Kuidas vähendada sotsiaalset looderdamist? (0)

Kuidas vähendada sotsiaalset looderdamist?
Sotsiaalse looderdamise vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Väga hea moodus on tagada töö kindel struktuur, mis võimaldab juhendajal/õpetajal kontrollida üksikliikmete individuaalset panust. See toimib vaid juhul, kui vastavad grupiliikmed on sellest ka ise teadlikud. On mõistlik koostada aruandlussüsteem, kus meeskonnaliikmed saavad hinnata rahulolu iga liikme isikliku panusega. Samuti saab sinna üles märkida ka erinevad probleemid ning väljakutsed seoses ühise grupitööga ( Jones , K. 2013)
Selleks, et iga liikme panus oleks selgelt tarvilik ning kohustuslik edukaks töö valmimiseks, oleks parem moodustada väiksemad grupid (4-5 liiget) (Jones, K. 2013).Viimane tagab omakorda rühma suurema kohesiivsuse, st meeskonnaliikmete omavahelise meeldivuse ja pühendumise, mis on tõestanud vähendama sotsiaalset looderdamist. Samuti tuleks anda rühmadele suurem valikuvabadus töö planeerimisel ja teostamisel, mis tagaks liikmete kõrgema motivatsiooni. Nii suureneb võimalus, et liikmed leiavad isikliku seotuse vastava tööülesandega või, et mõni rühmatöö teema hakkab neid rohkem huvitama. Kui ülesande tähendus on liikmete jaoks suurem, väheneb ka võimalus, et nad hakkavad sotsiaalselt looderdama.
Kindlasti on oluline panna paika selged eesmärgid ja ootused, nii et kõik liikmed saaksid nendest üheselt aru ja seega oleksid valmis nende nimel kollektiivselt pingutama. Nii on võimalik tagada ka kõrgema motivatsiooni rühmatöös õnnestuda. Hart , Karau, Stasson ja Kerr (2000) leidsid , et inimestel, kellel on kõrge motivatsioon saavutada edu, ei osalenud sotsiaalses looderdamises. Oletatavasti head tulemused omasid nende jaoks suurt tähtsust. Teatud normide ja reeglite kehtestamine garanteerib selle, et kõik grupiliikmed on informeeritud, millise ülesandega nad tegelema peavad ning kui suurel määral. Samuti on hea fikseerida kindel kuupäev, millal peaks töö valmis saama. Seejuures tuleb jälgida, et kõikide liikmete vahel oleksid tööülesanded võrdselt jaotatud. Viimane kindlustab rühma kõrge tasakaalustatuse.
Tänapäeval kasutatakse grupiprojektide koostamisel väga palju tehnoloogiat, mis võimaldab saada tohutul hulgal informatsiooni, suhelda teiste liikmetega jpm. Üldiselt ei soovitata kavandada kogu grupitööd ümber arvutipõhise keskkonna. Enne tuleks veenduda, et tehnoloogia kasutamine võib mingil moel kaasa aidata ülesande edukal sooritamisel. Seejärel tuleks otsustada, millisel viisil on seda võimalik rakendada. Juhul, kui tõepoolest otsustatakse planeerida grupitöö ümber tehnoloogia, on vajalik, et kõikidel meeskonnaliikmetel oleksid sobivad vahendid ja oskused selle õigeks kasutamiseks (Perron, B. E. 2011). Vastasel juhul leiavad rühma nõrgemad liikmed, et nende panus pole üldse tarvilik. Selle ennetamiseks tuleks arendada välja kriteeriumid hindamiseks, et aidata grupiliikmetel mõista, kuidas nende individuaalset panust hinnatakse.
Pidev õpetajapoolne jälgimine ka grupitöö vahepealsetel etappidel võimaldab anda tagasisidet, mis suurendab tõenäosust, et liikmed tegelevad ühiselt ülesandega kogu rühmatöö vältel. Teadmine, et juhendaja /õpetaja saab näha, kes ja kui palju vaeva on näinud, suurendab võimalust, et parema tulemuse saamiseks ei jäeta grupiülesannet ainuüksi teiste liikmete hoolde. Igal juhul tuleks olla teadlik produktiivsuse langusest rühmas töötades ning olla juba varem valmis meeskonnaliikmete sotsiaalseks looderdamiseks - selle vältimiseks oleks vaja kasutusele võtta eelnevalt mainitud abinõud. Hästi kavandatud grupitööd võimaldavad luua keskkonna, mis soodustab rühmaliikmete ühist ning individuaalset panust (Jones, K. 2013).
Viited:
Jones, Kyra (2013). ''Discouraging Social Loafing During Team - Based Assessments,'' Teaching Innovation Projects: Vol. 3: Iss. 1, Article 13. Retrieved from: http://ir.lib.uwo.ca/tips/vol3/iss1/13
Perron, Brian E. (2011). ''Reducing Social Loafing in Group-Based Projects,'' College Teaching: Vol. 59: Iss. 4. Retrieved from: http://dx.doi.org/10.1080/87567555.2011.568021