Diabeet ehk suhkrutõbi (0)

Tallinna Pirita Majandusgümnaasium
Diabeet ehk suhkrutõbi ehk
diabetes mellitus
Mis on diabeet (Diabetes mellitus)?
Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on
raskekujuline päriliku eelsoodumusega
energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei
moodustu või moodustub liiga vähe.
Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv
vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade-
ja valguainevahetuses.
Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist
põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%;
kui mõlemad vanemad, siis 70%.
Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi
elundid ja koed energiaallikana.
Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes.
Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning
seega veresuhkru taseme langetamiseks.
Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5,5 mmol/L.
Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase.
Toidukorra järel suureneb vere suhkrutase ja
insuliinitase tõuseb.
Toidukordade vahel on vere suhkrutase madal ja ka
insuliinitase püsib madalana.
Insuliin eritub otse maksa, kus osa sellest ära
kasutatakse ja osa lagundatakse.
Võimaldades glükoosi transporti rakku, väheneb
kaasuvalt ka vere suhkrutase.
Ebapiisav või puudulik insuliini eritumine halvendab
glükoosi imendumist ja nii ladestub glükoos maksa- ja
rasvarakkudes. Seetõttu tõuseb veres ja uriinis
suhkrutase, mis omakorda halvendab väikeste
veresoonte seisundit.
Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju
suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga,
viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused
suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus.
Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse
langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust.
Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad
säärelihaste krambid.
Diabeeti on kahte liiki:
I tüüpi diabeet ohustab lapsi ja noori, traditsiooniliselt
nimetatakse seda ,,noorukite diabeediks".
Siia alla kuulub ligikaudu 10% diabeedi juhtumitest.
I tüüpi diabeedi raviks süstitakse insuliini ja kontrollitakse
hoolikalt suhkrutaset veres spetsiaalse dieedi abil.
Tänapäeval ei ole meie käsutuses vahendeid, mis peataksid
või väldiksid haiguse kujunemist.
II tüüpi diabeet ohustab täiskasvanuid ja tekib pärast
30. eluaastat. Siia rühma kuulub 90%
diabeedijuhtumeid.
II tüüpi diabeediga patsientidest on 55% ülekaalulised.
Teine riskitegur tüüp II diabeedi korral on kõrge
vererõhk (esineb 60% patsientidest).
II tüüpi diabeeti iseloomustab insuliiniresistentsus või
insuliini tundlikkuse vähenemine koos insuliini
eritumise vähenemisega.
Diagnoosimine
Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel
kapillaar-(sõrmeotsa) või veeniverest.
Diabeeti on alust diagnoosida juhul, kui veresuhkur on
tühja kõhuga 2 korda järjest > 6,7 mmol/l või kui
juhuslikult pärast sööki võetud vereanalüüsis on
glükoosisisaldus >11,0 mmol/l.
Teised tüüp II diabeediga seotud haigused on
neerukahjustused, erektsioonihäired ja diabeetilise
neuropaatia esinemine.
II tüüpi diabeedi korral suurendatakse esialgu kehalist
aktiivsust, vähendatakse süsivesikute tarbimist ja
langetatakse kaalu. Suhkrutaseme tõusu välistav dieet on
kohustuslik.
Järgmine samm on vajadusel suukaudu manustatavad
diabeediravimid.
Ravivõimalused
Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II
tüüpi suhkruhaigetel.
Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine)
toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis
ning haiguse ära hoidmisel.
Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida
saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu,
tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt
lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi.
Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete
kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole
veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik
diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus
hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või
insuliini ja tabletti korraga.
Prognoos
Diabeedi tüsistused tekivad tavaliselt alles mitu aastat
pärast haigestumist. Õnneks ei arene tüsistused välja
kõikidel diabeetikutel. Seega on diabeedi ravi
tegelikult võitlus võimalike tüsistuste vastu.
Ennetamine
I tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. Suhkurtõbi on
pärilik haigus. Ka II tüüpi diabeeti ei ole alati
võimalik ennetada.
Tähtis on tervislik elustiil: piisav füüsiline koormus,
normaalne kehakaal, vähene stress ning õige
toidureziim.