Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

  Seedimine on eusüümide abil suurte toidumolekulide 
väiksemateks molekulideks  lagunemine , et need pääseksid 
verre ja et  rakud  saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. 
 
 
   Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. 
Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, 
neel, söögitoru, magu , kaksteistsõrmiksool,  umbsoolpeensool
jämesool, pärak.  
  Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, 
mao- ja soolenäärmed, neerupealsed.  
 
Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 
1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 
2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab  valgud > aminohapeteks 
3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja 
glütserooliks.  
LK 82 
1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal 
stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg 
on vedel. 
2. Järgmine muutus toimub  30min pärast. Kuna kiirendab 
panksease glükagonieritust. 
3. Sportimine ajal glükoosisisaldus langetab. 
4. On tähtis, et energia vahetusk, rasvade ja glükogeeni ühtlane 
moodustamine. 
LK 83 
1. Ilma ensüümideta ei toimu seedimist. Nemad lagundavad.  
2. Magu – toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi 
peensoolde. 
Peensool- imenduvad väga erinevad  toitained verre- ja 
lümfiringesse.  
Kõhunääre- toodab suhkru ladustamiseks insuliini 
Jämesool- selles olevate bakterite osavõtul toimuval käärimisel 
tekib süsivesikutest piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja 
vett. 
3.  Seedimise  regulatsiooni kimub närvisüsteem ja hormoonid. 
4. Vere glükoosi sisalduse regulatsioon : kiirendab pankrease 
glükagoonieritust, vere glükoosisisaldus tõuseb, vere 
insuliinisisaldus suureneb, glükoos jõuab rakkudesse, vere 
glükoosisisaldus langeb.  
Rakud vajavad  koguaeg energiat. 
 
Vereringe elundkond 
Hemoglobiin - rauda sisaldav valk, mis seob ja transpordib hapniku 
vajavad rakud selleks, et saada toitainetest kätte energiat.  
Veri  
Vereplasma
kannab laiali 
Vererakud 
toitained ja 
hormoonid 
Valged: kaitsta 
Punased: 
Vereliistakud: 
organismi 
happniku 
vajalik vere 
haigustekitajate 
transportimine 
hüübimiseks 
eest 
 
 
Veresooned  
 
Arter  
  Helepunane veri C2 rikas 
  Kõrge vererõhk 
Kapillaarid 
  Kõige õhemad seinad 
Veen  
  Tumepunane veri C2 vaene  
  Madal vererõhk 
 
Kordamiseks 
  Veri- vere koostisosad ja nende ül. 
  Seedeelundkond- (joonis) ensüümid 
   Hingamiselundkond - (joonis) hingamisliigutused 
  Peaaju (joonis ja ül.) 
  Nimeta 2 elunid, mis kuuluvad seedeelundkonda, aga, mille 
sisse toit kunagi ei satu . Kõhunääre, maks . 
  Hapnik on vajalik, et saada toitainetest kätte energia. 
 
 
PEAAJU
Suuraju
Vasak ja parem ajupoolkera
Suuraju koores paiknevad keskused
Vasak ajupool juhib parema 
Osad:
• Suuraju käärulises 
kehapoole tegevust ja parem 
Mõtlemiskeskus
närvirakkude  kogumikus  tekib 
aju pool vasaku kehapoole 
kõnelemiskeskus
enamik tundeid, mõtteid ja 
Meie aju vasak poolkera 
liigutuskeskus
tundeelamusi
mõtleb sõnadega
Naha- ja lihastundlikkuse keskus
Osad
Parem poolkera aga mõtleb 
Maitsmiskeskus
Väikeaju: reguleerig lihaste 
piltidega
Haistmiskeskus
koostood, tasakaal
Kuulmiskeskus
Nägemiskeskus
Keskaju: edastab infot 
suurajust seljaajju
Vaheaju : kontrollib 
ainevahetust, sigimist, 
eritamist ja keha temperatuuri
Piklikaju: reguleerib meie 
tahtele allumatut elundite 
tegevust ( hingamine
südametöö)
 
 
 
 
 
Inimene #1 Inimene #2 Inimene #3 Inimene #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kevin hurt Õppematerjali autor
Seedeelundkond koosneb ja ülesanded,veri( koostisosad , ülesanded ), vereringe , peaaju ja nende ülesanded

Sarnased õppematerjalid

Koed
4
docx

Koed

Moodustuv esmane uriin, st peaadu kogu vereplasma ja seal lahustunud ained surutakse läbi kappillaaride seinte neerudesse. 2. Moodistub lõplik uriin. Vajalikud ained imenduvad verre tagasi. Sisenõrenäärmed: toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd. Suguhormoonid:lipiidid, teised hormooni valgud ( v.a aminohapped) Hormoonid, vitamiinid, ensüümid- bioloogilised aktiivsed ained ( väga väikeses kogustes mõjutavad st) Vitamiinid suudavad ise tööta taimed ja bakterid- inimene peab sisse sööma. Vitamiinid kiirendavad ensüümide tööd. Ensüüm ­ valguline katolisaator Ajuripats: kasvuhormoon-soodustav kasvu, mõju eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni(jood), reguleerib ainevahetuse kiirust. Neerupealised: adrenaliit(hirmuhormoon)- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks . Kõhunääre:insuliin-hoiab veresuhkru tasetaitab sellel verre imenduda

Bioloogia
Bioloogia konspekt - 12 klass
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

11.Inimese pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused 1. Pärilikud haigused 1. Pärilike haiguste profülaktika 2. Pärilike haiguste ravi 2. Päriliku eelsoodumusega haigused 3. Mittepärilikud haigused Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene Inimese iseloomulikud tunnused suur ajumaht (u.1400cm3)(sama suurtel ahvidel 3* väiksem) hästi arenenud suuraju poolkera pool (keerulisem,suurem pind) püstine kehahoid, liikumine 2 jalal. mittesesoonne sigimine (puudub innaaeg) aeglane individuaalne areng võrreldes inimahvidega. Inimese aju areneb peamiselt sünnijärgsel ajal, tagab suurema õppimisvõime ja pikema eluea.(u. 2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA.

Bioloogia
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

· On mineraalainete talletaja · On vereloomeelund · On rasvade talletaja Liiges kahe või enama luu ühendus, mis lubab neil liikuda. Jagunevad : o Keraliigesed ­ kõige suurema liikumisulatusega. Võimaldab teha ringikujulisi liigutusi. Nt. Õla ja puusaliiges. o Plokkliiges ­ luud saavad liikuda taapinnas edasitagasi. Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges ­ võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud ­ Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased ­ e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena.

Bioloogia
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM ​SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspo

Anatoomia ja füsioloogia
Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA
32
docx

Õe põhiõppe I kursuse ANATOOMIA

Silmalääts On kaksikkumer, võimaldab muuta fookuskaugust Jodopsiin Kolvikestes olev valgustundlik aine Rodopsiin Kepikestes olev nägemispurpur Silma adaptsioon Võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel Akommodatsioon Silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid esemeid Nägemisteravus Silma võime eraldada kaks punkti nende minimaalsekauguse puhul üksteisest 4. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi lähedale Nägemise korrektsioon toimub miinus-klaasidega, millised on kaksiknõgusa kujuga 5. Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi kaugele Nägemise korrektsioon toimub pluss-klaasidega, millised on kaksikkumera kujuga 6. Kõrv lad. k. AURISJaguneb a) Väliskõrv b) Keskkõrv c) Sisekõrv 7. Trummikile eraldab välimiskõrva keskkõrvast 8. Kuulmeluukesed asuvad keskkõrvas 9

Õendus
Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

täituvad sooja verega ja soojus kandub kehalt ära) ja tekib higistamine(higi näärmed aktiveeruvad). Higi aurab keha pinnalt ja keha temperatur alaneb ja hüpotalamuse termostaat reageerib sellele. 4.Kuidas hoitakse stabiilsena füsioloogilisi parameetreid? Näiteks hüpotalamuses aktiveerub temperatuuri langetamise/tõstmise keskus(kui keha on vastavalt kuum või külm), arterioolid laienevad/ahenevad. Ülekuumenemise vältimiseks peab inimene pidevalt soojust ära andma, ta kas kiirgab soojust, soojus siirdub kehalt ära või nahapinnalt veeaurustumisega antakse soojust ära ja hoitakse keha temperatuuri stabiilsena. Palavik on vajalik selleks, et soodustada paranemist. Palavik soodustab leukotsüütide suuremat liikuvust, endotoksiinide effektide vähenemise. 5.Keha kirjeldamise peamised suunad ja tasapinnad Kraniaal-ja kaudaalsuund= otse inimese pea keselt alla suund.

Bioloogia
Seedeelundid
26
doc

Seedeelundid

Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasi

Bioloogia
Inimene kui tervikorganism
42
doc

Inimene kui tervikorganism

Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused:  Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor.  Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist.  Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks.  Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust.

inimeseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun