Mineraalained (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Mineraalained

Kool Eriala Nimi MINERAALAINED Referaat Juhendaja: Õpetaja nimi Linn ja aasta Sisukord Naatriumi tähtsus organismis:.............................................................................................4 Kaalium.......................................................................................................................................5 Kaaliumi tähtsus:.................................................................................................................5 Jood............................................................................................................................................. 6 Joodi tähtsus: ......................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7

Toiduainete õpetus

15

pptx

Mineraalained ja jagunemine

Mineraalained Maakoores esineb looduslikult 90 keemilist elementi Nendest umbes 27 on eluks vajalikud C, H, N, O, P, S -moodustavad 99% elavatest süsteemidest Element on eluks vajalik, kui tema eemaldamisel toidust või muutes organismi sattumise viisi, põhjustab füsioloogilise funktsiooni kahjustuse Vajadus on mõnest mkg-päevas kuni 1g-ni päevas Mineraalained ­ taimsete ja loomsete kudede põletamine tuhk  Mineraalained jagatakse: Makroelemendid Mikroelemendid Makroelemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, P >50 mg/päevas Mikroelemendid Fe, I, F, Zn, Se, Cu, Mn, Cr, Mo, Co, Ni <50 mg/päevas Ultra-mikroelemendid Al, As, Ba, Bi, B, Br, Cd, Cs, Ge, Hg, Li, Pb, Rb, Sb, Si, Sm, Sn, Sr, Tl, Ti, W  Väga erinevad funktsioonid: ensüümi koostisosad ehitusmaterjal luudes ja hammastes  Makroelemendid inimkehas Element Sisaldus, g/kg Kaltsium 10-20 Fosfor 6-12 Kaalium 2-2,5

Keemia

2

docx

Vitamiinid ja mineraalained

· Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagamiseks Sisaldub: marjades, puu- ja köögiviljades, kiivis, paprikas, kaalikas. B- vitamiin: · Lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks · Õppevõime parandamiseks · Närvisüsteemi, lihate ning südame normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: päevalilleseemnetes, nisudes, pärmis, seafilees, hernestes. Mineraalained Kaltsium (Ca): · Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks · Neerude normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: piimatoodetes, kalas, tumerohelised taimeosad. Raud (Fe): · Vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele. · Väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. · On paljude ensüümide koostises. Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor:

Toiduainete õpetus

7

doc

MINERAALAINED

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-09 Aleksei Pogrebnoi MINERAALAINED Referaat Juhendaja:Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Kaalium....................................................................................4 Naatrium..................................................................................4-5 Jood............................................................................

Kokandus

7

odt

Mineraalained

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Mineraalained Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 MINERAALAINED...................................................................................... 3 1. Kaltsium...................................................................................................... 4 2. Fosfor.......................................................................................................... 5 3. Naatrium.................................................................

Kokandus

86

pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................

44

doc

Toit

Toiduained on taimse või loomse, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomasete ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Seega: mõiste toitained ei samastu mõistega toiduained. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente võib liigendada mitmeti - keemilise loomuse järgi orgaanilised ja anorgaanilised, bioloogilise sisu järgi asendatavad ja asendamatud, tehnoloogia alusel töötlemata ehk looduslikud ja töödeldud, olemuse alusel naturaalsed ja sünteetilised

Keemia

26

docx

Biokeemia täielik kordamine

1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks sündmusteks näiteks valkude struktuu

Biokeemia

Lisainfo

Märksõnad

Meedia

Kommentaarid (0)