võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. Õigusnorm on
Riiklik järelvalve Riiklikku järelvalvet audiitorkogu tegevuse üle teostab rahandusministeerium. Riikilik järelvalve jälgib, kas audiitorkogu täidab seadusi, õigusakte ning oma põhikirja. Audiitorkogu edastab rahandusministrile kõikide üldkoosolekute otsuste koopiad. Rahandusminister võib nõuda täiendinfot. Audiitorkogu ei pea esitama infot, mis sisaldab kutsesaladusi ning selle otsustab juhatus. Kui audiitorkogu otsus on vastuolus seadusega, peab rahandusminister pöörduma halduskohtusse. Hinnang perspektiivsele finantsinfole Tugineb erinevatele oletustele tulevikusündmuste kohta. Info on subjektiivne ja sõltub sellest, kes prognoosi koostab. Perspektiivse finantsinformatsiooni eest vastutab ettevõtte juhtkond. 1. Perspektiivset finantsinfot ettevalmistanud ettevõtte oskused ja võimed 2. Kas ettevõtte minevikuinfo lubab loogiliselt ennustada prognoositavat infot, mida juhtkond pakub 3
korraldamine, tegevuskava kinnitamine, KOV majandusli-kute ja poliitiliste küsimuste otsustamine. Volikogu töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vähemalt kord kvartalis, mida juhatab juhatuse esimees või aseesimeestest. Eesti Maaomavalitsuste Liit on KOV üksuste vabatahtlik üleriigiline liit. Liidu ülesanned on ka korraldada ja edendada KOV üksuste ja maakondlike liitude vahelist koostööd ja ühistegevust; pöörduda oma liikmete ühiste huvide kaitsmiseks kaebusega halduskohtusse. Liite võivad moodus-tada maakonna KOV üksused. Need liidud täidavad nii liitu kuluvate liikmete poolt delegeeritud kui seadusega pandud ülesandeid. Eesmärk ka: liikmete ühistegevuse kaudu maa-konna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasa-aitamine; maakonna kultuuri säilitamine ja edendamine. 3. Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi valitsus on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsus-asutuste kaudu
üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. *Kui maavanem leiab,üksikakt ei vasta põhiseadusele,seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile,võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse.Kui volikogu või valitsus seda ei tee,pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. 2! *maavanem pöördub avaldusega õiguskantsleri poole omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks *kui maavanem avastab,et kohalik omavalitsus on vallanud,kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt,teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevalt asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid ja materjalid.
Ei ole 7. Kas Rauno käitumises on juriidilisest vastutusest vabastamise aluseid? Ei ole 8. Kas Rauno teenistusest vabastamise dokument on õigusakt? Jah on küll, üksikakt 9. Millisesse õiguse valdkonda see probleem kuulub? Avaliku õiguse valdkonda 10. Kuidas saab Rauno oma õiguste eest seista ja kuhu peaks ta pöörduma, kui tema arvates on temaga ebaõiglaselt käitutud? Halduskohtusse 11. Kas kellelgi on nõudeõigus Rauno suhtes? Maavalitsusel on nõudeõigus 8. Priit kuulus ülikooli korvpallimeeskonda. Neil oli omavaheline kokkulepe, et kes treeningule põhjuseta ei tule, see peab maksma ühiskassasse 5 eurot. Teistkordse põhjuseta puudumise järel visatakse ta meeskonnast välja. Ühel õhtul, kui Priit oli teel treeningule, tuli talle pargis vastu noormees, kes püüdis temalt kotti ära rebida. Kuna Priit
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. *Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus *Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. *Riigikohus on Eesti kõrgeim kohus
Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2. §2 Avaliku halduse tunnused 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. 2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon
Sama kehtib kohtu poolt korralduse või erinõude alusel tehtava menetlustoimingu kohta. Kohus peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid. Seaduses ettenähtud juhul võetakse toimiku juurde muud menetlusega seotud esemed. Käesolev seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra. § 2. Halduskohus Halduskohtuks on eraldi moodustatud halduskohtud, samuti ringkonnakohtud ja Riigikohus. [RT I 2006, 31, 235 jõust. 1.09.2006] § 3. Halduskohtu pädevus (1) Halduskohtu pädevusse kuulub: 1) avalikõiguslike vaidluste lahendamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; 3) seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine.
Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid
põhiõigusi; 12) andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi; 13) mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. 16. IO vaidluste lahendamine (kohus, apellatsioonikomisjon) Kui inimesel on kaebusi riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse vastu, tuleb pöörduda halduskohtusse. Enne kohtusse pöördumist on mõttekas küsida nõu patendivolinikult või advokaadilt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseb Tööstusomandi Apellatsiooni Komisjon, mis lahendab sõltumatu kohtueelse organina tööstusomandit puudutavaid vaidlusi. Komisjoni saab pöörduda kui ei olda rahul Patendiameti otsusega või kui keegi rikub tööstusomandi autori või omaniku õigusi. Kui isik pole apellatsiooni komisjoni otsusega rahul, on tal õigus pöörduda kohtusse.
Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1
Kriminaalkolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse Järelevalve kolleegium Teise astme kohus Esimese astme kohus Eesti kohtusüsteem Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse saab kaevata täitevvõimu haldusaktide ja toimingute peale ning muu HKMS-s sätestatu peale (HKMS § 4). Nt Isik pöördub kaebusega halduskohtusse minister X käskkirja seadusevastaseks tunnistamiseks, kuna leiab, et X minister vabastas ta avalikust teenistusest seadusliku aluseta jne. Tsiviilasjad on peamiselt vaidlused isikute vahel tsiviilõiguse valdkonnas, nt isik pöördub maakohtusse kindlustuselt õiglase kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
sama asja eest 3300 eurot 20. Vaide esitamine • Maksukohustuslane võib taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist või uue haldusakti väljaandmist, samuti maksuhalduri toimingut (§ 137) • Esitamise tähtaeg 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast ning toimingu teada saamisest • Rahuldamata vaide korral on maksukohustuslasel õigus pöörduda halduskohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. 21. Maksuõigusrikkumise eest kohaldatavate karistuste üldpõhimõtted - Maksude maksmisest kõrvalehoidumine Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 13000 eurot - Maksukelmus Füüsiline isik rahatrahv kuni 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 32000 eurot - Maksuhalduri tegevuse takistamine Füüsiline isik rahatrahv 300 trahviühikut, juriidiline isik rahatrahv kuni 3200 eurot
Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt, see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku
Sügis 2009 N. Parrest Vaidemenetlus Kui isik ei ole rahul tema suhtes antud haldusaktiga või sooritatud toiminguga, on tal tavaliselt 2 võimalust: esitada vaie või esitada kaebus halduskohtusse. Seadusega ette nähtud juhtudel ei saa isik kohtusse pöörduda enne, kui on vaidemenetluse läbinud (n-ö kohustuslik kohtueelne menetlus, nt vangistusseaduses). Samas võib vaidemenetlus olla ka täiesti välistatud, s.t isik peab kohe kohtusse minema. Vaidemenetluse korras kontrollitakse haldusesiseselt (tavaliselt kõrgemalseisva haldusorgani poolt) antud haldusakti kooskõla õigusaktidega uuesti üle. Erisuseks halduskohtumenetlusest
Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib vahepeal ette tulla vajadus piirata üksikisiku huvisid. Piiramise ulatus peab olema seaduslik ja õiguse põhimõtetega kooskõlas (eriti proportsionaalsus ja vajalikkus). Mis on avalik huvi? puudub ühtne definitsioon. Võimalik lähtuda kahest teesist: 1
- kontrollorganid keda kontrollitakse on ka maksu ja tolliamet - õiguskantsleri büroo Kordamisküsimused: Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (küsimused 1-5) 1) Õigusriigi printsiip (kohtute poolt tagatav õiguste kaitse, võimude lahusus) ● Õigusriigi printsiip - riik, kus avaliku võimu tegevus on allutatud õigusele. (eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste, ja kohustuste süsteemi olemasolu, Kodaniku igasugune õigus halduskohtusse pöörduda, kus tuleb kaitsta nõrgema osapoole, ehk kodaniku õigusi kohtunikupoolsel initsiatiivil. ● Võimude lahususe eksisteerimine: täidesaatev (Vabariigi Valitsus), seadusandlik (Riigikogu) ja kohtuvõim (kolm Kohtuastet) ● Õigusnormi täpne kujundamine ja hilisem realiseerimine pädevate haldusorganite poolt. ● Õigusriigi printsiibi oluliseks elemendiks olev õiguskindluse põhimõte nõuab, et
korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Põhiraskus isikute õiguste ja vabaduste kaitsmisel lasub halduskohtul. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §le 5 võib igaüks, kes leiab, et täidesaatvat võimu 17 teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Isikute ühendus, sealhulgas ühendus, mis ei ole juriidiline isik, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab. 2. Sotsiaalriigi printsiip Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud
korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mistahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Põhiraskus isikute õiguste ja vabaduste kaitsmisel lasub halduskohtul. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §le 5 võib igaüks, kes leiab, et täidesaatvat võimu 17 teostava organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, enda kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse. Isikute ühendus, sealhulgas ühendus, mis ei ole juriidiline isik, võib halduskohtusse pöörduda ka oma liikmete või muude isikute huvides, kui ühenduse asutamisakt, põhikiri või seadus talle sellise õiguse annab. 2. Sotsiaalriigi printsiip Sotsiaalriigi printsiibi olemus lähtub kaasaja ühiskonna tehnilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sellest tulenevatest ülesannetest, mis on õiguslikult determineeritud
· KSÜSE kohaselt on kaebeõiguse üldiseks aluseks subjektiivsete õiguste rikkumine, kuid keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust eeldatakse keskkonna-, planeerimise- ja ehitusasjades, kui vaidlusküsimus on seotud organisatsiooni eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga · Senisega võrreldes on uuendus selles, et sätestatakse eraldiseisev materiaalõiguslike keskkonnaalane põhiõigus Võimalused: 1. Pöörduda halduskohtusse 2. Esitada vaidemenetlus Keskkonnaorganisatsioon Keskkonnaorganisatsioon on (KSÜSE §36): Mittetulundusühing ja sihtasutus, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset; Juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kes liikmete kirjaliku kokkuleppe alusel edendab keskkonnakaitset ja esindab olulise osa kohalike elanike seisukohti. Keskkonnakaitse edendamise hindamisel arvestatakse:
jaanuarist 2001 jõustunud uus “Halduskohtumenetluse seadustik”. Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab
jaanuarist 2001 jõustunud uus "Halduskohtumenetluse seadustik". Reformi eesmärgiks oli halduskohtunike kvalifikatsiooni tõstmine, mille saavutamiseks peeti sobivaks abinõuks halduskohtunike selget spetsialiseerumist haldusasjade lahendamisele. Selleks muudeti halduskohtute funktsionaalset alluvust ja nähti ette halduskohtusüsteemi suurem eraldamine üldkohtusüsteemist kohtusüsteemi esimeses astmes. Haldusvaidluste lahendamine esimeses astmes koondati kahte halduskohtusse asukohtadega Tallinnas ja Tartus. Halduskohtul on üks või mitu kohtumaja. 17. Ringkonnakohtud (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Ringkonnakohus on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, ja halduskohtu lahendeid. Ringkonnakohtud on Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus ja Viru Ringkonnakohus. Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab
Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Ringkonnakohtud Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb
Ringkonnakohtus toimub asjade Maa- või halduskohtu kohtunikuks läbivaatamine kollegiaalselt see tähendab, et võib nimetada isiku: apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, 1) kellel on vähemalt viieaastane kuhu kuulub kolm kohtunikku. töökogemus ameti- või töökohal, Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. millel töötamise eelduseks on õiguse Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja õppesuunal vähemalt riiklikult halduskohtumenetluse kord on tunnustatud magistrikraad või sellele sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Eestis on kaks vastav kvalifikatsioon; halduskohut, milles on kokku 28 kohtunikukohta. 2) kes on töötanud kohtunõuniku või Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kohtujuristina vähemalt kolm aastat; kriminaal- ja väärteoasju
täielikult või osaliselt ei vasta PS-le, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul PS, seaduse vm õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet PS, seaduse vm õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem HKMS-s ettenähtud korras protestiga halduskohtusse (VVS § 85 lg 4). Kui maavanem avastab, et KOV on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile, uurimisasutusele vm pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid jm materjalid (VVS § 85 lg 6). PlanS-i kohaselt (§ 23 lg 1) teostatakse antud §-s sätestatud järelevalvet maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja
peetud silmas vajadust tagada õigusvaidluse asjatundlikum ja kiirem lahendamine ning kohtumenetluse vastavus erinevat liiki õigussuhete erisustele.”3 „Lisaks sisulisele põhjendamatusele oleks Riigikohtu halduskolleegiumi arvates ka ebamõistlik olukord, kus sõltuvalt sellest, kas juriidiline isik on likvideeritud ja ilma õigusjärglaseta või mitte, peaks üks isik hüvitisega seotud vaidluses pöörduma halduskohtusse ning teine üldkohtusse, ehkki kohaldatav materiaalõigus on sama. Samuti tekitaks see ebavõrdse kohtlemise probleemi, sest meelevaldsest kriteeriumist […] sõltuks see, kas isikule kohaldataks […] üksnes eraõiguse või üksnes avaliku õiguse norme ja põhimõtteid. Sõltuvalt olukorrast võib erinevate õigusharude normistiku ja põhimõtete kohaldamine viia samasuguses olukorras olevate isikute puhul erinevate lahendusteni.”4 Tähtaegade arvutamise erisused nt:
rikkumine oli tõepoolest tingitud teadmatusest oma õiguste kaitsmise võimalustest. Vaidlustamisviite olemasolul ei saa isik omakorda toetuda väitele, et ta polnud vaidlustamise korrast teadlik ning nõuda seetõttu kaebetähtaja ennistamist. Võimalik vaidlustamisviite näide: „Käesolevat … haldusakti nimetus on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna/Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide … vaiet lahendava organi nimetus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.” 2.4. Muud haldusakti kohustuslikud andmed Lisaks eelpool toodud kolmele haldusakti osale (motivatsioon, resolutiivosa, vaidlustamisviide) peavad HMS § 55 lg 4 kohaselt kirjalikust haldusaktist nähtuma järgmised andmed: 1. haldusakti andnud haldusorgan; 2. haldusorgani juhi või tema poolt volitatud isiku nimi ja allkiri; 3
annaabi.ee 
