16.03.2010
KOHALIK HALDUSKORRALDUS
Maavanem ja kohalik omavalitsus .
Haldusreform
Regionaalne valitsemine
• Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks –
vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest,
alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge
näiteid!
• Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita ).
• Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud
haldusüksused.
• Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse
ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus viieks
aastaks ja küsitakse ka omavalitsuste arvamust. Rahva
valitud esinduskogu maakonnas pole. Maavalitsus on riigi
täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest.
Maavanema pädevus
Küsimus:
Kui Vabariigi Valitsuse seadus sätestab, et
“maavanem esindab maakonnas riigi huve ning
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-06-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairipp
Õppematerjali autor
seadusega.Juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras. Riigi äriühing AS,mille kõik aktsiad kuuluvad riigile,või OÜ,mille ainuke osa kuulub riigile. Riigi osalusega äriühing- AS või OÜ,milles riigile kuulub vähemalt üks aktsia või osa. Riigi asutatud sihtasutus riigi sihtasutus või riigi osalusel asutatud sihtasutus Riigi sihtasutus sihtasutus,mille ainuosutaja on riik Riigi osalusel asutatud sihtasutus-sihtasutus,mille üks asutaja mitmest on riik Kohalik halduskorraldus Maavanema järelevalve pädevus *Maavanem teostab järelvalvet omavalitsusorgani üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. *Kui maavanem leiab,üksikakt ei vasta põhiseadusele,seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile,võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse
sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev tegevuse avalikustamist; hoiab maavalitsuse riigivapi kujutisega valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab pitsatit.Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ametisse ja vabastab ametist maavanem.KOKS - Kohalik ettenähtud alustel ja ulatuses, mida juhib peadirektor, kelle omavalitsus on omavalitsusüksuse - valla või linna - nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ettepanekul. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes
Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused
....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus......................................................................................................23 2 Sissejuhatus
Maavalitsuse peamised ülesanded Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara Korraldab piirkonnas ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust Planeerib regiooni arengut Harju maavalitsus Ülle Rajasalu Harju maavalitsus Roosikrantsi tn 12 Külasta https://harju.maavalitsus.ee/et/uldinfo Vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on kohalik omavalitsus kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega.
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
4) mittetulunduslikud organisatsioonid (korteriühistud, haridusseltsid jne). Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses: A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. E/S- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu Kod. ühiskond- edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. 2. Põhiseaduslikud institutsioonid ( Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, Õiguskantsler, Riigikontroll, Eesti Pank, kohalik omavalitsus) ja nende pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks;
Maakonnad ja omavalitsused Kadri Taim Eestis on 15 maakonda Maakond on riiklik haldusüksus Viljandi maavanem Maakonda juhib maavanem. Viljandi maavanem on Erich Palm. Kuidas valitakse maavanem? Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Ülesanded: 1) esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest 2) juhib maavalitsuse tööd 3) annab oma tegevusest aru Vabariigi Valitsusele Maavalitsus Tegemist on riigi täitevvõimu asutusega ja seda finantseerib riik. Ülesanded: järelevalve koolide ja lasteaedade, sotsiaalteenuste kvaliteedi, perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide arvepidam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid