Bioloogia Pärmseente
elutegevusUurimustöö
Tallinn
2012
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
HÜPOTEES 5
KATSE 6
TÖÖVAHENDID: 6
TÖÖ KÄIK: 6
TULEMUSED 7
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8
SISSEJUHATUS
Kõigepealt
ma muidugi loodan, et see bioloogia töö arendab minu uurimustöö
kogemust ja ma saan sellest teadmisi juurde. Teema valisin eelkõige
seetõttu kuna ma pole ise elu sees jälginud pärmi abil taigna
kerkimist. Ma pole isegi sellele mõelnud ja seetõttu ma otsustasin
selle teema kasuks. Järgmine kord saan oma
vanaemaga küpsetades
rakendada oma teadmisi ja vaadata, mis tingimuses on pärmi abil
taigna kerkimine kõige
soodsam .
Pärmseened
on enam tuntud toidumaailmas. Nende arenguks tuleb luua soodsaid
tingimusi. Sellest tuleb ka küsimus – kuidas mõjub temperatuuri
ja suhkrukoguse erinevused pärmseentele?
Ülevaade
kirjandusestPärmseened
ehk pärmid kuuluvad seeneriiki ja on päristuumsed
mikroorganismid .
Arvatakse, et nad moodustuvad 1% tervetest seeneliikidest. Peamiselt
toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Pärmiseenel on avastatud üle
1500 erineva liigi. Pärmid on fakultatiivsed anaeroobid, mis
tähendab, et nad on võimelised endale energiat tootma nii hapniku
kui ka hapnikuta. Looduses esinevad nad kas mulla- või
veekeskkondades. Tavaliselt on nad 5-10 mikromeetri suurused
liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid.
Pärmseentest
on tuntumad need, keda kasutatakse toiduainetööstustes. Neid on
vaja pagaritoodete valmistamiseks kuna taigna sees kasutavad
pärmirakud toiduna looduslikke süsivesikuid - tärklist jt. Kuna
nad eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina
etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide
valmistamisel nagu näiteks õlu ja vein.
Pärmseentele
soodsad temperatuurid on erinevad, umbes -2°C kuni +45°C. Näiteks
pagaripärmile kasvuks on kõige soodsam temperatuur 30°C. Pärm
talub ka teatud temperatuurini külmumist.
Pärmseente
paljunemine [Lisa 1]
on
enamasti pungudes kui ka eostega. Pungumine on, kui uus organism saab
alguse vana organismi väljasopistustest. Soodsates tingimustes
paljunevad pärmseened pungudes ja seda eriti kiiresti. Pärmraku
külge tekib kühm, mis suureneb ja omandab emaraku kuju. Kui
pärmseentel on palju toitu, hakkab uus
rakk punguma veel enne, kui
ta ise emarakust eemaldub. Kui pärmseentel aga pole rikkalikult
toitu ega soodsaid tingimusi, jaguneb pärmraku sisu neljaks eoseks.
Sellise eoskotina elab pärmseen ebasoodsad tingimused üle.
Soodsates tingimustes areneb igast eosest pärmrakk.
[Lisa
1] Pärmseene
paljuneminePÄRMIRAKK
Väliskujult
on üherakulised pärmseened [Lisa 2] ümarad, kuid hulkraksete
seente hüüfe moodustavad
rakud on pikad ja silindrikujulised.
Pärmirakku
ümbritseb rakukest nii nagu ka teiste rakkudel. Raku sees on geeljas
tsütoplasma ja elutähtis tuum.
Pärmirakus
sisalduvate keemiliste ühendite lai varieeruvus tingib ka nende laia
kasutusala toidutehnoloogilistes protsessides. Neid kasutatakse ka
tihi toidulisanditena. Eriti head on pärmseened kuna neis leidub
palju B-vitamiini.
[Lisa
2] Pärmiraku ehitus
HÜPOTEES
Toetudes
oma eelnevale uuritule internetist arvan, et pärmiseente tegevust
mõjutab küll varieeruv suhkrukogus ja temperatuuri erinevus. Ma
isiklikult arvan, et kõige paremini kerkib
tainas toatemperatuuril
kuna nagu
eelpool oli
mainitud on 30°C juures pärmi kasv kõige
soodsam. Minu elutoas on temperatuur umbes 25°C ja see on
ligilähedale kolmekümnele kraadile. Suhkru koguse koha pealt ma
arvan, et mida rohkem suhkrut, seda rohkem on ka pärmil toitaineid,
millest toituda ja see soodustab selle kasvu.
KATSE
Valida
oli kahe katse vahel. Ma sooritan mõlemad katsed kuna ma soovin
näha, kuidas temperatuur kui ka suhkrukogus mõjutab pärmi kasvu.
Katse käigus on õues pime ehk ainukeseks valguseks on toalambid,
külmkapis on pime. Temperatuur on toas hetkel 25ºC,
külmkapis on see 4ºC
ja soojavee vannis on see ca 60ºC.
TÖÖVAHENDID:
24g
pärmi
3dl
vett
Umbes
15 tl suhkrut
2dl
jahu
6
klaasi
JoonlaudMarkeerimiseks
märkmepaber, marker
TÖÖ KÄIK:
Valmista vedel taigna mass: 25g pärmile lisa 2sl vett. Lisa veel 3dl vett ja jahu, et saaksid vedela taigna.
Jaga taigen võrdselt kolme klaasi
Märgi markeri ja märkmepaberi abil taigna tase ja milline klaas on millise sisaldusega.
Kolmele klaasile lisa eri kogus suhkrut ja jäta need seisma samale temperatuurile
Ülejäänud kolmele klaasile lisa kõigile 2tl suhkrut, aga aseta need erinevatele temperatuuridega kohtadele. (nt üks külmkappi, teine toatemperatuuriga kohta ja kolmas soojaveevanni ca. 60ºC)
Hoia klaase nendes tingimustes 20 minutit
Mõõda taignataseme muutus ja kanna need tabelisse
TULEMUSED
Tabel
1: Suhkrukoguse erinevused katseklaasis
Suhkru
kogus klaasis 1tl 2tl 5tl
Kõrgus
enne 4,5cm 4,5cm 4,5cm
Kõrgus
peale 20 minutit 11,7cm 11,4cm 10cm
Peale
20 minutit oli klaas, kus oli 1 teelusikas suhkurt kõige rohkem
kerkinud. Teisele kohale jäi 2 teelusika suhkruga klaas ja 5
teelusikaga klaas kerkis kõige vähem.
Tabel
2: Temperatuuri erinevused
Koht
ja temperatuur külmkapp 4ºC tuba 25ºC soojaveevann 60ºC
Kõrgus
enne 4,5cm 4,5 cm 4,5cm
Kõrgus
pärast 20 minutit 7,5cm 8,9cm 11,7cm
Selles
katses peale 20 minutit nägin, et kerkis kõige paremini katseklaas,
mis oli soojaveevannis. 25 ºC
toas kerkis tainas keskmiselt. Külmkapis olev tainas kerkis kõige
halvemini.
KOKKUVÕTE
Töö
tulemusena nägin, et pärmiseene soodsateks tingimusteks on vaja
palju sooja ja vähe suhkrut. Oma hüpoteesis ma arvasin, et
toatemperatuuril kerkib pärm paremini, aga tuli välja hoopis, et
soojaveevann oli see, mis siiski kergitas pärmi kiiremini.
Soojaveevannis kerkis pärm tohutul kiirusel 6,2cm samas, kui
külmkapis see kerkis vaid 3cm võrra. Suhkru katsest üllatusin kuna
nägin, et mida vähem suhkrut oli, seda parem oli pärmi kerkimine.
Ma arvasin oma hüpoteesis just vastupidist, et kindlalt peab olema
rohkem suhkrut, et pärmil oleks soodsam keskkond arenemiseks . Oma
bioloogia uurimustöös ma õppisin korrektselt uurimustööd
vormistama ja ma ei kahetse, et pidin õhtu bioloogia kasuks rakendama kuna ma sain siit uusi teadmisi, mida ka edaspidi rakendada
näiteks kokkamises!
KASUTATUD KIRJANDUS
Tallinna Inglise Kolledž, 2010,
Uurimustöö juhend (Alla laetud 27.10.2012)
http://www.scribd.com/doc/44897995/Uurimistoo-juhend-TIK-2010
Viimane muutmine 20.10.2012,
Pärmseen, Wikipedia. (Alla laetud 27.10.2012)
http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Annikasakk/P%C3%A4rmseen
Viimane muutmine 03.06.2012,
Pungumine, Wikipedia (Alla laetud 27.10.2012)
http://et.wikipedia.org/wiki/Pungumine
Viimane muutmine 23.10.2012,
Yeast, Wikipedia (Alla laetud 27.10.2012)
http://en.wikipedia.org/wiki/Yeast
Anna Abi, Pärmseente elutegevuse uurimine - sarnased materjalid (Alla laetud 27.10.2012)
http://www.annaabi.com/p%C3%A4rmseente-elutegevuse-uurimine-mx48179.html
Metsma A. 2005, Seened,
Powerpoint (Alla laetud 27.10.2012)
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CCYQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.ebu.ee%2Fesitlus%2FSeened.ppt&ei=nZiVUOXrKc2O4gT7iYCoBA&usg=AFQjCNGQOu9It7c1tqp19tw5BBHuHR2yVA&sig2=z-BkMI_BOCL5asOilRQCCA
Viimane muutmine 22.09.2012,
Pärmseened, Hariduskeskus (Alla laetud 27.10.2012)
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/mikrobioloogia/?MIKROORGANISMID:SEENED:P%E4rmseened
Autor ja aasta puuduvad,
Bioloogia arvestus 8 klassile, Word Dokument (Alla laetud 27.10.2012)
http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&cad=rja&ved=0CCMQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.miksike.ee%2Fdocs%2Freferaadid2005%2Fbioloogia_arvestus_annaka.doc&ei=QG-VUO3nLo3R4QSUy4HADw&usg=AFQjCNFhxNnshTivyk6IqoBX2lj3Gv1StA&sig2=R5elxLED1clD4HeYuWqmKg
Nisamedtinov, I. 2012. Pärmi
paljud paled. Horisont (Alla laetud 27.10.2012)
http://www.horisont.ee/node/1850
Kõik kommentaarid