Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esile kerkimine. 2. Ründamine Domineerivad võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 42. Konformism on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele
Tasu, mida saadakse eesmärgi saavutamisel Väljakutse ja riskimäär Interaktsioon teiste grupiliikmetega Grupieesmärkide seadmine on esimeseks sammuks grupi efektiivsuse mõõtmiseks. Kui eesmärgid on seatud, tuleb paika panna ülesanded ning tähtajad. Protsessi käigus tuleb anda tagasisidet, millised ülesanded on täidetud ning millisteks tähtaegadeks valmis jõutud. Viimaseks sammuks on protsessijärgne tagasivaade, kas eesmärk saavutati. Grupiliikmed saavutavad efektiivsemalt eesmärgid, kui nad on olnud kaasatud ka nende püstitamisse. Personaalsed eesmärgid Liikmete personaalsed eesmärgid võivad olla vägagi erinevad. Samal ajal kui ühed grupiliikmed on teadlikud oma personaalsetest eesmärkidest, ei pruugi ülejäänud liikmed seda olla. Mida rohkem sarnased on grupiliikmete individuaalsed eesmärgid grupi üldistele eesmärkidele, seda ühtsem grupp on ning valmis andma maksimaalselt oma ressursse ning energiat nende saavutamiseks
Organisatsioonikäitumine on üks juhtumiteadusi, milles põimuvad majandus- ja käitumisteadused. Laboratoorsed eksperimendid on üks organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikest meetoditest. Esmaseks elemendiks inimest kujundavas keskkonnas on kultuur. Väär Meeskonnal nagu grupilgi on liider, kuid grupis on liidripositsioon liikuv, meeskonnas aga mitte. Gruppide arenguastmete normaliseerumise etapis tunnetavad grupiliikmed hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Üheks grupis otsustamise tehnikaks on nominaalgrupi tehnika, mille sisuks on, et kõik grupiliikmed saavad vabalt oma mõtteid avaldada, peab olema määratud grupi liider, kes jälgib, et kõik avaldaksid arvamust. Grupimõtlemine on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. Tegevusetus ei ole stressi tekitav tegur.
Kuidas vähendada sotsiaalset looderdamist? Sotsiaalse looderdamise vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Väga hea moodus on tagada töö kindel struktuur, mis võimaldab juhendajal/õpetajal kontrollida üksikliikmete individuaalset panust. See toimib vaid juhul, kui vastavad grupiliikmed on sellest ka ise teadlikud. On mõistlik koostada aruandlussüsteem, kus meeskonnaliikmed saavad hinnata rahulolu iga liikme isikliku panusega. Samuti saab sinna üles märkida ka erinevad probleemid ning väljakutsed seoses ühise grupitööga (Jones, K. 2013) Selleks, et iga liikme panus oleks selgelt tarvilik ning kohustuslik edukaks töö valmimiseks, oleks parem moodustada väiksemad grupid (4-5 liiget) (Jones, K. 2013).Viimane tagab omakorda
Kokkuvõte ptk 3 ,, Grupi toimimine" Grupiliikmete ühistegevus: Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki. Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit: 1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest ja väärtustest. Tunded on grupi tegevuses eriti mõjukas ressurss. Kõigil kolmel tasandil on nõutav ja nähtav avaldumisvorm. Nõutav avaldumisvorm on see, mida organisatsioon oma liikmetelt nende tegevustes ja tunnetes ametlikult nõuab. Grupiliimete tegevused, ühistegevused ja tunded saavad ilmsiks nähtavas avaldumisvormis.
Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine – Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine – Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 39. Miks on tähtis teada grupimõtlemise põhimõtet? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 40. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage eluline/konkreetne näide.
Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Selles etapis toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. Tormamine, ründamine domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid Normaliseerumine aktsepteeritakse arvamuse erisusi, domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. Toimimine, tegutsemine grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Edasisiirdumine, küpsemine tegevustes ilmnevad lõpetamise tunnused 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? kriitiline suhtumine otsustesse jäetakse kõrvale ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis (grupi iga liige püüab kohandada oma arvamust selliseks, mida ta usub olevad grupi arvamus) 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide
mille abil sai töögrupp võtta malli ka Pranglil vajamineva energiatootlikkuse osas. Näiteid oleks võinud tuua ka teiste lahenduste näol, mis oleks andnud ainet võrrelda ja näha tegelikku energiavajadust ja selle tootlikkust. Töögrupp oli toonud erinevate lahenduste puhul välja nii tehnoloogia plussid kui ka miinused ja nende eripära koos kasutamisviisidega, kuid tehnoloogiate analüüsimisel jäi vajaka seadusandlikke riskide osa. Töö lõpus on grupiliikmed väljendanud oma lõpliku seisukoha töös püstitatud küsimusele: ,,parim võimalik variant elektri tootmiseks on tuule- ja päikeseenergia kasutuse kombineerimine koos varustuskindluse tagamisega". Samuti oli grupp põhjendanud oma valikut selle meetodi töökindluse osas ning uute lahenduste suutmatusest tõestada efektiivsemat energia tootmist selle vajaduse piires. Töös on tuginetud mitmetele kirjanduslikele allikatele, suutes nende baasil leida vastused
Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Liigne üksmeel, milles välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus. 42
Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine – Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine – Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Liigne üksmeel, milles välistatakse kriitiline mõtlemine ja vastutus. 42
teadmisel. 33) Tõhusa grupiliidri omadused. 1) Ta peab olema tajutud gruppi kuuluvana. 2) Ta peab jagama grupi väärtusi ja uskumusi. 3) Ta peab suutma grupi liikmetele eeskujuks olla. 4) Ta peab olema tajutud grupi eesmärkide saavutamisele ja kaasaaitajatena. 5) Ta peab gruppi sellesse mittekuulujate ees positiivselt esindama. 34) Liidriksoleku stiili mõju grupiliikmetele. Autoritaarne ehk võimukas liider töötavad grupiliikmed kõvasti, aga kui liider lahkub nende juurest, lõpetavad töötamise. Grupiliikmed olid teistest palju individualistlikumad, keskendusid ainult oma ülesannetele ega aidanud üksteisi. Demokraatlik töötavad grupiliikmed rõõmsameelselt ja püsivalt, hoolimata, kas liider on ruumis või mitte. Grupiliikmed aitasid üksteist ja olid tehtavast ilmsesti huvitatud. Liidri suhtumine on hea, mis tõstab töötajate motivatsiooni.
