Prangli varustamine elektriga (0)

RETSENSIOON  
Prangli  varustamine  elektriga   
 
Grupi ülesandeks oli leida lahendus Prangli saare elektriga varustamisele ja analüüsida selleks 
erinevaid  tehnoloogilisi  lahendusi,   valides    nendest   välja  mõistlikum  variant.  Analüüsimisel 
tuli 
arvestada 
elektri 
hinna, 
varustuskindluse, 
tarbimise, 
keskkonnamõjude, 
kapitaliinvesteeringute ja seadusandlike riskide osas.  
Töö  teoreetiline  tagapõhi,  probleemi  püstitus  ja  selle  formuleerimine  oli  selge:  „olenemata 
mitmetest  korduvatest  katsetustest  võimaldada  elektriühendus  Prangli  saarega,  ei  ole  see 
katkestuste  ja  pidevate  parandamiste  tõttu  jätkusuutlik,  mistõttu  toodab  saar  elektrit 
iseseisvalt, omamata kaabelühendust mandriga“.  
Probleemile  võimalike   tehnoloogiliste   lahenduste  pakkumine  ja  nende  analüüsimine  oli 
põhjalikult ning argumenteeritult kirjeldatud, võttes arvesse ülesandes väljatoodud  erinevaid 
tegureid.  Lahenduseks  oli   pakutud   3  põhilist  tehnoloogiat:  päikeseenergia,   tuuleenergia   ja 
diiselgeneraator.  Päikeseenergia  võimalikul   kasutamisel   lähtuti  geograafilistest  näitajatest  ja 
elektrienergia   vajadusest  –  saare  pindala  väiksus  ning  energiajaama  rajamise  suur 
investeeringuvajadus,  sesoonsuse  märkimisväärne  roll  energiatootmisel.  Päikeseenergia 
kasutamisel tuleb kombineerida see teiste võimalike lahendustega, et tagada pidev energiaga 
varustatus.  Tuuleenergia  osas  lähtuti  samuti  saare  asukohast  ja  sesoonsusest  –  võimalikuks 
variandiks  toodi  energia   salvestamine   energia  salvestitesse,  mis  oleks  abiks  tuulevaesematel 
aegadel.  Arvestades  saare  populatsiooni  ja  energiatarbimise  vajadust  piisab  töögrupi  sõnul 
kahest  tuulegeneraatorist.  Tuuleenergia  puhul  oli  toodud  näiteid  ka  võimalike  innovaatiliste 
lahenduste  näol,  mille  omapära  sõltus  paljuski  disainist  ja  üldisest  turvalisusest 
ökosüsteemile. Diiselgeneraatoriga tootmine pole aga majanduslikult tasuv ja keskkonna osas 
aktsepteeritav  variant,  kuid  lubaks  toota  elektrit  sõltumata  ilmast.  Tuuleenergia  põhise 
lahenduse  leidmisel  oli   asjakohane   tuua  näiteks  teise  tuulepargi  ja  saare  energiatootlikkus, 
mille  abil  sai  töögrupp  võtta   malli   ka  Pranglil  vajamineva  energiatootlikkuse  osas.  Näiteid 
oleks võinud tuua ka teiste lahenduste näol, mis oleks andnud ainet võrrelda ja näha  tegelikku  
energiavajadust ja selle tootlikkust.  
Töögrupp oli  toonud  erinevate lahenduste puhul välja nii  tehnoloogia  plussid kui ka miinused 
ja  nende  eripära  koos  kasutamisviisidega,  kuid  tehnoloogiate  analüüsimisel  jäi  vajaka 
seadusandlikke  riskide  osa.  Töö  lõpus  on  grupiliikmed  väljendanud  oma  lõpliku  seisukoha 
töös  püstitatud  küsimusele:  „parim  võimalik  variant  elektri  tootmiseks  on  tuule-  ja 
päikeseenergia  kasutuse  kombineerimine  koos  varustuskindluse  tagamisega“.  Samuti  oli 
grupp  põhjendanud  oma  valikut  selle  meetodi  töökindluse  osas  ning  uute  lahenduste 
suutmatusest tõestada efektiivsemat energia tootmist selle vajaduse piires.   
Töös on tuginetud mitmetele kirjanduslikele allikatele, suutes nende baasil leida vastused 
grupitöös esitatud küsimustele. Väga põhjalik ja hea ülevaatega töö.