Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mineraalained (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Mineraalained #1 Mineraalained #2 Mineraalained #3 Mineraalained #4 Mineraalained #5 Mineraalained #6 Mineraalained #7 Mineraalained #8 Mineraalained #9 Mineraalained #10 Mineraalained #11 Mineraalained #12 Mineraalained #13 Mineraalained #14 Mineraalained #15 Mineraalained #16 Mineraalained #17 Mineraalained #18 Mineraalained #19 Mineraalained #20 Mineraalained #21 Mineraalained #22 Mineraalained #23 Mineraalained #24 Mineraalained #25 Mineraalained #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor strat Õppematerjali autor
Mineraalainete esitlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
35
pptx

BIOKEEMIA

blokeerimiseks jt. RÄNI, TINA, ARSEEN 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,75-1,5 g räni. On luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. 70 kg kaaluvas inimeses 7 ­ 14 mg tinat ja 0,5-1,4 mg arseeni. Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga. INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS Mg2+ RAKUVÄLISES ja RAKUSISELISES o Na+ HPO42- KESKKONNAS o Cl- o Na+ o HCO3 ­ SO4 2-

Biokeemia
thumbnail
14
rtf

Mineraalained õpilase toidulaual

SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas.

Inimese õpetus
thumbnail
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
thumbnail
7
docx

Vitamiinid, mineraalained & fütotoitained

Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjum

Toitumisõpetus
thumbnail
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne. Varud rasvkoes. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. Mineraalained: Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk): 1. Raud- hapniku ringikandja Milleks vajame? Hapnikku ringitransportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks Hapnikutagavara loomiseks lihastes ­ müoglobiini koostises Rakkude hingamise tagmiseks ­ kannab hemoglobiini koostises hapniku rakkudesse

Toitlustuse õpetus
thumbnail
21
pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 800­1000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele

Toiduained
thumbnail
6
doc

Referaat Tervislik toitumine

Õunad keskmiselt 10-20 joogivesi. Vastavalt sellele kui palju üht või Apelsinid, sidrunid 20-40 teist elementi organismis leidub ja kui suur Vaarikad 25 on nende tarve, jaotatakse nad makro- ja Punased sõstrad 30 mikroelementideks. Mineraalained mille Karusmarjad 50 kogust organismis võib väljendada Aedmaasikad 50-60 grammides, kuuluvad makroelementide Mustad sõstrad 150-300 hulka. Neid aga, mis organismi koostisest B1-vitamiin 1,3...2,6 Jahu ja tangained 0,2-0,4 moodustavad üsna tühise osa ja mille

Toitumisõpetus
thumbnail
36
docx

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See

Seakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun