Tallinna Ülikool Kommunikatsiooniteooria Grupimõtlemine Irving Jarvis´e järgi Tallinn 2011 Sissejuhatus "Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse
ebaprofessionaalse otsustamise tagajärjed. Otsused aga olid vastu võetud kõrgema poliitika grupi või sõjaväeliste juhatajate poolt. Ühe sõnaga, kõik need olid kollektiivse vastuvõetud otsuste tagajärjed. Sellest saab järeldada, et grupi mõtlemine ei too alati endaga kaasa positiivsed tulemusi. Esialgselt Janis täheldas, et selle atmosfääri põhiliseks iseloomujooneks on gruppide kitsas ühtekoondatus ja tahe säilitada üksmeelsus. Grupimõtlemine - inimeste mõtlemise formaat, kus nad on sügavalt huvitatud grupi tegevusega. Olukord, kus liikmete püüdmine üksmeelsusele ületab nende isikliku motivatsiooni realistlikult hinnata alternatiivseid lahendusi. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet, et ta kiidaks heaks teiste soovid, loobudes oma tõekspidamistest või seisukohtadest. Grupimõtlemise
Kuulekus - Milgrami katsed elektrilöökidega - Milgrami katsed autonoomse ja agendiseisundi määramiseks Grupi polariseerumine - Vaadete muutumine äärmuslikumaks, riskantsemaks või ohutumaks- riskile kandumise nähtus - Zavalloni väitel grupidiskussion tähendab vaadete muutumist äärmuslikumaks- riskeantsemaks või ohutumaks. Suhtlemine grupis - Leavitt mitteametlikud grupid ja tõhusad suhtlemismustrid Grupimõtlemine - Tähendab grupi muutumist olulisele infole suletuks - Janis - Grupimõtlemine- surve vähemusele, et ka nemad enamuse sarnsal mõtleksid Liidriksoleku stiilid lk 62-63 Enesetaju lk 72 Inimestevaheline veetlus- füüsiline veetlus, sarnasus ja tiendavus, tutvus ja lähedus,vastastikune meeldivus lk 79-81, veetluse sünatud näitajad,veetluse teooriad. Berscheidi järgi on teise üldiselt hea või halvana tajumine põhiline bioloogiline reaktsioon- Lk 84-85
Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed. Edward Hall - peidetud dimensioon. Intiimne, personaalne, sotsiaalne, avalik distants. Paul Ekman - 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus.
Loeng 2. Konformsus, autoriteedile allumine ja grupp I Mõjustamise tulemused · Kuuletumine (compliance) · Allumine (obedience) · Konformsus (conformity) Igapäevases situtatsioonis on konformsuse lihtsamateks näideteks matkimise (contagion) ilmingud: · sotsiaalse matkimise fenomen · emotsionaalse matkimise fenomen Kollektiivsetes otsustuskogudes: grupimõtlemine (groupthinking), Irving Janis (1971,1982) II Mõjustamist kirjeldavad tuntumad uuringud · Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. .
Ja kui mõtlema hakata, siis ongi nii, et see, millises rollis on inimene mingil ajal, hakkab ta käitumagi nii nagu see roll nõuab, sealjuures endale aru andmata. See osa, mis puudutas inimeste kehakeelt suhtlemisel, oli ka tuttav, kuid samas sain ka uusi teadmisi kehakeele kohta, näiteks parakeel. Et meie rääkimisviisis sisaldub palju sõnatuid vihjeid nagu pausid, hääletoon ja nn täitehäälitsused (aa, mm, ee jne). Huvitavam oli ka grupi teooriad. Meelde jäi grupimõtlemine. Huvitav, et kui inimesi on palju koos, siis reaalsustaju kaob ning langetatakse koos rumalaid otsuseid, sageli kõigile kahjulikke. Mõeldakse, et ollakse tugevad ja targad. A. K. ATV07 Peatükk, kus kirjeldati inimestevahelisest veetlusest, pakkus ka huvi. Sain vastuse küsimusele, et mispärast ühed inimesed võivad meeldida kohe esimesest silmapilgust ja teised mitte
Meeskonnal nagu grupilgi on liider, kuid grupis on liidripositsioon liikuv, meeskonnas aga mitte. Gruppide arenguastmete normaliseerumise etapis tunnetavad grupiliikmed hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Üheks grupis otsustamise tehnikaks on nominaalgrupi tehnika, mille sisuks on, et kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada, peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust. Grupimõtlemine on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Tegevusetus ei ole stressi tekitav tegur. Stressi teooria seisukohal: B-tüüpi inimene suhtub endasse range nõudlikkusega ja distsiplineerivalt välises käitumises iseloomustab teda ärrituvus, meelemuutused teiste inimestega suheldes. Töötajatevahelised destruktiivsed konfliktid aitavad arendada organisatsiooni tegevust.
Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav – enda huvide eest seismine teist kahjustamata; ollakse “mina ise”, vähendab hirmu ja ärevust teistes; pinged
Rollid- internaliseerumine (GOFFMAN 1959) mina osaks muutumine - isiksusest rollid sisenevad ajapikku meisse. GOFFMAN:Tähelepanu osutamine teistsugustele- eelarvamused, liigne hoolitsus, eemale hoidmisega HEIDER Attributsiooni teooria- põhjuste omistmine seletamiseks, atributeerimise liigid: personaalne ja ajutine, situatiivne ja ajutine,personaalne ja püsiv, situatiivne ja püsiv. HALL, Edward Distants suhtlussituatsioonides (intiimne, Personaalne, Sotsiaalne, Avalik) JANIS, Irving- grupimõtlemine, eriarvamuste vältimine, ebaratsionaalsus, välja kujunenud mõtlemisviisi teistsugune suhtumine surutakse maha(grupikaitserefleks). Krosnick,Prelly- tugeva hoikau tunnused: püsiv, vähemuutlik, sellest lähtub käitumine, seotud subjektiivse infoga. LEWIN, kurt: ,,eluruum", tähelepanekud kultuurides inimeste põrkumisest-tõmbumisest Latane-sotsiaalse mõju tabel. Sotsiaalne mõju= tugemus, arvukus, lähedus (45) Lickerti skaala- hoiakute mõõtmiseks- tean, ei tea, väga nõus, pole nõus
* Ahel * Ring Tõhusad olid need süsteemid, kuna seal said kõik kõigiga rääkida ja infot vahetada, ei tekkinud info puudujääki ja kõik said oma arvamust avaldada ja õigeid vastuseid anda. Ebatõhusad olid need süsteemid, kuna seal said inimesed rääkida vaid etatud inimesega, kes samuti võisid omada/teada valet informatsiooni, mis eksitas ka teisi ja võisid tekkida puudujäägid info valdamises. 30) Mis on grupimõtlemine ja millistel tingimustel see tekib? Grupimõtlemine on see kui teatud grupid püüavad luua oma norme ja ideid ning grupi liikmeilt oodatakse nendega kohanemist. See võib esile kutsuda raskusi, kui grupi normid muutuvad nii tugevaks, et piiravad väljast saabuvat kõrvale kallutavat informatsiooni. Kui see juhtub, võib grupimõtlemise protsess tähendada, et grupp muutub olulisele infole suletuks ja see võib lõppeda katastroofiliselt edutute otsuste vastuvõtmisega.
(Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. 10 Rühma arenguastmed Eelnev Moodustumine Võimu- Rühmanormide Täisjõul Tegevuse aeg võitlus kujunemine tegutsemine katkemine 24.Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö puudused Aeglus ja kallidus polariseerumine, Grupimõtlemine oma kursis kinniolemine jagatud vastutus. 11 Rühmatöö eelised Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui üksikotsustajal. Rühmal on suurem võime kontrollida erinevaid arvamusi ja soovitusi ning jätta ebaõiged
mõistmisest ülesande täitmisele. Täisjõul tegutsemine on viimane etapp alalistes rühmades. Tegevuse katkestamine. Ajutistel rühmadel - komiteed, töörühmad, meeskonnad jt.- millel on piiratud tööülesanded, on ka viies etapp: tegevuse katkestamine. Selles staadiumis valmistub rühm laiali minemiseks. Ülesande täitmine ei ole enam rühma prioriteet. Selle asemel on tähelepanu suunatud kokkupakkimise tegevustele. 23. Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö potentsiaalsed tulemused Otsuste aktsepteerimine. Tõenäoliselt kõige olulisem koosolekutega kaasnev tulemus on see, et inimesed, kes osalevad otsustamisel, on ka ühtlasi rohkem motiveeritud neid otsuseid aktsepteerima ja ellu viima. Paljudel juhtudel ei olegi see nn kaasnev toode, vaid koosoleku esmane eesmärk. Inimene, kes on aidanud otsustada, on rohkem huvitatud selle elluviimisest. Rühmaotsustel on rohkem kaalu ka nende jaoks, kes ei ole rühmaliikmed. Otsuste kvaliteet
sotsiaalne looderdamine, Triplett`i katsed ja dünamogenees 6. Grupi käitumine ( vastastikune tajumine ja suhted) - sotsiaalne mõju ( tõendus) sotsiaalne mugandumine Aschi katsed ja autokineetiline efekt , konformsus, vastastikuse meeldivuse teooria- stereotüübid ja eelarvamused ( omistamine- attributsioon/ vead) 7. Grupikäitumine- suhtlemine grupis, grupimõtlemine, liider ja liidriks olek ( formaalne ja tegelik liider) autoritaarsus ja kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse,
Otseste vastuväidete puhul tuleb leida uus, kõiki osavõtjaid rahuldav (otseseid vastuväiteid mittetekitav) otsus. Iga osaleja peab lõpuks tundma, et tal olid kõik võimalused oma mõtete väljaütlemiseks ja tulemuse mõjutamiseks. Rühmatöö puudused Rühmatöö puudused on seotud kollektiivse töö iseärasustega. Et parandada rühmatöö tulemuslikkust, on kasulik teada selle võimalikke puuduseid, milleks on aeglus ja kulukus, grupimõtlemine, polariseerumine, oma kursis kinniolemine ja jagatud vastutus. Aeglus ja kulukus on seotud liikmete tööajakuluga. Igat liiki koosolekud on aeglased ja kulukad. Kui on vaja väga kiiresti otsustada, peab juht tegema seda ise, nõu pidamata. Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet,
Täisjõul tegutsemine on viimane etapp alalistes rühmades. Tegevuse katkestamine. Ajutistel rühmadel - komiteed, töörühmad, meeskonnad jt.- millel on piiratud tööülesanded, on ka viies etapp: tegevuse katkestamine. Selles staadiumis valmistub rühm laiali minemiseks. Ülesande täitmine ei ole enam rühma prioriteet. Selle asemel on tähelepanu suunatud kokkupakkimise tegevustele. 24. Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö puudused on seotud kollektiivse töö iseärasustega. Halvasti ettevalmistatud ja juhitud nõupidamised on tõesti ebaefektiivsed ja nendest osavõtnud võivad suhtuda rühmatöösse skeptiliselt. Et parandada rühmatöö tulemuslikkust, on kasulik teada selle võimalikke puuduseid, milleks on aeglus ja kulukus, grupimõtlemine, polariseerumine, oma kursis kinniolemine ja jagatud vastutus. Aeglus ja kulukus on seotud liikmete tööajakuluga.
Arenguastmed. Ruhmatunnused: on rühma eesmärk, meie tunne rühmanormid,staatus,suurus. Ruhma arenguastmed: moodustamine;võimuvõitlus;rühmanormide kujunemine;taisjõul tegutsemine;tegevuse katkemine rühmatöö vormid. Koosolekute läbiviimise viisid. avatud arutelu(traditsiooniline viis) ;ajurünnak(leida uusi ideeid) nominaalgrupi tehnika(põhiline töö toimub individuaalselt) ;delfi otsustamine;dealektiililine otsustamine 23 Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühm e. grupp on kahest või enamast inimesest koosnev ühendus, mille liikmed on omavahelistes suhetes ja vastastikkuses sõltuvuses, et saavutada iseäralikke eesmärke üheskoos. Rühmal pole struktuuri ega võimu hierarhiat. Eesmärk: taotletav lõpptulemus: mingi ülesande täitmine, suhtlemine, ülesande täitmine ja suhtlemine. Tõhusa rühma tunnuseks on eesmärkide ühtsus. Rühmatöö eelised kaks pead on ikka kaks pead. Lõppotsus on parem, sest
Ühtsustunne „meie“ – hakatakse rühmaga samastuma. Kes rühma ei kuulu, on „nemad“. Rühmanormid – rühmaliikmete poolt heaks kiidetud käitumisnormid. Rühmarollid – rühmasisesed ametlikud rollid. Rühma arenguastmed: rühmad läbivad oma arengus viis etappi - eelnev aeg, rühma moodustamine, võimuvõitlus, rühmanormide kujunemine, täisjõul tegutsemine, tegevuse katkemine 24.Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö eelised: 1. Rühmal on suurem võime kontrollida erinevaid arvamusi ja soovitusi, jätta kõrvale ebaõiged variandid. 2. Lõppotsus on parem, kuna liikmetel on koos rohkem infot ja kogemusi. 3. Rühmaotsustamine aitab paremini mõista teiste seisukohti 4. Ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on rohkem motiveeritud selle ellurakendamisest. Osalejad pühenduvad
Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid Aschi konformismi eksperiment läbi eksperimendi, kus palus grupil kooliõpilastel vastata mõnele lihtsale küsimusele enamus vastas õigesti. Seejärel esitas ta samad küsimused teisele grupile, kuhu ta oli enne lisanud ka mõned õpilasi mängivad näitlejad. Üllatusüllatus kui näitlejad hakkasid valesti vastama kasvas valede vastuste osakaal õpilaste seas hüppeliselt. Selline käitumine on omane meile kõigile grupimõtlemine ja soov mitte rumal näida mõjutab meid sageli valima mugavama tee ning teistele kaasa kiitma. Põhjus on lihtne kui grupp jaguneb mitmeks nii, et iga arvamust esindab mitu inimest, siis pole probleemi, aga üldjuhul me ei taha üksinda kanda eriarvamuse raskust. Milgrami kuulekuse eksperiment Stanley Milgram, Yale'i ülikooli psühholoogiaprofessor, uuris seda, miks ja millises olukorras alluvad inimesed autoriteedile Postpositivistlik uurimus tähendab erinevaid meetodeid.
