Eilne Kunagi ammu aega tagasi, kolisid Petersalu külla elama perekond Pintslid. Täiesti tavalised inimesed, kelle elu keerles nutimaailma ümber. Mis seal ikka imestada, kahekümmne esimene sajand siiski. Perekond Pintslite elu tabas ootamatu hoop kui tuli välja, et peretütar Kätlin oli kaotanud nende ainsa nutitelefoni. "Kuidas ma küll homme tööle jõuan, kui ma telefonist kaarti ei näe?", räuskas isa. "Kust ma küll õhtusöögi välja võlun, kui ma retsepti ei tea?", vingus ema. "Ma ei näegi nüüd õhtuseid multikaid!", jonnis väikevend. Kätlin otsustas, et peab oma vea heastama ning kaotatud telefon üles leidma. Kätlin vantsis läbi kõik nurgatagused, kus ta käinud oli. Ta küsis abi võõrastelt, kes teda aidata ei osanud. Lõunaks oli tal läbi otsitud terve küla, kuid telefoni polnud ta ikka veel leidnud. Lootuse kaotanud, vantsis Kätlin nina maas tagasi kodu poole. Olles kodust vaid mõne meetri k
Jumalik lill Elas kord üks naine. Ei olnud ta veel endale teist poolt leidnud, sest ta ootas ikka seda ainumast ja õiget. Saabus sügis ning tulid suured tormid. Ühel öösel tundus naisele, et ta kuulis õuest mingit kummalist häält. Kui ta läks ust avama, kukkus tuppa sisse kauni välimusega kahvatu näoga mees. ,,Kes sa oled?" imestas naine ja ruttas kiirelt noorele mehele appi, aitas ta istuma ja andis talle süüa. Mees ei tahtnud midagi rääkida sellest, kust ta tulnud on ja kes ta on. Kui ta seal tema köögis istus kahvatuna, tundis naine, kuidas tema sees tekkis mingi imelik tunne armastus? ,,Kas sa jääksid siia minu juurde?" küsis ta. Kahvatu ja väsinud olemisega mees naeratas ning nõustus. Nii saigi neist paar. Mees kosus ja osutus väga heaks kaaslaseks, kes oskas kodu ja naise eest hoolitseda ning puid lõhkuda. Eriti hästi sobis mehele õues töötamine, ta armastas lund lükata ja maja remontida. Õhtuti köögis ahju ees olles, muutus mees aga tavalise
KARU MAJA Elas kord üks vana karu , kes oli tüdinenud aastast aastasse talve veetmisest koopas. Tema arvates oli koopas pime ja kõle. Karu tahtis vaheldust ning otsustas, et ehitab endale suure ja sooja maja, kus oleks mõnusam talvel magada. Ta mõtiskles pikalt, millist maja teha. Samal ajal nägi ta sipelgapesa. Karu arvas, et selline peabki üks maja olema ja hakkas usinasti puude alt okkaid korjama. Ta kogus päeva jooksul palju okkaid ja tegi nendest suure hunniku. Karu arvates nägi hunnik väga maja moodi välja. Ta üritas sinna sisse pugeda, et maja järgi proovida, kuid maja lagunes laiali ja karu oli üleni okkaid täis . Ta puhastas oma karva okastest ning sai aru , et sellest majast ei saa asja. Karu istus kännule ja jäi nukralt mõtlema selle üle, mida ta küll valesti tegi. Pärast pikka mõtlemist märkas karu oksakuhjale lennanud varest. Ka vares nägi nukrat karu ja küsis temalt: ,,Mis sind vaevab
Kolm soovi Muinasjutt Tartu lähistel elanud Martini-nimeline poiss. Tal olid sinakas-lillakad silmad ja vaskse läikega tumeblondid juuksed. Ta kaksikõde, Marii, oli oma venna välimuse miniatuurne koopia, omades ainult veidi pikemaid, peaaegu õlgadeni juukseid. Mõlemale meeldis maalimine, ent nende ema ja isa olid liiga vaesed selleks, et lastele paberitki osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid.
Võlukitarr Martin Rahuoja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 6. klass Elas kord üks poiss, kellel polnud vanemaid. Ta elas koos oma vanaemaga äärelinnas. Poisi suurimaks huviks oli muusika. Iga päev peale kooli istus ta kodus ja kuulas erinevat muusikat ning unistas suurena oma bändi loomisest. Koolis ei läinud tal eriti hästi ja tunnistusel olid tal tavaliselt kolmed. Ühel päeval vanalinnas jalutades kostis poisile kõrvu ebatavalist muusikat, mida ta polnud varem kuulnud. See muusika pakkus talle huvi ning ta asus muusika tekitajat otsima. Järsku nägi ta pisikest kitarri mängivat vanameest. Mehel oli pikk must mantel ja suured saapad. Poiss käis iga päev peale kooli vanameest kuulamas ning ta
Jänes,Võsavillem,Mesikäpp. Möödanikus sõbrustasid Jänes Jüri,Võsavillem Ülo,Mesikäpp Tõnis.Sõbrad mõtlesid järve ääres vähki püüda.Süütasid rõõmsalt järve äärde lõkke.Sõbrad külitasid lõkke ääres.Südaööl öökull hüüdis :,,Ärgake,ärgake tõprad!Põletate männiku ära."Jänes,Võsavillem,Mesikäpp hüppasid ärevalt ärkvele.Pärastpoole läksid sõbrad järve vähke välja tõmbama.Jänes hüüatas:,,Vähk näpistas hännast,näris säärest."Värisedes hüppas Jänes lõkke äärde kännule mõnulema.Lõpuks päntsisid läbimärjad Võsavillem,Mesikäppvähke täis ämbriga.Sõbrad söid rõõmsalt vähisuppi. Ükskord mõtlesid sõbrad põllumeesteks õppida.Mesikäpp kündis,Võsavillem külvas.Kõõrdsilm mõtles:,,Põllutöö-tüütu töö.Määrin väärika särgi ära."Jänes hädaldas :,,Väänasin käe välja.,,Võsavillem,Mesikäpp ütlesid väsinult:,,Jälle häda käes."Jänes rääkis:,,Ausõna sõbrad."K�
VAENE MEES Elas kord üks vaene mees. Selle mehe nimi oli Peeter. Ta küsis koguaeg inimestelt raha aga keegi ei andnud talle raha. Ükspäev kerjas ta jälle raha aga siis äkki ta nägi ,kuidas ühe inimese taskust kukkus välja loteriipilet. Linnas oli avalik telekas kust lasti saateid. Peeter läks sinna ja just näidati Rooside sõda,kus hakati palle loosima . Peetri loteriipiletil olid täpselt samad numbrid mis saates välja loositi. Ta hakkas suurest õnnest karjuma ,sest ta võitis. Loterii peaauhinnaks oli kolmkümmend miljonit eurot. Peeter jooksis kohe loteriipiletite putkasse aga putka oli kinni. Ta pidi ootama hommikuni kuna see lahti tehakse. Kui ta ärkas ,siis ta tahtis oma pileti võtta ja oma raha kätte saama. Peeter aga ei leidnud oma piletit. Keegi oli ta pileti ära võtnud.Eemal seisis üks mees,ks oli varga moodi. Ta üritas varast kinni püüda aga varas oli liiga kiire. Peeter mõtles .et see mees tuleb kindlasti mingi aeg lote
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kõik kommentaarid