2. Psühholoogiline taust isiksuse omadused, haridus, EI 3. Toimetuleku strateegiad Positiivne reageering e küps kaitse Negatiivne reageering e regressiivne toimetulek 22. Mis on kohesiivsus? Mis põhjustab selle suurenemist ning mis on kõrge kohesiivsuse eelised ja puudused? Kohesiivsus on grupi sotsioemotsionaalne omadus, mida määratlevad grupiliikmete omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile. Kohesiivsus näitab, mil määral grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed. Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega. Grupi kohesiivsust suurendavad: Kokkupuudete tihedusega Sarnaste tööülesannetega Isikliku sarnasusega Sobivate isiksuseomadustega Suhtlemise lihtsusega Grupi väiksema suurusega Kõrge kohesiivsuse eelised: Rohkem koostööd
nõrkusi vastavalt sellele tuleb ka jaotada ülesandeid. Hea juht ei koosta ühtegi plaani üksinduses, vaid viib eelkõige läbi konstruktiivseid ajurünnakuid strateegia loomiseks." 1. 4 Meeskonna töö soodustamine Meeskonnatöö arendamiseks on vajalikud 4 valdkonda: eesmärgid ehk seisundid või tulemused, mida meeskond tahab saavutada, rollid ehk millist grupiliikme käitumist oodatakse eesmärgi täitmisel, protsessid ehk kuidas grupiliikmed suhtlevad ja otsustavad, et täita võetud eesmärki ning liikmetevahelised suhted ehk kuivõrd hästi nad üksteist tunnevad, omavahel läbi saavad ja toetavad (Telvik, Rõbtsenkoi 2009). Olulised märksõnad on need, et ,eeskonnatöö oskused on õpitavad ja meeskonnad arenevad tegevuse käigus ning meeskonnatöö on efektiivne siis, kui iga liige tunnetab oma ja teiste ülesandeid. Seetõttu tasub võtta aega selleks, et põhjalikult kõikidele üksteise rollid lahti seletada.
· Gruppi tuleb käsitleda kui tervikut · Grupi liikmed tuleb tasustada ja tunnustada nende panuse eest grupi eesmärkide saavutamisel · Tuleb luua õhkkond, kus valitseb avatus ja arvamuste mitmekesisus Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsus · Kohesiivsus on grupi sotsioemotsionaalne omadus,mida määratlevad grupiliikmete omavaheline meeldivus ja pühendumus grupile · Kohesiivsus näitab, mil määral grupiliikmed on huvitatud grupist ja soovivad olla selle liikmed · Kõrge kohesiivsuse korral püüavad grupiliikmed säilitada häid suhteid ning väga arvestatakse grupi normidega Marve Koppel Ärikoolituse osakond Kohesiivsust mõjutavad · Lojaalsus; kommunikatsiooni määr · uhkusetunne, head koostöösuhted · pühendumine; edukogemused · seotus grupiga; sarnasus; grupi sisemine keerukus · homogeensus; koosveedetud aeg; positiivne avalik hinnang
Järgija Järgija · kogenud, kindel oma võimetes töötada hästi · puuduvad oskused, toimetulekuks ebakindel 14. Kirjelda grupi normide olemust ning grupi käitumise aspekte, mida need reguleerivad. Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Normid on käitumisreeglid ja käitumisviisid, mida grupiliikmed tunnetavad vajalike ja sobivatena. Need on kirjutamata seadused, mida grupiliikmed järgivad, nad ona kooskõlad grupi eesmärkidega. · Tulemuslikkusega seotud normid. Missugust pingutust minult oodatakse? Millised vead on lubatud? · Jaotamise normid. Missugust tasu millegi eest oodata on? · Välimusega seotud normid. Riietus, äritavade järgmine. · Suhtlemisnormid. Kellega kuidas töiselt suhelda? 15. Selgita grupi ja meeskonna erinevusi
Standardite määrajad määravad, mida grupp aktsepteerib ja mida mitte. Tulemuse saavutamiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see peab toetuma vastutusel tuginevale organisatsioonile, lihtsatele juhtimisreeglitele ja meeskonnatöö kogemustele. Meeskondade probleemide diagnoosimine Et meeskonnatööd teadlikult arendada, on oluline selgeks teha, millistes valdkondades koostööprobleemid peamiselt ilmnevad. Probleeme on tõenäoliselt ...usaldusega, kui · mitmed grupiliikmed nimetavad korduvalt kedagi, kes meeskonda häirib ning koostööd mõne meeskonnakaaslasega peetakse peaaegu võimatuks. · mitmetele meeskonnaliikmetele tundub, et teised ei käitu nende ootustele vastavalt. · üksteise kohta tehakse palju oletusi. ...ühtsusega, kui · pole selge, kes meeskonda kuulub (mõned jätavad ennast välja, mõned kõrvalseisjad langetavad otsuseid).
Järgnevalt toome ära rea populaarsemaid tüpoloogiaid, mille alusel võib fookusgruppi komplekteerida (Bulai, 2000): · 3x3 süsteem. Valikul arvestatakse vähemalt 3 muutujaga. Levinumad muutujad oleksid: vanus, sugu, haridus, perekonnaseis, elukoht. Muutujate põhjal valimi tegemise eesmärk on tagada arutelu järelduste võimalikult suurt terviklikkust ja mitmekülgsust. · Täielikult homogeenne valim. Mõnikord võib olla vajalik, et grupiliikmed sobituksid üksteisega suurel määral, et saada soovitud teemal võimalikult palju teavet. Kasutatakse sageli gruppides, kus võib olla probleem enese väljendamine avalikkuse ees (nt sotsiaalse integratsiooni, vähemusgruppide, marginaliseeritud gruppide küsimused). · Sooline valik. Arvestama peaks ka moderaatori ja grupi sobivust. Efektiivsema kommunikatsiooni tagab see, kui moderaator on grupiliikmetega samast soost.
kuupikkused perioodid ajavahemikus 01.09 kuni 31.10.2018 Grupis A on kööginurgas esmalt kohvimasin, mis nõuab münti kohvi saamiseks (vt Lisa 1 mõiste X1). Samal ajal Grupis B on kööginurgas üles seatud kohvimasin, mis väljastab kohvi ilma mündi sisestamiseta (vt Lisa 1 mõiste X2). Seega on eeldatud, et inimesed käituvad eetiliselt ning kohvi tarbimisel jätavad õige summa karpi. Ehk grupi B liikmetele on ainuke neile teadaolev järelevalve kaudne ja see ka vaid juhul, kui grupiliikmed on mitmekesi kohviaparaadi juures. Grupis B võib potentsiaalselt ebaeetiliselt käituda nii indiviid kui ka grupp, kui grupiliikmed jätavad kokkuleppeliselt koos raha karpi panemata. Teise ajaperioodi alguseks, peale ,,kohvimasina hoolduspäeva", mil toimub varjatud perioodi I tulemuste mõõtmine, vahetatakse aparaadid korruste vahel näiliselt juhuslikult ning katset korratakse. Seega pannakse aususe peale tasumist eeldav kohviaparaat grupi A kööginurka.
iv. Tööviljakuse tõstmise küsimustega ja tööliigutuste optimeerimisega tegelesid ka teadusliku juhtimise koolkonna esindajad abilelupaar Frank ja Lillian Gilbreth'id. 2. Selgitage "Hawthorne efekti" olemust. - sotsiopsühholoogiline nähtus, mille kohaselt teiste jälgiv ja hindav kohalolek mõjutab tegevuse tulemusi. Näiteks mõjutab juhtkonna või kaaslaste tähelepanu tööviljakust. - Grupiliikmed ei taha teistest halvemad olla, ollakse valmis rohkem panustama grupi nimel. - Grupis suhtlemine soodustab tulemuse saavutamist, kuna töö ei tundu enam nii rutiinne. 3. Selgitage ,,Juhtimine eesmärgi kaudu" olemust. Peter Drucker (sünd 1909 Austrias) Eesmärgi kaudu juhtimine põhineb iga töötaja eesmärkide defineerimises ja seejärel nende tegevuse võrdlemises ja juhendamises vastavalt seatud eesmärgile
kodanikke, kes enda eluga karile sõitnud olid. Kõik inimesed, kes suure punase silla all elasid, nimetasid seda hurtsikuks, võis õelda, et nad olid isegi grupp, neid oli tosin, seega mitte väga palju. Küllalti palju, et moodustada ühtne ja kokkuhoidev perekond. Nad kõik valvasid üksteise seljatagust, sest üpris tihti külastasid hurtsikut linnast pärit noored huligaanid, kes üritasid sinna laamendama minna, aga tänu sellele, et Indrek ja ta grupiliikmed suutsid tublit koostööd teha, seadsid nad noored huligaanid lõksu ning andsid nad edasi politseile, kes võttis ühendust noorte vanematega. Peale seda sündmust valitses hurtsikus rahu, keegi ei tulnud sinna enam midagi halba korda saatma. Kuid siiski, Indreku ja ta niinimetatud pereliikmete majanduslik seisukord oli vägagi kehv, lausa kohutav. Igaüks neist palvetas, et nende elu paremaks muutuks, aga seda jällegi erinevatel aegadel, sellega seoses tuli ühel päeval Indrekul mõte,
kus olen sunnitud võtma liidrirolli tänu sellele, et minu suhtumine ei sobi kokku enamiku grupiliikmete töösse suhtumisega: tööd alustatakse n.ö. viimasel minutil. On juhtunud ka selliseid olukordi, kus olengi kõik üksi ära teinud, et olla kindel töö kvaliteedis ning valmimises tähtajaks. Siiani on selles koolis olnud vaid üks grupitöö. Sellesse gruppi sattusid aga kõik sarnase suhtumisega grupiliikmed ning töö sujus ilma viperusteta ja õigeaegselt. Grupijuht oli tasemel ja konkreetne, liikmed kohusetundlikud ja täpsed. Sellises grupis tegutsedes võtsin rahulikult meeskonnatöölise-elluviija rolli. Kui üldiselt on õppimine kõrgkoolis mulle igati meelepäranne ja positiivne kogemus, kaasnevad sellega siiski ka mõned probleemid. Minu suurimaks hirmuks on see, et vaatamata pingutustele on mul täiesti reaalne oht lõputunnistusest ilma jääda või õpilaste nimekirjast
- Eestvedamine - püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. - Liider - see gruppiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust korraldada. - Ametlik juht - määratud või valitud inimene, kellel on ametlikud volitused juhtida teisi organisatsiooni liikmeid. - Mitteametlik juht - inimene, kellel on mõjuvõim ja kellele teised grupiliikmed järgneda tahavad. Liidrite tugevad isiksuse omadused: - intelligentsus (emotsionaalselt tasakaalukad ja küsed) - sisemine motivatsioon - hoiak inimsuhetele Ülesande täitmise ja grupi säilitamise allikad ja vahendid: - Liidri isiksuse omadused ja tunnused. - Käitumisteooriad. - Situatiivsed eestvedamise teooriad. - Karismaatiline liider - inimene, kes oskab võimendada oma eeldusi ja on võimeline järgiaid eriliselt mõjutama.
edukam modernse rocki album maailmas, müües üle 15 miljoni albumi. Live In Texas Linkin Parki album "Live In Texas" on 2003. aastal Summer Sanitarium tuuri raames Houstoni Reliant staadionil ja Irvingi Texase staadionil Texases kontserti ülesvõte nii helis kui pildis. Video ülesvõte pandi kokku neist kahest päevast, mistõttu pidid grupiliikmed mõlemal päeval kandma samu riideid, kuid esines ka märgatavaid erinevusi nagu on näha DVD-s. Plaadile lisati kitsa valiku seast bestsellerid albumitelt "Hybrid Theory" ja "Meteora". Albumi eelduseks oli eelkõige Linkin Parki live elamuse pakkumine. Collision Course "Collision Course" on lõpptulemus MTV eri "Ultimate Mash-Ups" tehtust, kus MTV kontakteerus Jay-Z-ga
tegemisel vabalt, kasutades vaatluslehte eelkõige kui kohta, kuhu saab teha märkmeid. Kuidas rühm lähenes selle ülesande lahendamisele? Kuidas meeskonna liikmed vahetasid omavahel informatsiooni? Millised grupiliikmete tegevused aitasid ja millised takistasid ülesande alustamisel? Kuidas kujunes meeskonnas juhtimine? Milliseid konfliktide tunnuseid grupis esines? Kuidas nendega toimiti? Kelle abil? Kuidas grupiliikmed suhtusid oma läbirääkijasse? Kuidas läbirääkija suhtus ülejäänud gruppi ja teise rühma läbirääkijasse? Kuidas grupiliikmed suhtusid sellesse, et nad võistlevad teise meeskonnaga? Mis aitas kaasa koostöö tekkimisele teise rühmaga? Kes aitas kaasa? Merlecons ja Ko OÜ 12 ELUVESI Terviklik infoleht 1
Bioni (1897- 1979) koostegevuse käsitluse järgi vastab Meremäe kool I põhiteesile, et inimesed kogunevad rühma (gruppi) mingi ülesande täitmiseks. Seega iga grupp peaks olema „töörühm“, mis tegutseb grupi eesmärgi saavutamiseks. Töörühma iseloomustab areng, kasvamine, kogemustest õppimine(Krips2010). Kuna kooli juhib uus direktor, siis toimib hästi kõnekäänd- uus luud pühib paremini. Analüüsides kooli töö arengufaasi, siis kujunemisfaas on läbitud, sest grupiliikmed on tuttavad ja kohanenud. Mõned üksikud tööle asunud pedagoogid on ka võetud omaks. Konfliktifaas on ka läbitud, sest uus õppejuht tunneb õpetajaid ja teab nende võimeid. Direktor tundis õpetajaid juba eelnevalt, kuna töötas samas koolis pedagoogina. Meremäe Kooli töökollektiivi iseloomaustab hetkel kohanemisfaas, kus grupp töötab efektiivselt, tasakaal kujuneb, kuid siiski kombatakse grupiliikmete omavahelisi ja juhtkonna suhteid
6. Mis on kultuur ja mida ta endas sisaldab? Kultuuriks nimet. sageli sellise inimkoosluse omadust, kelle liikmetel on ühine territoorium, keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunneustavad ühist identiteeti. Kultuur sisaldab endas: 1). Lahendusi grupi säilivusprobleemidele, 2). Ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid, 3). Materiaalset kultuuri. 7. Sümbolid ja keel. Sümbol on tähenduseta heli. objekt või sündmus, millele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel, s.o. helide ja zestide kogum, mida kasut. teatud rahvusgrupis. On olemas ka mitteverbaalne kommunikatsioon, s.t. suur osa infost edastatakse zestide, näoilmete ja kehaliigutuste abil. 8. Keel ja taju. Võõra keele õppimine on sisenemine teise maailma ja teise eluviisi, tuleb omandada maailmaviis ja maailmanägemine. Sõnavara tundmine on kasulik nende probleemide väljaselgitamisel, mis on olnud tähtsad grupi säilimisele.
inimestevahelistest suhetest Küsimus 24 Küsimuse tekst c. eneseteadvusest Nominaalseks nimetatakse gruppi ... d. suhtlemisdistantsist Vali üks: Tagasiside a. mille liikmeks saab alles peale kindlate eeltingimuste Õige vastus on: eneseteadvusest. täitmist; Küsimus 30 b. kus grupiliikmed on omavahel sõbrad Küsimuse tekst Sotsiaalset võrdlust pidas enesehinnangu kujunemise c. mille liikmetel on ühised huvid aluseks... d. kus inimestel on mingi ühine tunnus, millest nad ei Vali üks: pruugi teadlikud olla a. Sigmund Freud Tagasiside
Jacob Moreno (1889-1974) sotsiomeetria, teadus sotsialsetest võrgustikest. Sotsiomeetriline küsitlus lastakse kõikidel grupi liikmetel öelda, milline ülejäänud grupi liikmetest talle kõige rohkem meeldib (või kellega ta tahaks koos töötada, mängida, vestelda vms.). Sedasi saadakse teada, millist grupiliiget kõige rohkem valitakse ja keda üldse ei valita. Sellise küsitluse tulemusena võib igas grupis välja selgitada 5 sotsiomeetrilist staatust: 1. Populaarsed grupiliikmed need keda hästi teatakse ja kellesse hästi suhtutakse. 2. Tõrjutud need keda teatakse ja kellesse suhtutakse negatiivselt. 3. Unustatud need keda eriti tähele ei panda. 4. Vastuolulised need kes paistavad silma, kellesse halvasti ei suhtuta, aga kelle suhtes puudub ka üldine heakskiit. 5. Keskmised Võrgustikuanalüüs (network analysis) Erinevalt sotsiomeetriast analüüsib reaalseid suhteid (mitte eelistusi). Sotsiaalsete võrgustike omadused:
Eelised: · Rohkem koostööd · Kergem suhelda · Suurem tööga rahulolu Puudus: · Grupimõtlemise oht! · Uutel tulijatel raskem 16. Kirjelda grupi normide olemust ning grupi käitumise aspekte, mida need reguleerivad. Grupp on inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Normid on käitumisreeglid ja käitumisviisid, mida grupiliikmed tunnetavad vajalike ja sobivatena. Need on kirjutamata seadused, mida grupiliikmed järgivad, nad on kooskõlas grupi eesmärkidega. · Suhtlemisnormid. Kellega kuidas töiselt suhelda? · Välimusega seotud normid. Riietus, äritavade järgmine. · Tulemuslikkusega seotud normid. Missugust pingutust minult oodatakse? Millised vead on lubatud? · Jaotamise normid. Missugust tasu millegi eest oodata on? 7 17
tegema aeglasemate või puuduvate töötajate tööd, mitte jätta see tegemata. (Ibid). Oma parimate töötajate säilitamine on tavapärane mure iga organisatsiooni puhul. Kui töötajad ja töögrupid on pühendunud, teeb see säilitamise organisatsiooni jaoks palju lihtsamaks. The Rainmaker Group pakub ka töötajate säilitamise osas konsultatsiooniteenuseid, mis rõhuvad suhtluse parandamisele ja parimate töötajate säilitamisele. Grupiliikmed, kes on pühendunud nii oma grupile kui ka organisatsioonile keskenduvad suure tõenäosusega organisatsiooni positiivsetele külgede ja üritavad rasketest olukordadest välja rabeleda. (Ibid). Pühendunud töötajaid teevad otsuseid, mis on kasulikud nende kolleegidele, gruppidele ja organisatsioonile. Ettevõtte saab pakkuda kvaliteetseid tooteid ja teenuseid üha rohkem ja see aitab kaasa kaubamärgi mainele. (Ibid). 6 3
organiseeritud süsteemina ning põhihuviks on sellest tulenevalt selgitada suhteid sotsiaalse Sotsialiseerimise käigus toimub inimese kujundamine ja kujunemine ühiskonna liikmeks, mis tegelikkuse kahe tasandi, terviku (ühiskond, grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse tagab kokkuvõttes ühiskonna järjepidevuse ja säilimise. Selles eristatakse esmast ehk sfäärid, grupiliikmed) vahel. Mida annavad osad terviku säilitamiseks? Kuidas mõjutab terviku lapseea ja teisest ehk täiskasvanu sotsialiseerimist. Olles eluaegne protsess, saab rääkida struktuur tema osi? Funktsionalismi põhiküsimuseks on: Milline on ühiskonna iga osa (s.h ka desotsialiseerimisest, mille käigus õpitakse loobuma varem omandatud rollist ning
määratleda.Kultuuriks nim. Sageli sellise inimkoosluse omadust, kellel on ühine territoorium, ühine keel, kes tunnevad ühist vastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti.Kultuur sisaldab endas lahendusi grupisäilimisprobleemidele, ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid. Materiaalset kultuuri. SÜMBOLID JA KEEL Kultuuri võti peitub inimeste võimes kasutada sümboleid. Sümbol on tähenduseta heli, objekt või sündmus, milllele annavad tähenduse grupiliikmed. Kõige tähtsam sümbolite süsteem on keel. St on helide kogum, mille tähendus sõltub sellest kas nende kasutajad süsteemisarnaselt mõistavad. Suur osa infost tuleb meile ka mitteverbaalselt(mitteverbaalne kommunikatsioon)näoilmed,kehaliigutused. Kineesika- Keel ja taju. Keel ja sestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid. Tõlgendame maailma läbi meie keeles peituva kultuuriekraani.Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu. St meie elu sõltub suurel määral keelest
41 Grupi suurus Mida väiksem on grupp, seda lihtsam on grupis osalejatel end maksma panna ja seda tugeva- malt nad tunnetavad, et ka nende panus on oluline. Sotsioloogid on võrrelnud omavahel viiest ja kaheteistkümnest inimesest koosnevaid grup- pe mitmesuguste grupidiskussioonide protsessis. Suuremates gruppides esineb sagedamini, et need grupiliikmed, kes liidrite hulka ei kuulu, tunnetavad, et nende arvamust peetakse vähem tähtsaks. Väiksemates gruppides hindasid grupiliikmed tööõhkkonda grupis vähem ametlikuks ja vabamaks. Uuringud 2–96-liikmeliste gruppidega on näidanud, et mida suurem on grupp, seda enam suureneb ka grupiliikmete hulgas tendents tunda ennast pärsituna. Arglikumad grupiliik- med muutuvad närviliseks. Võrdlevas uuringus 4- ja 8-liikmeliste gruppidega tuli ilmsiks, et
http://www.box.net/shared/ouv1krc5pm AASTAAJAD Mängu eesmärk: Teadvustada mängijaile koostöö olulisust ning suunata mängijaid õigeid vastuseid otsima. Täpsustada mängijate teadmisi aastaaegadest. Mängu kirjeldus: Mängujuhi märguande peale valib iga mängija endale loosikorvist sedeli ja otsib õige ,,kodu" (koht, kus sedelil kirjutatu sobib antud teemaga). Igas ,,kodus" moodustub rühm. Rühma õigesti kuuluvuse üle otsustavad grupiliikmed. Sobimatu liige saadetakse uut ,,kodu" otsima. Vajalikud vahendid: ,,Kodu" tähistavad sildid TALV, KEVAD, SUVI, KEVAD. Loosikorv ja sedelid aastaaegu iseloomustavate lausetega. Mängu reeglid: Mäng on läbi, kui kõik mängijad on jõudnud sobivasse gruppi. Aeg: ~10 min. Mängijate hulk: Vastavalt ettevalmistatud sedelitele. Pärast mängu toimub arutelu, mida juhib mängujuht. Küsimused: 1. Kas mäng meeldis? 2. Püüdke kirjeldada, mida te mängu ajal tegite. 3
vahendi, tootmise ja tarbimise, kapitali ja kultuuri ning pakkumise ja nõudluse vahel. Käesoleva referatiivse uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade gentrifikatsiooni põhisisust ja olemusest. Töö on koostatud kirjandusallikate põhjal, millised on ära toodud viidete all töö lõpus. Kuna tegemist on grupitööga, siis ühiselt töötati välja töö põhikontseptsiooon ja valiti kirjandus .Töö teksti pani kokku Urmas Neimann, ülejäänud grupiliikmed koostasid esitluse ja videomaterjali, mis moodustas töö teise osa. 1.TAASLINNASTUMINE JA GENTRIFIKATSIOON Linnastumist uuritakse linnastumise arengu teooria abil. Teooria väidab, et linnastumisel on erinevad faasid, mis moodustavad linnastumise tsükli. Selleks on kasutusel kaks linnastumise mudelit: 1) lineaarne linnastumise mudel -pärit 1980-ndate aastate algusest.
Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. 2. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi- võimu omav inimene otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Kuivõrd grupp seda otsust aktsepteerib, sõltub konkreetse isiku mõjukusest ja otsuse sobivusest ülejäänud grupiliikmetele. 3. Vähemuse otsustamine- toimub situatsioonis, kus mõned domineerivad grupiliikmed suudavad teha otsuse, millega ülejäänud nõustuvad. Vähemus võib domineerivaks muutuda sageli siis, kui grupile tundub, et vajatakse kiiret kokkulepet. 4. Otsustamine enamuse reeglite järgi- lahendusviis püüab luua ,,võitjate" ja ,,kaotajate" koalitsiooni, kuigi kaotajate otsused sisuliselt elimineeritakse. 5. Otsustamine konsensuse põhimõttel- konsensuse loomiseks valitakse alternatiivide hulgast ilmse ülekaalu saavutanud variant
Grupisisene konflikt Grupisisesed lahkhelid tekivad kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Põhjusteks on sageli ülesande ebaselgus, kahemõttelisus või väärtõlgendamine, erinev arusaamine eesmärkidest aga ka informatsioonilevikuga seotud probleemid. Omavaheliste arusaamatuste kulgu võimendab või tasandab grupisisene õhkkond ja grupiprotsessid. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla selle liikmete vastastikune sõltuvus ning kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevuste seotust teistega, siis tekibki konflikt. Gruppidevaheline konflikt Gruppidevahelise konflikti korral on osapoolteks kaks või enam gruppi ühest organisatsioonist. Nt. kui iga osakond on meelestatud ainuüksi enda probleemidele. Kui on määratlemata funktsionaalne sõltuvus gruppide vahel, siis ei osata jagada vastutust ega olda valmis koostööks. Kui grupid püüdlevad samu eesmärke,
juuresolekul kehvemini kui üksi Sotsiaalne looderdamine-nähtus, kus koos töötavate inimeste summaarne jõupingutus on väiksem, kui oleks üksi töötavate inimeste jõupingutuste summa Kõrvalseisja efekt-üks põhjusi, miks inimesed hädasolijat ei abista, mida suurem grupp, seda väiksema tn läheb keegi appi, sp et ükski liige ei arva et just tema peaks appi minema. MIDA TUTTAVAMAD ,SED ASUUREMA TN ABISTAVAD ÜKSTEIST: Pluralistlik ignorantsus-vääritimõistmine, kui grupiliikmed ei taipa, et teised liikmed jagavad nende arusaama Nt kuna teised appi ei läinud, järelikult võib järeldada et polnud ohtlik, kuigi tegelt oli Vastutuse hajumine-iga grupiliige arvab, et just teised peaksid abistama Altruism-abistav käitumine mis ei too abistajale mingit kasu 14.Areng närvitoru-varajases embrüonaalses staadiumis moodustunud torjuas struktuur, milles areneb NS loote alkoholisündroom arenguhäire, mis mõjutab lapsi, kelle emad tarvitasid raseduse ajal alkoholi
institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on: 1. Kohanemine keskkonnaga toit ja peavari (majandustegevus) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupiliikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon). 33. Legitiimse domineerimise vormid (Weber) Max Weber võim on võime suruda teistele peale oma tahtmist. Sotsiaalne ressurss, mis on ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine, võimu alaliik, mis tähendab võimalust leida kuuletumist. Sotsiolooge huvitab kõige enam legitiimne domineerimine st. et võimu teostatakse valitsetavate nõusolekul ja kooskõlas seadusega. Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning
nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu Sotsiaalne mõju... vajadus hinnata oma arvamusi ja võimeid ning kui meil ei ole selleks objektiivseid aluseid, siis võrdleme ennast teistega 67. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Plussid: on võimalik kõigi grupiliikmete arvamus ära kuulata ja on lihtsam leida kompromiss, kuna vastandlikke huvisid on enamasti vähem. Kõik grupiliikmed tunnevad hästi teisi ja on teadlikud nende soovidest/arvamustest. Konflikti lahendamine kiirem. Miinused: on suurem tõenäosus, et grupil on olemas üks liider, kelle arvamus on ainuõige, ja teiste arvamusega ei arvestata. Konflikti lahendamine võib koonduda teineteise sõimamisele, kuna teineteist tuntakse hästi ja ei häbeneta teineteise peale karjuda. 68. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? Grupi otsus mõjutab kogu gruppi korraga
· Tulemuste saavutamine on hea meeskonna peamine eesmärk ja põhiline iseloomujoon · Tulemusi on vaja selleks, et oma olemasolu õigustada, suurendada oma ressursse jne. · Oluline on rahuldustunne, mis tulemustega kaasneb. Parim viis meeskonda liita, on midagi koos ära teha. Moraalile mõjub halvasti, kui eesmärgid jäävad saavutamata. Iga grupp ei ole meeskond · Sõltuvus näitab, kui palju sõltub grupiliikmete töö kaastöötajatest · Grupiliikmed võivad jagada töökohta, eesmärgid võivad olla sarnased, kuid nende töö ei sõltu olulisel määral üksteisest. · Mida madalam on sõltuvus, seda väiksem on vajadus pideva suhtlemise ja koostöö järele. · Kõrge sõltuvuse tase tekitab vajaduse töötada meeskonnana- iga üksiku liikme panusest sõltub kogu grupi tulemus. · Ühtsus näitab, kuivõrd grupi ees märgid ühtivad individuaalsete eesmärkidega. Inimgrupist teeb meeskonna:
grupiteadvus, *eesmärk Esmane e primaarrühm- sõpruskond, perekond, isiklikud ja väga lähedased emot. suhted Teisene e sekundaarne rühm- ühishuved, suhted on pigem formaalsed SOTSIAALNE GRUPP: Väike- ei ole orienteeritud grupilise tegevuse eesmärkidele, esineb konformism grupinormide suhtes. Primaarne ja sekundaarne Suured- ratsionaalsus, eesmärgistatud tegevus. Alati sekundaarne Marginaalsed- asuvad kahe kultuuri vahel, grupiliikmed samastavad ennast mõlema rühmaga Referent- reaalne või kujutletav rühm, millega inimene võrdleb ennast või kuhu tahab kuuluda, mille normide ja väärtuste alusel valib ja hindab oma käitumist SOTSIAALNE VÕRGUSTIK- inimese, rühma mitteformaalsed ja formaalsed sidemed ja kontaktid; seovad inimese, rühma teiste inimeste või rühmadega Tugevad ja nõrgad sidemed- Sotsiaalne võrgustik on eriti oluline kõrge postitsiooniga inimestele. Naiste ja meeste sot. võrgustikud on erinevad,
Organisatsiooni tegevuses on sellised arusaamatused sagedased. Sageli on grupisiseste konfliktide põhjuseks ülesande ebaselgus vi kahemõttelisus, eesmärkde erinev tõlgendamine ning informatsiooni levikuga seotud probleemid. Konfliktid võivad tekkida siis, kui ei teata ülesande täitmiseks vajalikke tegevusi ja nende järgnevust. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla vastastikune sõltuvus. Konfliktide allikaks võib see kujuneda siis, kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevustulemuste sõltuvst teiste grupiliikmete tegevusest; Gruppidevahelised konfliktid- osaleb kaks või enam gruppi. Organisatsioonis ilmnevad need näiteks ühe ettevõtte allüksuste tegevuse kooskõlastamisel või eesmärgi püstitamisel tekkinud probleemidena või arusaamatustena. Erimeelsused tööülesannete lahendamisel tekivad just siis, kui iga osakondon meelestatud ainuüksi oma probleemidele.
täidab oma otstarvet. Valiidsuse määramiseks võrreldakse testi tulemusi mingil muul viisil (nt kontrolltöö, ainehinded) mõõdetutega. Kõige lihtsam on võrdluseks kasutada järjestuskorrelatsiooni. 23. Eksperimendi eesmärk. Avab järkjärgult huvipakkuva psüühikanähtuse või käitumismalli olemust ja tagamaid. 24. Aschi ja Milgrami eksperimendi eesmärgid. Aschi eksperiment näitab, kuidas grupiliikmed mõjutavad üksteist. Kui suurem enamus vastab ühtemoodi, siis muudavad ka üksikud teistimõtlejad oma esialgse mõtte, isegi, kui see oli õige ja grupiarvamus vale (eksperimendis triipude võrdlemine). Milgrami eksperiment - väita, et kõik täiskasvanud inimesed on valmis autoriteedi käsku täites peaaegu ükskõik kui kaugele minema (elektrisoki andmine). 25. Postpositivistlik uurimus. Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel. Teadmise mudeli loomulik
Performing toimimine Talitlemise astmel saab selgeks, kas ja kui hästi meeskond suudab oma ülesandeid täita. Meeskonna liikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. Meeskondades, kus normid pole kujunenud vastavuses ülesannete täitmise vajadustega, tekib raskusi. Meeskonna kui terviku tulemuslikkust võivad negatiivselt mõjutada enesele orienteeritud rolle täitvad grupiliikmed ja ebaefektiivne juhtimine. 13. Edasisiirdumine, küpsemine Küpsuse etapil ilmnevad üles andele orienteeritud tegevustes lõpetamise tunnused. Suhetele suunatud tegevustes ilmnevad eraldumise märgid. See arengutase ilmneb eriti siis, kui meeskonnalt oodatakse või nõutakse ülesande lõpetamist, seega ajutistes meeskondades. 8. Kuidas mõjutab grupi suurus protsesse grupis? Mida suurem on grupp, seda tundlikum on inimene eksimuste suhtes häbistajaid palju.
töötajaid, kuna iga projekt lõpeb ja osalejad peavad otsima uue töö, *projektijuhivolitused efektiivsus ja selle tõstmise võimalused Iga teenindussüsteem koosneb neljast põhilisest on suured ja valitseb autoritaarse juhtimise oht. 2)funktsionaalne prijekt tehnoloogia alamsüsteemist. Nendeks on *sisendvoog, *järjekord, *teenindamine, *väljundvoog. arendamine, kvaliteedi juhtimine, tootmiskorraldus. ,,+": *projekt grupiliikmed võivad Sisendvoog koosneb teenindatavatest objektidest, mida nimetatakse osaleda mitmes projektis, *kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, *liikmetel on tellimusteks.Tellimused saabuvad teenindussüsteemi regulaarselt või juhuslikult. Olenevalt arenguvõimalus. ,,--,, *pööratakse vähe tähelepanu muu aspektidele, * meeskonnatöö teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad motivatsioon on nõrk
teistele samuti teada) iseendale mitte) TEISTELE VARJATUD ALA TUNDMATU ALA tundmatu (iseendale teada, aga teiste (tundmatu nii iseendale eest varjatud, peidetud) kui teistele) Joonis 2.7. JOHARI aken. Avatud ala moodustavad inimese tunnused ja omadused, millest ta ise ning samamoodi teised grupiliikmed on teadlikud. Avatud alas toimuv käitumine on kõigile tuttav ja kõik mõistavad, kuidas inimene käitub ehk kõik tunnevad mängureegleid. Varjatud ala sisaldab teavet, mis grupiliikmele iseendale teada, aga teiste eest on varjatud ja peidetud. Varjatud alas on teave ja arvamused, mis on teada ainult isikule endale ning neid ei taheta teistele rääkida. Kui arusaamatused puudutavad seda ala, siis teised grupiliikmed nagu küsiksid probleeme tekitanud
1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud, et grupi liikmed moodustavad kiiresti positiivse hoiaku ja stereotüübid oma sisegrupi kohta, ning vastavalt eriti konkurentsi tingimustes, väga negatiivsed tunded ja stereotüübid välisgrupi kohta. Ühiskonnas negatiivselt hinnatud grupi liikmetel on raske arendada positiivset grupikuuluvustunnet, samas on neil raske hinnata välisgrupi liikmeid negatiivselt. On leitud, et negatiivselt hinnatud või vähem võimu omavad grupiliikmed kipuvad valima kahe lahenduse vahel -- nad kas aktsepteerivad grupi negatiivse sotsiaalse identiteedi või hülgavad oma grupiidentiteedi. Stereotüüpe on lihtne leida erinevate vähemusgruppide kohta, aga ka muude gruppide kohta, millega on vähe kokkupuudet. Näiteks peetakse sakslasi korraarmastajateks. 5 2.Naiselikkus
o eeldus, et grupil on juht, kellel on formaalne võim ning subjektiivne autoriteet grupiliikmete silmis. Tegevuste iseloom: Verbaalne intrapersonaalne (nt joonistatakse pilt enda maailmast ja tutvustatakse selle abil end grupile) Verbaalne interpersonaalne (nt vesteldakse paarides ja seejärel tutvustatakse paarilist grupile) Mitteverbaalne intrapersonaalne (nt juhendatud lõõgastus ärevuse ja pinge maandamiseks) Mitteverbaalne interpersonaalne (nt grupiliikmed liiguvad mööda ruumi luues pilkkontakti kaaslastega). Tegevuste valik grupis sõltub: Grupiliikmetest (nende erinevused, sarnasused, isiksus, kultuuritaust, vajadused) Protsessist (kliima, grupiarengu etapid) Eesmärgist (grupiprotsessi edendamine; grupi sisuline eesmärk) Tegevuste liigid: Loeng Rollimäng Grupiarutelu (väiksed gr, suur gr) Praktilised harjutused (nn mängud) Psühhogümnastika grupiarengu ja emots seisundi edendamiseks
põgenetekase.. Pealetükkimise puhul üritatakse uuesti saada normaalne distants. Kui mingi parameeter näitab suuremat intiimsust kui normipäraseks peetakse, siis muudetakse seda erinevusega muudes komponentides. Eric Knowles väitis 73 aastal inimeseruumi analoogina ka grupiruumi olemasolu, milles sissetungimist siis välditakse ja mida see grupp siis sissetungija eest kaitseb. Kui sissetungija üritab grupiga ühineda ja grupp pole huvitatud, siis grupiliikmed nihkuvad üksteisele lähemale ja kui isik üritab teiselt poolt siis nad nihkuvad lähemale jällegi. Orientatsioon on ka ikka oluline ,,Environment & social behaviour" 1975 I. Altman Isikuruum on osa käitumissüsteemist, mis reguleerib suhtlemise iseloomu ja aitab saavutada selle suhtlemise normikohaseks peetavat laadi. Isikuruumi sissetungil reageeritakse ebamugavuse, äravuse jne ja siis püütakse taastada seda normikohast distantsi. Distantsi kompenseerimine
annaabi.ee 
