Gooti Kunst (0)

GOOTI KUNST
(ka: gooti stiil, gootika )
Üldiseloomustus
Gooti stiil on keskaja teine kunstistiil , keskaja kunsti tipp. Valitses 12.-16. sajandil. Tekkis ja kõige stiilipuhtamal kujul esines Prantsusmaal. Ajalooline taust:
Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse – linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed ) – tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik . Võib eristada etapid:

varagootika 12.saj. – 13. saj. keskpaik

õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp.

hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj.
I Arhitektuur
Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks:
* ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar
* rõhutatakse vertikaalsust ↑
* roidvõlvid asuvad raskete rist - ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale)
* kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared
gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid:
* fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas)
* krabi – punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus )
* ristlillik – õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus)
* kolmiksiir ja neliksiir – kaunistusmotiivid nt akende raamistikus
fassaadidel sageli:
* roosaken – suur, enamasti ümmargune aken
* kuningate galerii – skulptuuride rida
Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn.
Gooti arhitektuuri näiteid:
Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid)
* Notre-Dame`i ( Jumalaema ) katedraal Pariisis. 5-lööviline basiilika , varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m.
* Chartres `i /šartri/ katedraal (linn Pariisist edelas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Valmis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraažid. Põhjapoolse torni kiiver erinev – rikkalik hilisgootika.
* Reimsi /räänsi/ katedraal (Pariisist kirdes ). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused.
* Amiens `i /amjääni/ katedraal (Pariisist põhjas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m.
* Sainte- Chapelle /sänt šapell/ Pariisis – kuningate lossikabel , ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest.
* Mont-Saint-Michel /mont sänt mišell/ - klooster kaljusaarel Prantsusmaa põhjarannikul Normandias. Ehitised ja kaljud on justkui sulanud kokku – „Õhtumaa ime“.
Gootika ajastul oli oluline roll ka juba ilmalikul ehk profaanarhitektuuril. Ehitati linnakindlustusi (müüre, torne), feodaalide linnuseid, raekodasid, kohtumaju, tsunftide ja gildide hooneid jne.
Inglismaa
Siinne gootika oli omapärane, iseseisev. Armastati rikkalikult kujundatud võlve – need võisid olla lehviku-, tähe- võrgukujulised vms.
* Salisbury /soolzberi/ katedraal Lõuna-Inglismaal. 13. sajandi kp. Võlvide h=25 m.
* Westminster Abbey Londonis. 3-lööviline basiilika, pikihoone 14.-15. sajandist. On Inglise kuningate kroonimis- ja matmiskirik. Eriti ilus on selle üks osa – Henry VII kabel .
* mitmed Oxfordi ja Cambridge`i ülikooli hooned, eriti Cambridge`i ülikooli King`s College`i kabel
* Wellsi katedraal
* Yorki katedraal
Saksamaa
Prantsusmaa mõjud, kuid sealseid eeskujusid lihtsustati pisult.
* Kölni katedraal. 13.-16. sajandil jõuti ehitada koor, pikihoone alusmüür, läänetornide alumine osa. Lõpetati 19. sajandil pseudogooti stiilis. Vertikaalsust isegi liiga palju rõhutatud.
* Strassburgi katedraal (praegu Prantsusmaa territooriumil, Strasbourg `i katedraal). Ühe fassaaditorniga.
* Maarja kirik Lüübekis. Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele.
Itaalia
Omapäraks see, et säilisid mõnevõrra antiikaja ja romaani stiili mõjud, vertikaalsust väga ei rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi.
* Firenze toomkirik . Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast.
* Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m.
* Doodžide palee Veneetsias (doodž – Veneetsia riigipea ). Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sammaskäikudest.
Veel
Palju kauneid gooti katedraale on Madalmaades – eriti uhke on Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7-lööviline. Rootsis on kuulsaim Uppsala katedraal, Norras Trondheimi katedraal. Soome ainus stiilipuhas gooti katedraal on Turus. Soomes on ka veel rida lihtsaid maakirikuid.
Eestis on palju gooti kirikuid nii linnades kui maal. Tallinnas: Niguliste, Pühavaimu, Oleviste , Toomkirik. Tähtis arhitektuurimälestis on Tallinna keskaegne vanalinn, mis on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas.
II Skulptuur
Suurem osa seotud ikka veel arhitektuuriga. Põhimaterjal kivi. Peamiselt kristlik ainestik. Skulptuuril oli täita 2 põhiülesannet:

kirikute kaunistamine

olla nn vaeste piibel
Võrreldes romaani ajastuga on gooti skulptuur loomulikum, looduslähedasem. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, nõtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod ilmekad.
Reljeef hakkab üha rohkem asenduma vabaplastikaga. Siiski mõeldud eelkõige eestpoolt vaatamiseks.
Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja –tegelased:

• Viimne kohtupäev
  
• Neitsi Maarja Kristus-lapsega (S-poos)
  
• Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà)
  
• Kristuse kannatuslood
  

Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sisemine loogika. Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega.
Ornamentikas olid ka uuendused võrreldes romaani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe asemele tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid (viinapuuväädid, vaher , tamm).
Näiteid:
Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800.
* nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod)
* Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv
* Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid
* Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid
Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid – õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega.
III Maalikunst
Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist.
Väga olulised olid endiselt kiriku siseruumi ilmestavad vitraažid.
Võib mainida üht kunstnikku ka nimeliselt, see on itaallane Giotto di Bondone (1266/67- 1337 ). Varasemal ajal kujutati inimesi seinamaalidel pikkade, peente ja lamedatena. Giotto kujutas inimesi ilmekamalt, loomulikumalt. Ta rõhutas figuuride ümarust, vormi. Giotto loomingu tunneb ära talle iseloomuliku näotüübi järgi – inimestel on kõrged põsesarnad, veidi pilukil silmad. Koloriit on hele. Giotto harrastas peamiselt freskotehnikat. Tema parim töö – 40 freskot Paduas Capella dell` Arenas (stseenid Kristuse ja Maarja elust).
Gooti perioodi jääb ka tahvelmaali sünd. Aluseks puuplaat või lõuend. Vajati neid eeskätt altarite jaoks.
Gooti ajastul õitses miniatuurmaal ehk raamatumaal . Hiilgeaeg 13. sajandi Prantsusmaal. Põhitöö oli piiblite illustreerimine. Tohutult töömahukas – ühes köites tuhandeid pilte. Illustreeriti ka muud usulise sisuga kirjandust (psalter – kirikulaulude kogu, breviaar- palveraamat jne).