Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seedeelundkond ja hingamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks on valke vaja?
  • Millest valgud koosnevad?
  • Millistes toitudes on rohkelt valke?
  • Miks on vaja süsivesikuid?
  • Millised toidud sisaldavad süsivesikuid?
  • Miks rasvad olulised?
  • Millised toidud sisaldavad rasvu?
  • Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed?
  • Mis on mao ülesanded?
  • Mis toimub toiduga peensooles?
  • Mis on ensüümid mida nad soolestikus teevad?
  • Miks on sappi vaja?
  • Mis on maksa teised ülesanded?
  • Mis toimub jämesooles?
  • Millisena saabub sinna seeditud toit ja mis sellega edasi juhtub?
  • Mille abil ja mida kehast eraldatakse?
  • Millest sõltub tekkiva uriini kogus?
  • Millised on jääkainete eraldumise ja moodustamise etapid?
  • Mis on rakuhingamine?
  • Milline on õhuliikumise tee organismis?
  • Mis igas etapis toimub?
  • Mis on bronh alveoolhäälekurd?
  • Miks hakkab inimene ärevuse ja kehalise koormuse ajal kiiremini hingama?
  • Mis on suhkru tõbi?
1.Miks on valke vaja?Mil est  valgud  koosnevad?Mil istes toitudes on rohkelt valke? 
Neid  on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti pi mas, 
juustus , kohupi mas  kalas , lihas ja munades. 
2.Miks on vaja süsivesikuid? Mil ised toidud sisaldavad süsivesikuid? 
Süsivesikud on k
  eha p
  eamine e
  nergiaal ikas. S
  üsivesikuid s
  aame l eivast-saiast, s
  uhkruga m
  agustatud 
toodetest, puuviljadest. 
3.Miks rasvad olulised? Mil ised toidud sisaldavad rasvu? 
Rasvad on  energiavarud  kehale. Seemned, pähklid, pi matooted,  loomaliha
4.Mil ised on ebatervisliku toitumise tagajärjed?  
1.Kui inimene ei saa pi savalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mil e tõttu kaal oluliselt langeb. 
2.Rasvumine soodustab südame- veresoonkonna  haiguste teket , suhkrutõbe, li geseprobleeme jm. 
3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning m
  õned o
  rganid v
  õivad p
  öördumatult 
kahjustuda. 
5.  Seedeelundkonna  osad, neis toimuvad protsessid. 
1. Suuõõnes asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toitul süljega segada. 
2.   Neel   on  lehtrikujuline  lihaseline   elund ,  kus  ristuvad  õhu  ja  toidu  li kumisteed.  Kui  me  neelame, 
sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse. 
3. Süljenäärmed toodavad sülge, mis li gub juhade kaudu suuõõnde. 
4. Söögitoru on pikk torujas lihaseline elund mil e kaudu toit li gub makku. 
5. Magu   on  seedekulgla  kõige  mahukam  osa,  mil e  limaskestas  olevad  näärmed  eritavad maonõret, 
mis  sisaldab  soolhapet  ja  ensüüme.  Mao  seinte lihaste pidev li kumine  segab  toitu manõrega. Maos 
algab valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsi ni mõjul. 
6.Maks  asetseb  paremal  pool  ülakõhus  mao  kõrval.  See  on  inimese  suurim  näärem  Maks  toodab 
rasvade seedimiseks vajalikku sappi. 
7.Sapipõide koguneb  maksas  toodetud  sapp , mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. 
8.Kõhunääre  on  10- 15cm    pikkune   elund,  mis  paikneb lõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre 
eritab  seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. 
9.Kaksteistsõrmiksoole  algusosa,  kuhu  suubuvad  kõhunäärme  ja  sapipõie  juha.  Kaksteistsõrmiku 
nimetus tuleneb sel e pikkusest. Ligikaudu sel ise pikkuse saame, kui asetame kaksteist sõrme kõrvuti. 
10.Peensool  on  seedekulga  kõige  pikem  osa.   Peensooles   lõppeb  seedimine  ning  algab  toitainete 
imendumine  verre ja lümfi. 
11.Jämesool  on  seedekulga  lõpposa  kus  jõuavad  lõpule  seedeprotsessid,  imenduvad  vesi  ja 
mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine. 
6.Mis on mao ülesanded? 
Mao  seinte  lihaste  pidev  li kumine  segab  toitu  maonõrega.  Maos  algab  valkude  lõhustumine 
soolhappe ja ensüüm pepsi ni mõjul. 
7.Mis toimub toiduga peensooles?Mis on ensüümid, mida nad  soolestikus  teevad? 
Peensooles  jõuab  seedimine  lõpule  ja  lõhestumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või 
lümfi.  Ensüümid  on  eriliste  omadustega  valgud,  mis  tagavad  keemiliste  reaktsioonide  toimumise 
organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks, nad lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. 
 
