Organismi regulatsioonisüsteemid (0)

Organismi regulatsioonisüsteemid
Närvisüsteem ja humoraalne süsteem
NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex – vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor , erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine)
Aferentsed – tundlikkus
Eferentsed – motoorsed , kui lähenevad lihasele – motoorika e liigutus ; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele
Aeg mille jooksul erutus levib – refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit
Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside – üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe
Tagasiside – reaktsioon itagajärgedest informeeritakse keskust ja sensorit, mille stiimul käivitas
Kui stiimul on kõrvaldatud, uut reaktsiooni ei teki, kui reaktsioon oli liiga tugev, käivituvad uued, et lähteolukorda taastada (nt kehaasend ja tasakaal – kõndides püsti saab infi sisekõrv (pea asend), nägemisretseptorid, aju, puutetundlikkuse kaudu lihaste süvaretseptorid. Kui keha asend äkki muutub, läheb send tasakaalust välja, inf siseneb aju keskustesse, mis reguleerivad teiste lihaste asendit, toimuvad refleksid endise asendi taastamiseks, kui reaktsioon liiga aeglane, inimene kukub ) Kui 1 4-st on häiritud, saab tasakaalu hoida ( nt kui seljaaju on kahjustatud, on kahjustatud puutetundlikkus, süvalihaste tundlikkus, lihaste retseptorid )
Tagasiside on oluline ka sisesekretoorsete näärmete tööks – kui veresuhkru tase tõuseb, tõuseb insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes .
Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid
Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni ( kolju kaitseb peaaju , vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad luukoest (sidekoe alaliik ) – kõhrekude, mille osa on suurem kasvueas ja puhas luukude, kus kõhrerakkudesse on ladestunud ka soolad , mis muudavad luu kompaktseks, tugevaks .
Epifüüs – toruluu ots
Diafüüs – toruluu keskmine osa
Luuümbris – luud ümritsev osa, mille kaudu sisenevad luusse veresooned ja närvid
Luukoes on kahesugused rakud , need, mis produtseerivad luukudet juurde – osteoblastid, ja need, mis luukude lammutavad – osteoklastid (võimaldavad Ca-d viia verre), mis asuvad kõhre- ja luurakkude piiril
Looteeas koosneb algul skelett ainult kõhrkoest, 7.-8. Nädalal ilmuvad luustunud punktid. Vastsündinul on toruluude diafüüsid luustunud, pärast sündi luustumisprotsess jätkub ja eri luudel eri kiirusega. Luu Ca-soolad on ladestunud epifüüsi, epif ja diaf vahel on kõhred – epifüüsiplaat. Diaf piirkonnas on luukude olemas.
Luu pikikasv kondotsüütide(?) paljunemise teel, diafüüsi otsa ladestub Ca sool, mis lükkab kõhreplaati edasi. Kasv lõpeb kui kõhreplaadid lõplikult luustuvad – suguhormooni mõjul, kui nende produktsioon suureneb – algab puberteedieas ja selle lõppedes on toruluud kinni kasvanud, naistel 16.-18 ea, meestel 18.-23 ea, tavaliselt varem. Naistel stimuleerib luustumist östrogeen, meestel testosteroon .
Luude kasv külgedel toimub luuümbrise kõhrkudedesse Ca-soolade ladestumise teel, veresoonte ja närvide jaoks jäävad kanalid. Surve närvidele võib tekitada kasvuvalusid.
Osa luid kasvavad kokku erinevate osade liitumise teel, nt vaagnaluu, kolju. Vaagnaluu liitumine toimub 14 – 16 eluaastaks.