Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mineraalained (0)

1 Hindamata
Punktid
Mineraalained
Nimi
Kursus
Mis on mineraalained?
 On mikrotoitained, mis on inimese 
normaalseks tegevuseks hädavajalikud.
 Piisav kogus organismis tagab keha 
häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi.
 Allikaks tasakaalustatud tahke ja vedel 
segatoit.
Makromineraalid
  Kaltsium
  Magneesium
  Kaalium
  Naatrium
  Kloor
  Fosfor
 Väävel
Kaltsium
 99% organismi kaltsiumivarudest asub  luudes
kõhredes ning hammastes.
 Piim ja piimatooted annavad inimesele ligi 
kolmveerandi vajaliku kaltsiumist.
  Defitsiidi  korral võivad tekkida  krambid , liigese 
valulikkus, pulsi aeglustumine,  unetus , jalalihaste 
nõrgenemine, kõhukinnisust jm.
Magneesium
 65% talletub luukoes vees praktiliselt 
mittelahustuvate sooladena.
 Magneesiumivaaeguse tunnused on väsimus, 
lihasnõrkus, lihasvärinad, spasmid jm.
 Ohutu päevane üldnorm on täiskasvanule 
600-700 mg.
Kaalium
 Leidub eelkõige rakkude sisekeskkonnas, täpsemalt 
närvi- ja lihaserakkudes kuni 170 grammi.
 Kõige rohkem kaaliumi sisaldavadkuivatatud  viljad
nagu  aprikoos , rosinad,  datlid , virsikd,  ploomid  
banaanid  jm.
 Ohutu päevase maksimumkoguse piir jääb 
oletetavasit 6 grammi piiresse.
Naatrium
 Tüüpiline rakuväline element.
 Leidub peaaegu kõigis toiduainetes.
 Defitsiidi korral toimub kehakaalu langus, 
isutus, oksendamine , gaaside  kuhjumine  
soolestikus  jm.
 Keskmiselt vajab keha päevas 20-35 mg 
naatriumi keha kilogrammi kohta.
Kloor
 Asub põhiliselt rakuvälistes biovedelikes, 
veres, lümfis ja seedenõredes.
 Peamiselt saame keedusoolast.
 Puuduse tunnusteks on nõrgenenud 
lihasekokkutõmbed, seedehäired, nõrkus, 
iiveldus , juuste välja  langemine  jm.
Fosfor
 Talletub luukoes vees mittelahustuvate 
sooladena ning  lihaskoes .
 On rohkesti piimas ja piimatoodetes.
 Üldjuhul puudub vajadus  fosforit  
spetsiaalselt tarbida.
Väävel
 Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes 
ning lihastes.
 On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja 
talitluslikeks ülesanneteks inimkehas.
 On rohkesti munades,  suurendatud  
kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas 
ja kalas.
Mikromineraalid
 Raud
  Tsink
  Kroom
  Seleen
 Vask
  Mangaan
  Fluor
  Jood
 Molübdeen
  Koobalt
 Räni
  Boor
  Nikkel
Raud
 Enamus asub punaste vererakkude 
hemoglobiinis.
 Kõige paremini omastab  inimorganism  rauda 
loomsetest toiduainetest, eriti punasest 
lihast. 
 Liigsel raual on suur roll paljude haiguste 
kujunemises ja arengus.
Tsink
  Koguseliselt  kõige rohkem skeletilihastes ja 
luudes , palju ka neerudes ja  maksas .
 Leidub nii loomsetes kui ka  taimsetes  
toiduainetes, paremini omastab inimene 
tsinki loomsest toidukraamist.
 Ohutu tsingi päevane kogus pikaajalisel 
kasutamisel  on 25-30 mg.
Kroom
 On vaja kõhunäärmes insuliini sünteesimiseks.
 Defitsiidi tunnuseks on vere suurenenud 
insuliini- ja glükoosisisaldus, samas aga 
rakkudel napib energeetilisi ressursse, sest 
glükoosi kasutamine on häiritud.
 Ohutu päevane kogus on 0,2-0,25 mg.
Seleen
 Leidub seleeni maksas, neerudes, spermides ja 
lihastes.
 Defitsiidi tunnused on närvikoerakkude 
pigmenteerumine, nägemisvõime  alaareng
nägemisvõime halvenemine, kardiomüopaatia, 
vähenenud  immuunsus , suurenenud  reumaatilised  
probleemid, lihaste valulikus ja nõrkus, kilpnäärme 
alatalitlus , isutus.
Vask
 Rohkelt maksas, neerudes, südames ja 
ajus.
 Leiab nii loomsetes kui ka taimsetest 
saadustest.
 Vase ohutu päevane üldkogus on 3-7 
mg.
Mangaan
 Koondub luudesse, maksa, 
kõhunäärmesse, põrna, neerudesse ja 
ajuripatsisse. 
 Kõige rohkem on taimses toidus.
 Ohutu päevane üldkogus on 7-15 mg.
Fluor
 Leidub kõige rohkem hammastes ja 
luudes.
 Peamised  fluori  sisaldavad toiduained 
on  merekalad , samuti meres elutsevad 
koorikloomad ja  karbid , merevetikad.
 Ohutu päevane üldkogus kestval 
kasutamisel on 5-15mg. 
Jood
 Enamus joodist on kogunenud kilpnäärmesse, 
kus seda kasutatakse hormoonide sünteesiks.
 Peamised joodi sisaldavad toiduained on 
merekalad, vähemal määral ka 
piimasaadused, munad ja  pagaritooted
 Ohutu joodi päevane üldkogus on kuni 0,5mg.
Molübdeen
 Asub peamiselt luudes, neerudes, 
maksas, neerupealistes ja juustes.
 Leidub peamiselt loomsetes 
toiduainetes.
 Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus 
oleneb selle elemendi rohkusest 
pinnases.
Koobalt
 Koobalti varud paiknevad põrnas, 
neerudes, kõhunäärmes, maksas, 
lihastes, erütrosüütides ja vereplasmas.
 Koobaltirohkusega hiilgavad  loomsed  
subproduktid, kasinalt on koobaltit aga 
taimedes.
 Koobalti ohutu päevane kogus 
täiskasvanule on 0,025-0,050 mg.
Räni
 Suurem osa ränist on koondunud sidekoest moodustunud 
tugistruktuuri: sidmetesse, kõhredesse ja kõõlustesse.
 Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused.
 On vaja mitmete  keeruliste  segamolekulide ehituseks; 
kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite 
ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse 
seisundi tagamiseks; kasvustimulaatorina paljudel 
imetajatel.
Boor
 Inimkehas olev boor on koondunud luudesse, 
hambaemaili ja kõrvalkilpnäärmetesse. 
 Peamised booriallikad on taimesaadused.
  Boori  leidub ka suuhügieenivahendite ja 
ravimite koostises.
 Praegu pole veel teaduslikke andmeid boori 
ohutu päevase üldkoguse kohta.
Nikkel
 Kehas olev nikkel ei koondu ühessegi organisse, 
vaid jaotub elundite vahel peaaegu ühtlaselt. 
 Niklit sisaldavad nii loomse kui ka taimse 
päritoluga toiduained.
 Niklit on tarvilik mitmete ensüümide abifaktorina, 
vereloomeprotsessiks, membraantranspordiks, 
nukleiinhapete sünteesiks.
Kokkuvõte
 Enamus makro- ja mikromineraale on 
kättesaadavad ning normaalse 
segatoitluse korral defitsiiti tavaliselt ei 
kujune. 
 Peale mineraalide olemasolu tuleb 
hoolikalt jälgida ka nende ainete 
imendumisvõimet kuna paljud 
mineraalid  mõjutavad vastastikku 
üksteise imendumist ja toimet. 
Tänan kuulamast.