+Otsuste aktsepteerimine. Inimesed, kes osalevad otsustamisel, on ka ühtlasi rohkem motiveeritud neid otsuseid aktsepteerima ja ellu viima. Otsuste kvaliteet. Võrreldes üksikisikuga, on rühmal rohkem infot, erinevaid kogemusi ja võimekust välja selgitada head ettepanekud ja kehvad tagasi lükata. Individuaalne areng. Osalus tõenäoliselt suurendab iga liikme arengut uute interaktiivsete oskuste osas, mida ta võib kasutada järgmistes rühmades. Julgustus. (-)Aeglus ja kulukus, grupimõtlemine, osaleja pooldamine või selle vastu- polariseerumine. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam ühel liinil olemist kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. +teadmised, kogemused, ideed –erinevad eesmärgid, aeg ja energia. 25.Koosolekud. Ametlikke rühmi luuakse mitmetel eesmärkidel: ideede genereerimiseks, otsuste tegemiseks, küsimuste aruteluks, läbirääkimisteks ressursside kasutamisel või tagasiside saamiseks. Koosolek võib olla nii alaliselt tegutseva
Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, "meie"-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Kehtestav enda huvide eest seismine teist kahjustamata; vähendab ärevust teistes, pinged seoses konfronteerumisega, konfliktid, eriarvamuste ilmnemine
Grupid ja gruppidevahelised Suhted Grupp/rühm · Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. · Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... · Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks · Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. · Grupimõtlemine. · Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. · Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. · Grupiloome (team building). · Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus Sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus · Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid · Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta),
2. kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse elluviimisest hakkavad osa võtma väga erinevate huvidega inimesed, kelle huvid selle otsuse rakendamisel paratamatult konflikti satuvad. 3. kui tippjuht ei soovi teatud asjaolude tõttu otsuse tegemisest tulevat vastutust enda peale võtta. Otsustamine on kerge juhul, kui eesmärgid on selged, keskkonnamuutused hästi aimatavad, vajalik teave käepärast ja otsustaja on asjatundja. 28. Grupismõtlemine Grupimõtlemine on tendents minetada kriitiline suhtumine otsusesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Grupimõtlemise algtingimusteks on: o Konformism o Grupi kõrge kohesiivsus o Grupi eraldatus o Andmete kogumise ja hindamise puudulikkus o Direktiivne juhtimine o Stress. Grupimõtlemist isellomustavad järgmised asjaolud: o Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon tekitab liigset optimismi, innustab võtma ülearuseid riske kuna vastutus jaguneb o Usk
vastastikune sõltuvus, ühised huvid, rituaalid, ühtne riietus. "Meie"-tunde tugevust iseloomustav näitaja on rühma kohesiivsus (Group cohesiveness), mis näitab, kui suur on liikmete vaheline külgetõmme ja mil määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises (Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. Arenguastmed. 24. Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö eelised Lõppotsus on parem, sest rühmaliikmetel on üheskoos rohkem informatsiooni ja kogemusi kui üksikotsustajal. Rühmal on suurem võime kontrollida erinevaid arvamusi ja soovitusi ning jätta ebaõiged variandid kõrvale. Rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti ja nende osa ühises ettevõtmises. See aitab neid koordineerida oma jõupingutusi.
võimuvõitlus – kujuneb hierarhia, lahkhelid eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse vastutuse ja juhtimise küsimustes 3) rühmanormide kujunemine – arenevad lähedased suhted, samastatakse end rühmaga 4) täisjõul tegutsemine – alaliste rühmade puhul viimane etapp, ajutise rühma puhul saab ülesanne täidetud 5)tegevuse katkestamine – ajutise rühma puhul viimane etapp 24. Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Eelised: 1) lõppotsus on parem, sest liikmetel on üheskoos rohkem infot ja kogemusi 2) suurem võime kontrollida erinevaid arvamusi ja soovitusi 3) rühmaotsustamine aitab igaühel paremini mõista teiste liikmete seisukohti 4) ühise otsustamise puhul aktsepteerivad osalejad vastuvõetud otsust ja on enam motiveeritud selle ellurakendamisest 5) rühmaotsustel on suurem „kaal“ kui üksikisiku poolt vastuvõetud otsusel 6) arendab liikmete loovat mõtlemist ja võimaldab laiendada
"Õpetaja" luges ühe sõna ette ning andis neli vastusevarianti. "Õpilane" pidi vastamiseks vajutama nuppu. Kui vastus oli vale, siis pidi "õpetaja" talle elektrisoki andma. Iga vale vastusega suurendati pinget 15 voldi võrra. Kui vastus oli õige, siis küsis "õpetaja" järgmise küsimuse. Kui õpetaja soovis lõpetada, siis eksperimentaator veenis teda jätkama, enamus ,,õpetaja" rollis olevatest katsealustest jätkas katsega. 52. Defineeri grupimõtlemine Grupimõtlemine on mõtlemisviis, kõrge vastastikuse meeldivuse ja pühendumusega gruppides, mille tõttu hakatakse vältima konflikte ja otsima konsensust igal juhul, kaalumata alternatiive. 53. Millised faktorid näitavad, et inimene on võimeline abistavaks käitumiseks? Miks abistav käitumine on tekkinud? Abistava käitumise faktorid Vastutus, Olukorra interpretatsioon, Põhjuslikkus, Sugu, Indentifikatsiooni võimalus, Moraalsed normid Mina-pilt Abistava käitumise põhjused
Robert Sommer Irwin Altman 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted Grupp/rühm • Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. • Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm … • Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. Probleemid SP jaoks • Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. • Grupimõtlemine. • Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. • Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. • Grupiloome (team building). • Kurt Lewin – grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus • Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid • Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid
2. Ründamine Domineerivad võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 42. Konformism on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 43. E. Shein´i järgi 6 peamist põhimõtet grupis otsustamisel: Otsustamine vastutuse puudumisel
Kasutatakse kui on tekkinud vajadus : eksperthinnagute järele,analüüsi järele,kordineerimise ühtsuse tagamiseks,kontrolli rakendamiseks. 29. Kontrollimise definitsioon. Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 30. Juhi rollid. Rollid jagatakse kome rühma: a) Vahetalitaja roll.(esindaja,liider,sidepidaja) b) Informaatori roll(info koguja,info levitaja,suhleja). c) Otsustaja roll(muutja,kordaseadja,ressurside jagaja,läbirääkija) 31. Grupimõtlemine. On olukord,kus meeskond minetab kriitilise suhtumise oma otsustesse ning vastutuse otsuse tagajärgede eest.Põhjuseks võib olla: a) usk,et kui otsustajaid on palju,siis pole võimalik eksida. b) puutumatuse illusioon,teadmine,et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel. c) konformism,tugev surve meeskonna liikmetele,kellel on argumente meeskonna illusioonide ,tõekspidamiste vastu. d) üksmeelsuse illusion,soov meeskonna taskaalu ja ühtsust säilitada.
Organisatsioonid kui metafoorid. Morgani käsitlus: Organisatsioon kui: masinavärk ül jaotus, kontroll Organism vastastikune sõltuvus,keskkond Aju paindlikkus, õppimine Kultuur org-de maailm, org. kultuur Pol.süsteem võimusuhted, konfliktid Vangla grupimõtlemine, alateadvuse seotus Hoovus muutused, kaos Ohjamisvahend Tööst sõltuvus, vaimne stress Kui masinavärk:igal osal oma kindel f-n.Täpsus, kellaajast kellajani.Eriti bürokraatlikud or-nid.Täpsed reeglid jne. Kui organism:oma vajaduste rahuldamine. Org-nid osalevad olelusvõitlustes ja tuleb olla elujõuline, muutuv ja laienev. Kui aju:protsessid analoogsed õppimisega Kui kultuur:analoogia sotsiaalsete suhetega
hoolega teiste reaktsioone ja neid lahti mõtestada. Tõelise konsensuse saavutamiseks tuleks hoiduda konflikti vähendamise tehnikatest (hääletamine, kauplemine). Eriarvamused aitavad paremat otsust teha, sest nad suurendavad teabe hulka. Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel. Kõik meeskonnaliikmed nõustuvad otsustamise kulu ja otsuse endaga. See on loogiliselt parim otsustamise meetod, mida kahjuks on võimalik harva rakendada. Grupimõtlemine Grupid langetavad paremaid valikuid probleemi lahenduse või tegevuskava valikul siis, kui nad julgustavad liikmeid arutama ja jagama avalikult ideid ning informatsiooni, vastasel korral võidakse sattuda raskustesse. Grupimõtlemine on olukord, kus meeskond minetab kriitilise suhtumise oma otsustesse ning vastutuse otsuse tagajärgede eest. Selle põhjuseks võib olla: usk, et kui otsustajaid on palju, siis pole võimalik eksida,
on vastastikuses sõltuvuses eesmärgi saavutamise nimel. Gruppi hoiavad koos "meie"-tunne, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus Gruppide tunnused - suurus, kestus, ametlikud ja mitteametliku Grupinormid reguleerivad liikmete käitumist. Norm näitab, kuidas ja mida peab liige tegema. * aitavad koordineerida liikemte tegevust *mõjutavad maailma tunnetamist, hea/halb; aitavad ennustada teiste liikmete käitumist * defineerivad ja tõstavad identiteeditunnet (riietus, soeng) Grupimõtlemine (tekivad vildakused otsustamisel) - Usk grupi moraali (grupi otsused õiged) - Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuulujatesse (väljaspool on vaenlased, halvemad) - Üksmeele illusioon - Vastustuse jagunemise tunne Atraktiivsus. Meeldivust mõjutavad tegurid: füüsiline lähedus, kokkupuutumise sagedus, sarnasus (demograafiline, isiksuslik, hoiakud, arusaamad). Bias of beauty stereotüüp (oletatavad põhjused nt
on vastastikuses sõltuvuses eesmärgi saavutamise nimel. Gruppi hoiavad koos “meie”-tunne, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus Gruppide tunnused - suurus, kestus, ametlikud ja mitteametliku Grupinormid reguleerivad liikmete käitumist. Norm näitab, kuidas ja mida peab liige tegema. * aitavad koordineerida liikemte tegevust *mõjutavad maailma tunnetamist, hea/halb; aitavad ennustada teiste liikmete käitumist * defineerivad ja tõstavad identiteeditunnet (riietus, soeng) Grupimõtlemine (tekivad vildakused otsustamisel) - Usk grupi moraali (grupi otsused õiged) - Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuulujatesse (väljaspool on vaenlased, halvemad) - Üksmeele illusioon - Vastustuse jagunemise tunne Atraktiivsus. Meeldivust mõjutavad tegurid: füüsiline lähedus, kokkupuutumise sagedus, sarnasus (demograafiline, isiksuslik, hoiakud, arusaamad). Bias of beauty stereotüüp (oletatavad põhjused nt
määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises (Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. Rühma arenguastmed Eelnev Moodustumine Võimu- Rühmanormide Täisjõul Tegevuse aeg võitlus kujunemine tegutsemine katkemine 24.Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö puudused Aeglus ja kallidus Grupimõtlemine Grupimõtlemise tunnused on järgmised: · enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab · ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid · võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine · ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu
huvid, rituaalid, ühtne riietus. "Meie"-tunde tugevust iseloomustav näitaja on rühmakohesiivsus(Group cohesiveness), mis näitab, kui suur on liikmete vaheline külgetõmme ja mil määral nad osalevad rühma eesmärkide elluviimises (Robbins, 449). Mida suurem on liikmete vaheline külgetõmme ja mida enam vastavad rühma eesmärgid liikmete eesmärkidele, seda suurem on rühma kohesiivsus. Rühma arenguastmed 24. Rühmatöö eelised ja puudused. Grupimõtlemine. Rühmatöö puudused Aeglus ja kallidus Grupimõtlemine Grupimõtlemise tunnused on järgmised: enesetsensor - inimene ei julge öelda seda, mida ta arvab ratsionaliseerimine, probleemide lihtsustamine, aja kokkuhoid võimu omava domineeriva isiku kõigutamatuse illusioon, tema arvamuste usaldamine ühehäälsuse illusioon, soov säilitada tasakaalu stereotüüpsus - kindlakskujunenud ja muutumatute mõistete kasutamine
Grupi mõju · Sotsiaalse mõju kanalid on kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine tuleneb sellest, et inimene väärtustab gruppi kuulumist ning järgib neid käitumismalle, mis talle ette on antud. · Grupikuuluvus loob turvatunnet. · Alternatiiv grupikuuluvusele on üksindus. Statistiliselt on inimesele meeldivam kuuluda ebameeldivasse/vägivaldsesse gruppi kui olla üksinda. Grupimõtlemine · keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp genereerima sisemist homogeensust. Grupi turvatunne saavutatakse sel teel, et kõik nö valed mõtted lükatakse kõrvale. Tulemuseks on irratsionaalne käitumine ja otsustused. · Grupimõtlemist toetavad nt isoleeritus, vastasseis, autoritaarsed liidrid, ebakindlus. · Grupimõtlemist takistavad kriitiline mõtlemine, liikmete sõltumatus ja mobiilsus, vahetuv liider, kokkulepitud väliskriitika...
Grupp/rühm Grupp: määratletud + püsivad suhted inimeste vahel. Jagatud hoiakud ja väärtused, rollijaotus. Grupi liikmetel on ühisosa. Grupp kui subjekt. Näited: perekond, sõpruskond, õpperühm, teatrietenduse vaatajaskond, ususekt, fookusgrupp, projektirühm ... Kuuluvusvajadus. Tegevuse tulemuslikkus. (Teatud püsivate selgete suhete struktuur inimeste vahel. Inimeste hulk, kes jagavad väärtuseid, hoiakuid ja rolle.) Probleemid SP jaoks Grupi mõju. Grupisurve. Grupisõltuvus. Grupimõtlemine. Grupi tegevuse mõjutamine. Liider. Grupipaanika ja selle suunamine. Grupieelarvamused. Grupikonfliktid. Diskrimineerimine. Grupiloome (team building). Kurt Lewin grupidünaamika kui nähtus sotsiaalpsühholoogiasse Gruppide jaotus Sotsioloogiline: nominaalsed, tüpoloogilised, assotsiatsioonid, organisatsioonid Psühholoogiline: väike grupp (isiklik seos), sotsiaalsed grupid (ilma isikliku seoseta), ajutised/spontaansed grupid, töörühmad/tiimid
Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 65. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust. 66. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Grupimõtlemine, loovuse tase, väärarvamuste kujunemine, teistest sõltumine 67. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? Kõik liikmed ei pruugi grupi otsusega päri olla; Vastutus langeb kõigile liikmeile. 68. Mis on ajurünnak? Kujutlusvõime vabaks laskmine ja võimalikult paljude ideede välja pakkumine. Hindmaine ja kritiseerimine jäetakse kõrvale. Tuleb otsida erinevaid variante ja tähendusi, kõik ideed salvestada ning hiljem hinnata ja valida. 69
ja konfliktid. 3. Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine – Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 39. Miks on tähtis teada grupimõtlemise põhimõtet? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 40. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage eluline/konkreetne näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Konformismi tagajärjel tekkida võivad situatsioonid:
89. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Kohandumise surve... kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu Sotsiaalne mõju... vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega 90. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? *Riski aktsepteerimine... kohandumine mis suunas?*Grupimõtlemine*Loovuse tase 91. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? 92. Mis on ajurünnak? *Jäta hindamine ja kritiseerimine ajutiselt kõrvale*Lase kujutlusvõime vabaks ja paku välja lahendusi*Paku välja nii palju ideid kui sa vähegi suudad*Otsi variante ja täiendusi*Salvesta kõik ideed*Hinda ja vali välja hiljem 93. Millised on grupi liikmete rollid? *Ülesandele-orienteeritud rollid*Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid*Individuaalsed rollid 94
on tõenäolisem, et meeskonnad välja rühmad) Juhtimise nõuded ja rõhud (meeskonnad olema ehitatud, sest suurem asutus; rühmad ei ole. Tegelikult mõned rühmad võivad laguneda, sest suurem surve ja nõudmised) Mõnikord taju väljaspool ohtu või välise surve muudab rühma areneda ning võivad anda sellele lisada või suurendada ühtekuuluvust, sest suurenenud ärevus võib see kõrgenenud sõltuvuse 8.Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet, et ta kiidaks heaks teiste soovid, loobudes oma tõekspidamistest või seisukohtadest. Grupimõtlemise puhul ei julge inimene öelda seda, mida ta arvab. Püütakse probleeme
korraldusi. Vabatahtlikud katseisikud olid katses õpetajarollis ja nad pidid andma elektrisokke teistele katses osalejatele, "õpilastele", valede vastuste korral. Teised katses osalejad olid tegelikult näitlejad ja nad teesklesid elektrisokkide saamist. Katseisikud uskusid, et iga vale vastuse korral sai õpilane päriselt elektrilöögi. Janisi uuringud: grupi diskussioon parandab otsuste vastuvõtmist. Grupimõtlemine- grupi liikmete kalduvus.... (sorry ei osanud tõlkida , vt lk. 121) 27. Mil moel on ideoloogia sotsiaalsete hierarhiate alustugi? IDEOLOOGIA kultuurilised tõekspidamised, mis legitimeerivad võimul olijate huvisid ja õigustavad ühiskonna kihistumist. · Platon: õiglus on kokkulepe selle üle, kes saab mida Iga ühiskond õpetab oma liikmetele mingisugust kihistumist õiglaseks pidama. · Marx: väites, et olukord, kus enamik rikkust on
selged eesmärgid on tõenäolisem, et meeskonnad välja rühmad) Juhtimise nõuded ja rõhud (meeskonnad olema ehitatud, sest suurem asutus; rühmad ei ole. Tegelikult mõned rühmad võivad laguneda, sest suurem surve ja nõudmised) Mõnikord taju väljaspool ohtu või välise surve muudab rühma areneda ning võivad anda sellele lisada või suurendada ühtekuuluvust, sest suurenenud ärevus võib see kõrgenenud sõltuvuse 8.Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet, et ta kiidaks heaks teiste soovid, loobudes oma tõekspidamistest või seisukohtadest. Grupimõtlemise puhul ei julge inimene öelda seda, mida ta arvab. Püütakse probleeme
? 5. Aja- ja tegevuskava koostamine ja realiseerimine. Kommunikatsioon (teavitamine, kaasamine) 6. Kas valitud lahendus on viinud probleem lahendamiseni/võimaluse realiseerimiseni? Tagasiside süsteemi väljatöötamine, küsitlused, raportid, aruanded jmt... Coheni prügikastimudel: Eraldab üksteisest probleemid, lahendused, valikud ja osalejad. Miks otsustada grupis? Legitiimsus, kvaliteet (sünergia), uudsus, info hulk, üksikisiku motivatsioon. Tuleb arvestada: grupi normid ja ühtsus, grupimõtlemine, grupiliikmete rollid. Grupi kujunemine: Forming, Storming, Norming, Performing (Tuckman)
54. Milline on väikeses grupis toimuva kommunikatsiooni omapära? vastastikune mõju, rahuldus, eesmärk, erinevad rollid, vastastikune sõltuvus, kommunikatsioon jne 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu 56. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Riski aktsepteerimine, Grupimõtlemine, Loovuse tase 57. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? 58. Mis on ajurünnak? Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. 59. Millised on grupi liikmete rollid? Ülesandele-orienteeritud rollid, Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid, Individuaalsed rollid. 60. Millised on grupi juhi rollid
Tihedam suhtlus, vähem suhtlusbarjääre, lihtsam arvestada teistega. 55. Kuidas väike grupp mõjutab oma liikmete arvamust? Grupiarvamuse kujundamisel on arvesse võetud kõigi grupiliikmete arvamusi. Liikmed kas nõustuvad selle arvamusega, kuigi tegelikult ei nõustu või nõustuvad, sest see tegelikult muutis nende oma arvamust. 56. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Plussid-Grupimõtlemine, loovuse tase. Miinused-väärarvamuste kujunemine, teistest sõltumine. 57. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? Kõik liikmed ei pruugi grupi otsusega päri olla; Vastutus langeb kõigile liikmeile. 58. Mis on ajurünnak? Kujutlusvõime vabaks laskmine ja võimalikult paljude ideede välja pakkumine. Hindmaine ja kritiseerimine jäetakse kõrvale. Tuleb otsida erinevaid variante ja tähendusi, kõik ideed salvestada ning hiljem hinnata ja valida. 59
konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Liigne üksmeel, milles välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus. 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest.
konfliktid. 3. Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine – Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Liigne üksmeel, milles välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus. 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest
motivatsioonifaktorid), kuid nende puudumine ei tekita veel negatiivset suhtumist. Teiste vajaduste (organisatsiooni poliitika, juhtimine, suhted, töötingimused, turvalisus nn hügieenifaktorid) olemasolu ei ole otseseks motiveerijaks, kuid nende puudumine tekitab rahulolematust. Motivatsioonifaktorite abil saab tõsta rahulolu, hügieenifaktorite abil saab vähendada rahulolematust. 5. Miks on grupimõtlemise teema väga tähtis? Grupile on omane nn grupimõtlemine (Janis): Kindlusetunde illusioon grupis töötades väheneb keskkonna hädaohu tunnetus Ratsionaliseerimine liiga palju viidetakse aega oma otsuste kiitmiseks Usk oma grupi moraalsusse oma grupp tundub eetilisena, teised mitte Stereotüpiseeritud vaatekoht oponendile vastane tundub rumala ja saamatuna Konformsuse mõju grupilahend ei ole väga hea enamuse surve tõttu Enesetsenseerimine grupi liikmed ei julge välja öelda kõike
Sotsiaalne mõju... vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega. 67. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel?Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Ehk mida väiksem grupp seda vähem lahkhelisid(positiivne) aga mida vähem inimesi seda vähem erinevaid ideesid probleemidele lahenduste leidmise osas(negatiivne).+ Grupimõtlemine 68. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad?Sest nende otsuste tulemused mõjutavad tervet gruppi mitte ainult ühte isikut. 69. Mis on ajurünnak?Ajurünnak on jätta hindamine ja kritiseerimine ajutiselt kõrvale, kujutlusvõime vabaks ja ideede pakkumine, otsi variante ja lahendusi, salvesta kõik ideed, hinda ja vali välja hiljem. 70. Millised on grupi liikmete rollid?Ülesandele-orienteeritud rollid; Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid;
Grupi arengu 4-astmeline protsess: 1.Formeerumine: ettevaatlikkus, suletus, passiivsus, vastutuse vältimine, alistuvus 2.Tormamine või ründamine: nõudlikkus, alarühmade teke; takerdumine pisiasjadesse; tagarääkimine; võimuvõitlus; suletus 3.Normaliseerumine: peretunne/meie-tunne; konfliktide vältimine; vastutulelikkus; viisakus, sõbralikkus 4.Toimimine: vastutustunne; konfliktide lahendamine; loovus; paindlikkus; sünergilisus; eneseregulatsioon V Üksikisik ja grupp grupimõtlemine- liigne üksmeel> välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus>> opositsiooni puudumine >> kujuneb lõpuks grupi ülim enesekindlus Selle tunnused: 1. kõikvõimsuse illusioon 2. kahtluste mahavaikimine või teiseksrääkimine 3. illusioon eesmärkide õilsusest 4. vastaste alahindamine 5. grupp avaldab survet eriarvamusel olijatele 6. grupp väldib infot, mis võiks kõigutada juba vastuvõetud otsust.
annaabi.ee 
