- vere süsihappegaasi sisaldus suureneb ja hingamine käivitub automaatselt 19. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: - vahelihas ja roietevahelised lihased tõmbuvad kokku - diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb - atmosfääriõhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: - roided langetuvad - diafragma kumerdub - kopsusisene rõhk tõuseb - osa kopsudes olevast õhust surutakse välja 20. Miks on hingamiskeskuse töö häiritud, kui inimene viibib näiteks kõrgmäestikus? Süsihappegaas väljub kehast vabalt, kuid hapnikku ei seota piisavalt. Sellisel juhul ei suuda hingamiskeskus olukorda õigesti hinnata ega ventilatsiooni suurendamisega reageerida. 21. Millised on hapnikuvaeguse esmased sümptomid? - ebanormaalne heaolutunne - ettevaatuse kadumine - mõtlemisvõime ja meeleelundite tundlikkuse vähenemine 22. Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Nikotiin on neist ainetest kõige vähem kahjulik
Nt insuliin. *varuainete hoidmine-maksas säilitatakse vitamiine. Maksas palju glpkogeeni. *verevalkude ja vererakkude süntees-maks toodab palju verevalke, nt albumiin, mis osalevad vere hüübimisel. maksatsirroos-maksa rakud hukkuvad ja nende asemele kasvab sidekude, mis ei jaksa enam ülesaneid täita. 1.Keskmine hingamissagedus? 14/18 hingetõmmet minutis. 2.Kuidas kohaneb organism väiksema hapnikusisaldusega õhus? Kui inimene satub nt kõrgmäestikusse siis hapnikusisaldus õhus väheneb, alguses on väiksem hapniku kogus inimesele harjumatu, kui siis hemoglobiini tase tõuseb ehk hapniku transport veres suureneb. Hingamine sageneb kuna ei saada piisavalt hapniku. Kuidas kinnitab neid teadmisi graafik? Mida kõrgemale inimene merepinnast läheb seda rohkem vererakke tema kehas on. Madal suhkrusisaldus? *algab pankreas a-rakkudes glükogooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning aktiveerib seal ensüüme,
verre,neerudesse tekib uriin,närvid viivad meeleelunditest saadud signaale kesknärvisüsteemi, kust saame infot keskkonna muutustele, mõtlemine, keha kaotab pidevalt soojust, see tuleb tagastada. Energiat saadakse toidu lagundamisel. Energia tootmine toimub kõikides keharakkudes. Energia vajadus sõltub: vanus,aktiivsus,mass,pärilikkus. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Valemid E=A+K+M+V+U(puhkeasendis) töötades: E=AKMVUT Kui inimene ei saa toiduga piisavalt energiat kasutatakse varuaineid(kasvuks kuluv energiahulk negatiivne) Hingamise ja vereringe regulatsioon. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude,
BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SEE LAGUNDATAKSE M
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel
Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselundid - neerud, kopsud ja nahk. Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Kehavedelike koguse ja koostise regulatsioonis on neeruel põhiline roll - nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks enamvähem stabiilne. 13) Kui suur on veesisaldus täiskasvanud organismis ning kuidas see organismisiseselt jaguneb? 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett ehk u. 70%. Jaguneb: rakusisene vesi (67%), vereplasma (8%), rakkudevaheline keskkond (25 %). 14) Nimeta neli põhilist soojuse saamise või kaotamise viisi. Soojuskiirgus ehk radiatsioon; konduktsioon; konvektsioon; aurumine ehk evaporatsioon. 15) Millised muutused toimuvad organismis palavas keskkonnas ja millised külmas keskkonnas? · Palavas keskkonnas - naha veresoonte laienemine; higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur
Kõik kommentaarid