Kunstiajalugu: gooti, romaani kunst, keskaeg Eestis, kujutav kunst (0)

RomAAni kunst : alates 18.saj, 8- 12saj .Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus . Kogu kunst on seotud kirikuga . Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur . Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared . Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid.
Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la- Grande ’I kirik (eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2) Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium , katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil , Hooned kaetud värvilise marmortahvendistega.
Skulptuur : Anonüümsus on. Skulptuur on alati seotud kirikuga. Reljeef kiriku seintel . Reljeefidel kujut vana testamendi lugusid, Jeesuse elu ja pühakute lugusid, ukse portal on kõige rohkem kaunistatud. Kiriku seintel sees maalid e freskod . In kujutatakse hästi suurte peadega, in ja loomade proportsioonid on moonutatud. Kullasepa kunst: on seotud kirikuga, tähtsaim on relikviaaride valmistamine, pühakirjade köited. Vitraaže hakatakse tegema, värvilistest tükikestest aknapilt. Palju vaipe tehti- seotud lahingutega. Bayeux vaip - kujutatud William Vallutaja Hastingsi lahingut ja vallutusi, ta naine tikkis. Chartres’i katedraal romaani ja gooti ajal. Miniatuurmaal e raamatumaal.
GOOTI kunst: Lääne-Euroopa maades. Kõige tähtsiam kirikuarhitektuur e sakraalarhitektuur. Gooti aegsed linnad muutuvad tähtsaks. Kindlusarhitektuur. Skulptuur -ja maalikunst arhitektuuriteenistuses, iseseisvust pole.
Arhitektuur : omab palju ühiseid jooni romaani kunstiga. Erinevused tulenevad sellest, et: 1)kirikud võimalikult kõrged ja kiriku kesklööv võib olla kuni 50m. Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1.hakatakse ehitama roidvõlve, 2. teravkaar , 3.tugi piit ja tugikaar, 4.kimppiilar on poolsammastega kaetud sammas, 5.gooti aken on kaetud maasvärgiga, 3)fassaadil on roos aken. Kaunistus elemendid: 1)gooti kapiteelile kujutatud tseenid, 2) peened ja “pitsilised”, 3)tippude kroonideks: ristlillik ja krabi ja fiaal . Hilis gootikas võivad akna kujud olla varieeruvad.
Tähtsamad ehitismälestised: 1)Prantsusmaa-Notre-Dame e Pariisi Jumalaema kirik (vana gootika ), Chartres: kateolsaal (vitraažid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni kaetud kõrgreljeefiga, ligi 2500 skulptuuri maja peale. Amiens’i katedraal (Prantsusmaa suurim). 2)Itaalia- gooti aeg kestab lühemat aega kui mujal lõppeb 15.saj kellatorn eraldi, foestik vähe arenenud. Kaunistamiseks värviline masneor tahvelis. Lossi arhitektuur. PALAZZO -gooti aegne ehitis- Hruskne hoone 2korrust, Doožide palee - kaupmeeste palee. 3)Inglismaa- huvitav hilis gootika. Gloucesteri katedraal. 4)Saksamaa- levib prantsuse süsteem. Ehitus materjal muutub, telliskivi . Kogu Baltikumis, Münsteri Raekoda . 5)Baltikum- Riia toomkirik (Läti).
Gooti kujutav kunst: Arhitektuuri teenistuses- Romaani kunstis loodus lähedasem ja inimlikum.
Skulptuur: 1)Reimsi katedraali skulptuurid 2500 (Neitsi Maarja ja Elisapeth), 2)Saksamaal levib värvitud puuskulptuur, millega kaunistatakse tiibaltareid, kappeltareid. Inimese kujutamine- pikaks venitamine ning riided nurgelised. Punane, sinine, kuld . Lübeck. Hermen Rode töökoda, meister ja omanik. Aresko: Tekib Itaalias. Giotto di Berdone- kuulsaim fresko meister. Miniatuurmaal: vennad Limbourg’id. Ilmalike raamatute kujutamine. Tarbekunst - vitraaž.
KESKAEG EESTIS:
Arhitektuur: * paekivi (Põhja-Eesti)- tellis ja põllukivi (L-Eesti) I-d meistrid läänest (Pariisi gootika lihtsustatud variant).
Kirikud(SAKRAANNE): Kodakirikud: *Valjala (romaani-gooti 13.saj), *Karja (Saaremaa) Muhu , Ridala 14.saj, *Kesk-Eesti kolmelöövilised ( Koeru , Ambla), *Pühavaimu (Tallinn).
Tallinn: Toomkirik, Niguliste, Oleviste (15.saj muudeti basiilikaks). Tartu: Jaani kirik 14saj (punane tellis, terrakotafiguurid (terrakota e põletatud savi kujud)), *Toomkirik(13-16saj).
Kloostrid: Pirita klooster, Padise klooster.
Ilmalik arhitektuur( PROFANNE ): *Linnused: Paide tornlinnus, Kuressaare ja Viljandi konvendi honed. *suurtükitornid- linnakindlustused. *ühiskondlikud hooned- Tallinna Raekoda 13-15saj, *kaupmeeste majad- mantelkorstnaga ja trepil etikukivid .
Linnused: 1) Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4 nurkne, müüriga piiratud ala. Konvendihoone .
Kivist linnamüürid: linnamüürisasusid ka tornid. Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas.
KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1) Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar . 2)Hermen Rode: Niguliste kiriku altar, (Lääne-Euroopa suurim H.Rode altar), Lübeck linn- saal oli töökoda. Puuskulptuur(punane, sinine, kuld) Saksamaal kasut värvid: sinine, punane, kuld. *Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: *etikukivid, *Hans Pavelsi Kenotaaf e mälestuskivi, *Suure Rannavärava vapikivi, *terrakotafiguurid Jaani kirikus.