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on mineraalained?
  • Makromineraalid
  • Kaltsium
  • Magneesium
  • Kaalium
  • Naatrium
  • Kloor
  • Fosfor
  • Väävel
  • Mikromineraalid
  • Raud
  • Tsink
  • Kroom
  • Seleen
  • Vask
  • Mangaan
  • Fluor
  • Jood
  • Molübdeen
  • Koobalt
  • Räni
  • Boor
  • Nikkel
  • Kokkuvõte
  • Tänan kuulamast.
Vasakule Paremale
Mineraalained #1 Mineraalained #2 Mineraalained #3 Mineraalained #4 Mineraalained #5 Mineraalained #6 Mineraalained #7 Mineraalained #8 Mineraalained #9 Mineraalained #10 Mineraalained #11 Mineraalained #12 Mineraalained #13 Mineraalained #14 Mineraalained #15 Mineraalained #16 Mineraalained #17 Mineraalained #18 Mineraalained #19 Mineraalained #20 Mineraalained #21 Mineraalained #22 Mineraalained #23 Mineraalained #24 Mineraalained #25 Mineraalained #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor strat Õppematerjali autor
Mineraalainete esitlus

Sarnased õppematerjalid

BIOKEEMIA
35
pptx

BIOKEEMIA

blokeerimiseks jt. RÄNI, TINA, ARSEEN 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,75-1,5 g räni. On luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. 70 kg kaaluvas inimeses 7 ­ 14 mg tinat ja 0,5-1,4 mg arseeni. Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga. INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS Mg2+ RAKUVÄLISES ja RAKUSISELISES o Na+ HPO42- KESKKONNAS o Cl- o Na+ o HCO3 ­ SO4 2-

Biokeemia
Mineraalained õpilase toidulaual
14
rtf

Mineraalained õpilase toidulaual

SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumused on muutumas.

Inimese õpetus
Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
Vitamiinid-mineraalained & fütotoitained
7
docx

Vitamiinid, mineraalained & fütotoitained

Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjum

Toitumisõpetus
KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne. Varud rasvkoes. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. Mineraalained: Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk): 1. Raud- hapniku ringikandja Milleks vajame? Hapnikku ringitransportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks Hapnikutagavara loomiseks lihastes ­ müoglobiini koostises Rakkude hingamise tagmiseks ­ kannab hemoglobiini koostises hapniku rakkudesse

Toitlustuse õpetus
Vitamiinide-mineraalide-fütotoitainete kokkuvõtte tabel
21
pdf

Vitamiinide, mineraalide, fütotoitainete kokkuvõtte tabel

Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 800­1000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puhul, ·luudele ja hammastele

Toiduained
Referaat Tervislik toitumine
6
doc

Referaat Tervislik toitumine

Õunad keskmiselt 10-20 joogivesi. Vastavalt sellele kui palju üht või Apelsinid, sidrunid 20-40 teist elementi organismis leidub ja kui suur Vaarikad 25 on nende tarve, jaotatakse nad makro- ja Punased sõstrad 30 mikroelementideks. Mineraalained mille Karusmarjad 50 kogust organismis võib väljendada Aedmaasikad 50-60 grammides, kuuluvad makroelementide Mustad sõstrad 150-300 hulka. Neid aga, mis organismi koostisest B1-vitamiin 1,3...2,6 Jahu ja tangained 0,2-0,4 moodustavad üsna tühise osa ja mille

Toitumisõpetus
Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus
36
docx

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See

Seakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun