Laktoositalumatus - Uurimistöö (0)

SISUKORD

1. LAKTOOSITALUMATUS 2
1.1 Üldiseluumustus 2
1.2 Haigusnähud, diagnoosimine ja kontrolli all hoidmine 3
1.3 Laktoositalumatuse raskusastmed 3
1.4 Toiduvalmistamine 4
2. KOLME PÄEVA MENÜÜ 5
1. Päev 5
2. Päev 5
3. Päev 5
KASUTATUD KIRJANDUS 6

1. LAKTOOSITALUMATUS

1.1 Üldiseluumustus

Tihiti aetakse laktoositalumatust segamini piimaallergiaga. Tegelikult on piimaallergia üldiselt väikelaste haigus, mille puhul tekivad allergilised nähud piimavalgule (nahalööbed, mõnel puhul ka hingamisteede sümptomid).
Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist. Maitselt on laktoosi magusus võrresldav poole glükoosi ja umbes kolmandikuga sahharoosi magususest.
Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on inimese peensoole limaskestas leiduva ensüümi – laktaasi – puudusest tingitud imendumishäire.
Piimasuhkru- ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustamata ja seetõttu ka imendumata. Sellisel juhul hakkab see sooles käärima põhjustades seedehäireid. Ensüüm ei ole asendatav ning probleem on eluaegne.
Laktaasi defitsiit võib olla pärilik, mida esineb veerandil täiskasvanud eestlastest. Laktoositalumatus võib välja kujuneda ka vanemas eas, näiteks peensoolehaiguste tagajärjel või kui inimene pikemat aega piima ei tarbi.
Rahvuseti ja piirkonniti on laktoositalumatus erinev – 1-90 % maailma rahvastikust on täheldatud hüpolaktaasiat.
Laktoositalumatus on sagedasem neil rahvastel , kel puudub piimakarjakasvatuse traditsioon. Enim esineb hüpolaktaasiat Lõuna-Ameerikas, Aasias ja Aafrikas – ületab 50%, mõnede rahvaste puhul isegi 90- 100%. Euroopas varieerub esinemissagedus suuresti, ulatudes 2%-st Skandinaavias kuni 70%-ni Sitsiilias.

1.2 Haigusnähud, diagnoosimine ja kontrolli all hoidmine

Kergematel juhtudel ei pruugi inimene ise oma kõhuvaevusi piimaga seostada , sest teadaolevalt on piima alati peetud tervislikuks ja kergesti seeditavaks. Peamisteks nähtudeks laktoositalumatuse korral on kõhulahtisus, - puhitus ja –valu, rohke gaaside eritumine ning kõhukorisemine. Laktoosivaba dieedi korral peaksid vaevused kaduma.
Laktoositalumatuse diagnoosimiseks kasutatakse laialdaselt kaudseid meetodeid , milleks söödetakse patsiendule 50 g laktoosi (see vastab umbes liitris piimas olevale laktoosikogusele) ja määratakse 10-15 minuti mõõdudes vere glükoosisisaldust. Kui vere glükoosisisaldus ei tõuse on tegemist laktoositalumatusega. Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui vesinikusisaldus õhus tõuseb viitab see asjaolule, et laktoos kääritatakse jämesoole mikrofloora poolt ning on tegemist laktoositalumatusega.
Olenevalt haiguse raskusastmest peab suuremal või vähemal määral vähendama laktoosi sisaldust toidusedelis. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 2-3 g laktoosi päevas. Kindlasti tuleks eelistada hapupiimatooteid, milles osa laktoosist on käärinud piimahappeks ja eriti probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid, kuna osa baktereid eritab laktaasi. Laktoositalumatuse korral võib tekkida kaltsiumidefitsiist. Heaks kaltsiumi allikaks on pika valmimisajaga juustud , millel laktoosisisaldus on minimaalne. Müügil on ka laktaasi sisaldavad kapslid , mida võib tarbida koos piimasuhkrut sisaldava toiduga. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite või ravimite tarbimisel, sest sageli kasutatakse neis laktoosi täiteainena.

1.3 Laktoositalumatuse raskusastmed

1 dl lehmapiims sisaldub kuni 5 g laktoosi.
Laktoosi taluvus on indivisuaalne. Eristatakse imendumishäire kolme raskuastet, kerge raske ja eriti raske häire.
Kerge häire puhul on taluvus 5 – 10 g laktoosi/1 dl. Antud häire puhul on keelatud tarbida piima, piimapulbrit, rõõskkoort ning jäätist. On lubatud süüa ning juua keefiri, jogurtit, kohupiima, kodujuustu ning igasuguseid juustusi.
Raske häire puhul on taluvus 1 – 2 g laktoosi/1 dl. Keelatud on tarbida samad toiduained, mis kerge häire puhulgi. Lubatud on või, margariin , juustud ning laktoosi sisaldavad ained.
Eriti raske häire puhul laktoositaluvus puudub. Keelatud on juua piima, tarbida enamikke piimatooteid , piima ja piimapulbrit sisaldavaid toite ja küpsetisi, võid, margariini, juuste ning laktoosi sisaldavaid ravimeid. Lubatud on vaid valminud ning sulatatud juustud.

1.4 Toiduvalmistamine

Hüpolaktaasiat põdevale inimesele toidu valmistamisel peab jälgima, et ei kasutataks piima ja piimatooteid ning neid sisaldavaid toiduaineid. Need tuleb kas asendada või välja jätta. Roogades võib kasutada valminud juuste (vähemalt viis nädalat) ning sulatatud juuste, kuna neis puudub laktoos.
Hästi talutavad on hapendatud piimatooted – hapupiim, hapukoor , keefir, jogurt , kohupiim nign juust.
Eestis on müügil lõhustatud laktoosiga tooted, maskeeringuga HYLA - tuletatuna sõnast „hüpolaktaasia“. Kui 2 dl tavalises lehmapiimas sisaldub umbes 10 g suhkrut, siis samas koguses HYLA-piimas on piimasuhkrut vaid 1 g. Piima muud komponendid esinevad muutumatul kujul. HYLA tooteid kasutatakse ka toiduvalmistamisel. HYLA toodetest on saadaval piima ja piimapulber , hapupiim, vahukoor , kohupiim, A-jogurt, jäätis, karamellikaste ning šokolaadijook.

2. KOLME PÄEVA MENÜÜ

1. Päev

Hommikusöök – kodune omlett tomati ja seentega , multinektar
Lõunasöök –seljanka, leib
Õhtusöök – köögiviljapüreesupp, kanafileešnitsel saboyan kastme spinatirisoto ja aurutatud köögiviljadega, puuviljasalat

2. Päev

Hommikusöök – võileivad (sink, sulatatud juust, kurk , tomat ), tee
Lõunasöök – värskekapsa-hakklihahautis, keedukartul, porgandisalat, morss
Õhtusöök – soe läätse- brokkoli salat, sealihast vokiroog riisi köögiviljade ja ananassiga, jõhvikatarretis

3. Päev

Hommikusöök – praemuna, praetud peekoniviilud, smuuti (mahla baasil)
Lõunasöök – frikadellisupp, leib
Õhtusöök - soe kanasalat, peedirisoto kitsejuustu basiiliku ja lehtpeediga, panna cotta (HYLA piimast) maasika kastmega

KASUTATUD KIRJANDUS

„Eritoitumine“ Ülle Kruuda

http://www.toitumine.ee/laktoositalumatus-2/

http://web.zone.ee/objekt/laktoos/piimaallergia_ja_laktoositalumatuse_erinevused.html