Ideaalne meeskond (1)

Essee teemal ideaalne meeskond
Kiiresti muutuvas ja keerukas keskkonnas toimetulemiseks on kaasaegses organisatsioonis kujunenud vajadus meeskonnatöö järele. Meeskonna olemasolu suurendab väljapakutud ideede hulka ja ergutab uutmoodi mõtlemist. Värsked ideed on sageli kahe või enama vana uutmoodi kombinatsioonid. Siis saavad tihti erineva taustaga inimesed leida midagi uut, enamat kui ükski neist teadis enne meeskonnatööd.
Ideaalne meeskond peaks olema selline, kus liikmed tunnevad, kes nad on, mida nad teevad ning kellelgi ei ole vajadust midagi tõestada või kellelegi halvasti öelda: inimesed täidavad ühiseid eesmärke ning see tuleb neil hästi välja. Selline töö tagab inimestele rahulolu sest tegeldakse just nende asjadega, mida hästi osatakse, ollakse oma rolliga rahul ning nähakse teiste tugevusi. Üksteise usaldamine ja teistega arvestamine annab "meie"-tunde. Siis õnnestuvad tegevused, mida meeskond üheskoos teeb, eriti hästi.
Kolm kõige tähtsamat koostöö alust oleks usaldus meeskonnaliikmete vahel, kus ollakse reeglina kindlad kaaslaste professionaalsuses ja vastutustundes. Usaldus eeldab üksteise tundmist, nende koostöö seisukohalt oluliste omaduste ja professionaalsuse teadmist ja usaldamist. Samuti on tähtis ühtsustunne ehk meeskonnaliikmete veendumus, et kuulutakse unikaalsesse ja väärtuslikku gruppi ning et kõiki liikmeid ühendavad ühesugused eesmärgid ja põhiväärtused. Veel on oluline edutunne ehk usk, et meeskond toimib hästi ja liikmed on koos edukamad kui üksi tegutsedes .Väga häid tulemusi saavutavad meeskonnad on tavaliselt isejuhtivad, see tähendab, et meeskonna liikmed valivad ise uusi liikmeid, jaotavad tööülesandeid ja kontrollivad töö kvaliteeti ja tulemusi. Ideaalse meeskonna mudelil on välja kujunenud mitmed põhilised edutegurid, mille tooksin välja: kaasav juhtimisstiil kus igal liikmel on otsustamisõigus ja vastutus, liikmed on iseseisvalt võimeline tööd tegema ja otsustama,  Samuti jagatud vastutus, seal on loodud selline keskkond, kus iga liige tunneb end meeskonna soorituse eest vastutavana. Oluline on eesmärgile pühendumine, kuna kõik liikmed juhinduvad ühest ja samast eesmärgist ja saavad meeskonna funktsioonidest ühte moodi aru.  Kindlasti heal tasemel kommunikatsioon, kus omavahelistes suhetes valitseb usaldus, avatus ja ausus.  Tähtis on suunatus tulevikku, kus muudatusi käsitletakse kui kasvuvõimalust.  Oluliseks peetakse keskendumist tulemusele, Kindlasti ei tohi ära unustada loovust, sest ülesannetele lähenetakse loovalt, arvestatakse erinevaid vaatenurki ja lähenemisi.  Kiirel reageerimisel otsitakse võimalusi ja haaratakse neist kinni. Tegutsetakse aega viitmata. Meeskondades esinevad rollid võiks jagada: ülesandele orienteeritud, suhetele orienteeritud ja iseendale orienteeritud. Sealt esimesed kaks on vajalikud meeskondlike tulemuste saavutamiseks kuid kolmas on segav ja meeskonna arengut ning ülesannete täitmist takistav .
Hästitoimivas meeskonnas peaksid olema esindatud järgmist tüüpi inimesed: algatajad, kes tulevad välja uute ideedega, parandusettepanekutega ja lahendusvariantidega. Infootsijad püüavad hankida värsket informatsiooni ning saada selgust tehtud ettepanekutest. Info jagajad annavad edasi ja interpreteerivad juhtkonnalt saadud infot. Koordineerijad aga katsuvad selgust luua väljapakutud lahenduste ja ideede rägastikus. Püüavad liikmete tegevust kooskõlastada ja ühele eesmärgile allutada. Hindajad annavad hinnangu sellele, kuivõrd eesmärgipärane on meeskonna tegevus. Analüüsivad ja hindavad teiste väljapakutud ideid. Julgustajad tunnustavad teisi heade ideede ja tulemuste eest. Nõustuvad kergesti, loovad sooja ja salliva õhkkonna. Harmoonia loojad lahendavad ja siluvad liikmetevahelisi konflikte ning leevendavad pingeid. Väravavahid julgustavad tagasihoidlikumaid liikmeid oma arvamust välja ütlema. Standardite määrajad määravad, mida grupp aktsepteerib ja mida mitte.
Tulemuse saavutamiseks peab meeskonnatööd juhtima õigesti, see peab toetuma vastutusel tuginevale organisatsioonile, lihtsatele juhtimisreeglitele ja meeskonnatöö kogemustele .
Meeskondade probleemide diagnoosimine
Et meeskonnatööd teadlikult arendada, on oluline selgeks teha, millistes valdkondades koostööprobleemid peamiselt ilmnevad.
Probleeme on tõenäoliselt 
         …usaldusega, kui

• mitmed grupiliikmed nimetavad korduvalt kedagi, kes meeskonda häirib ning koostööd mõne meeskonnakaaslasega peetakse peaaegu võimatuks. 
  
• mitmetele meeskonnaliikmetele tundub, et teised ei käitu nende ootustele vastavalt. 
  
• üksteise kohta tehakse palju oletusi.
  

        …ühtsusega, kui

• pole selge, kes meeskonda kuulub (mõned jätavad ennast välja, mõned kõrvalseisjad langetavad otsuseid). 
  
• sageli rõhutatakse erinevate alagruppide (nt tootmine ja müük, arendus ja haldus) erinevaid vajadusi. 
  
• omavahelised kokkulepped ja formaalsed reeglid on segased ning viivad sageli konkureerimise või tegutsemisest loobumiseni. 
  …edutundega, kui
  
• eesmärgid tunduvad liikmetele segased või ülejõu käivad. 
  
• pühendumine ühistele eesmärkidele on vähene. 
  
• meeskonnaliikmed ei tea või pole rahul sellega, kuidas nende sooritust mõõdetakse.
  
• Meeskonna liikmed on eesmärkides üksmeelel ning nende saavutamiseks antakse parim
  
  • Kõik on huvitatud grupi sisemistest protsessidest ja jälgivad hoolikalt toimimisnorme
    

• Kõik saavad aru, et erimeelsust võib avameelselt väljendada
  
• Ollakse võimelised tegelema konfliktiga kuni see laheneb või toimub pinge vähenemine määrani, kus grupi töö tõhusus pole häiritud
  
• Energia suunatakse eelkõige ülesande lahendamiseks, mitte suhete klaarimiseks
  

• Tehakse perioodiliselt tööst ülevaateid, et grupi liikmed saaksid tagasisidet sooritustest ning omavahelistest suhetest
  
• Meeskond meeldib selle liikmetele, sest võimaldab erialast ja isiksuslikku arengut
  
• Pidevalt hoolitsetakse usalduse ja vastastikuse lugupidamise kasvu eest
  

Rühmatöö põhimõtted

• Arutelu on aktiivne. Kõik võtavad sellest osa, keegi ei püüa kõrvale jääda
  
• Grupi liikmed on orienteeritud ülesande lahendamisele, mitte suhete säilitamisele grupis
  
• Kuulatakse hoolega iga kõnelejat ja ei segata vahele. Ühtegi seisukohta ei jäeta tähelepanuta
  
• Püütakse üksteist mõtete avaldamisel toetada.
  
• Grupi liikmed usaldavad üksteist
  
• Peetakse lugu ajast. Räägitakse lühidalt, tehakse konstruktiivseid ettepanekuid
  
• Eriarvamusi arutatakse hoolikalt, püütakse mõista ja leida ühine arvamus
  
• Grupi liikmed ei suru jõuga oma arvamust teistele peale, vajadusel püüavad seda paremini argumenteerida
  
• Osatakse põhjendada ja kaitsta oma seisukohti
  
• Genereeritakse uusi ideid. Uut mõtet ei kardeta välja öelda isegi siis, kui see on ebatavaline
  
• Pööratakse tähelepanu grupi tagasihoidlikumatele liikmetele, küsitakse nende arvamust
  

Eriarvamuste korral arvustatakse seisukohti, mitte inimesi