 
 
8.Miks on sappi vaja?Mis on maksa teised ülesanded? 
Sappi  on  vaja  rasvade  seedimiseks,  mis  pidevalt  moodustub  maksas.  Maks  puhastab  verd  mitte 
vajalikest  ainetest,  see  on  ka  toitainete  varupaik,  sünteesitakse  organi smile  vajalike  ühendeid, 
vananenud erütrotsüütide lagundamises. 
9.Mis  toimub  jämesooles?  Mil isena  saabub  sinna  seeditud  toit  ja  mis  sel ega  edasi  juhtub?Mil est 
koosnev väljaheide? 
Jämesooles seedimist ei toimu, seal  imendub  vesi läbi sooleseina vereringesse. 
Väljaheide koosneb põhiliselt seedimata toidujääkidest, baktermassist ja veest. 
 
10.Mil e  abil  ja  mida  kehast  eraldatakse?  Lk 64 Mil est sõltub tekkiva uri ni kogus? Miks  soolane  toit 
tekitab janu? 
Jääkained  ja  seal  hulgas  ka  li gne  vesi  tuleb  eritada.  Need  eemalduvad  kehast  neerude,  kopsude, 
naha ja soolestiku kaudu.  
Uri ni  hulka  reguleerivad  ka  hormoonid.  Soolane  toit  tekitab  janu,  sest  pärast  toidu  söömist  on 
organismis soolade  konsentratsioon  suurem kui tavaliselt. 
 
11.Mil ised on jääkainete eraldumise ja moodustamise etapid? Lk 65 
Esmane uri ni teke. Uri ni teke, kui v
  edelik j õuab t orukese l õppu, u
  ri n l i gub n
  eerudest  kusejuhasse j a 
seda mööda kusepõide. 
12.Mis on  rakuhingamine ? Valem? Ja sõnadega valem? 
Rakuhingamine on rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades. 
Glükoos+ hapnik=süsihappegaas+vesi+energia 
glükoos+O=Co2+H2O+ energia  
13.Mil ine on õhuli kumise tee organismis? Mis igas etapis toimub? Mis on  bronhalveool ,häälekurd?  
Hapnik  li gub  kopsudesse,  sealt  alveoolidesse ja sealt verre. Samal ajal li gub süsihappegaas verest 
alveooli. 
Alveoolides  süsihappegaasirikkaks muutunud õhk hingatakse välja. 
Alveool  e  kopsusomp  on  kopsu  väikseim  ehitusüksus,  mil e  membraani  kaudu  toimub  õhu  ja  vere 
vahel  gaasivahetus . Bronh ehk  kopsutoruhingetoru
Häälekurrud e häälepael, hingetoru ülemises osas. 
14.Miks hakkab inimene ärevuse ja kehalise koormuse ajal ki remini hingama? 
Kui  süsihappegaasi  hulk  veres  suureneb,  mõjutab  see  hingamiskeskust  ning   hingamine   muutub 
sagedamaks ja sühgavamaks. kehalise koormuse korral vajab keha rohkem hapniku. 
16.Mis on suhkru tõbi? 
Suhkrutõbi  ehk  suhkrudiabeet  tekib  sel  juhul  kui  inimesel  on  normaalväärtusest  kõrgem 
glükoosisisaldus. 
 
 
Seedeelundkond ja hingamine #1 Seedeelundkond ja hingamine #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ALLSA Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Seedimine
2
doc

Seedimine

Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal, mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Seedeelundkonna moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Kui toitained jõuavad verre, siis need muutuvad energiaks. Suus peenestatakse toit hammastega (lapsel 20, täiskasvanul 32). Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega, sest seda on lihtsam neelata. Suust liigub toit neelu (12cm pikkune lihaseline elund). Neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed. Neelust liigub toit söögitorusse (25-30 cm toru). Sellele aitab kaasa erituv lima. Edasi läheb toit makku (mahuks 1,5-3,5 l, lihastega kotike). See asetseb kehaõõne vasakpoolses ülakõhus. Sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht. Näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Toit seguneb ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega, sest mao seina on pidevas liikumises. Magu on toid

Bioloogia
Konspekt - 9kl-õ-lk-92-99
2
doc

Konspekt - 9kl. õ. lk. 92-99

Seedeelundkond on läbi inimese keha kulgev kanal,mis algab suuõõnega ja lõpeb pärakuga. Inimese seedeelundkonna moodustavad suuõõs (hammaste ja keelega), neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool ja pärak. Suu ­ seedimine algab suus, kui toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega.Niisutatud toidupala on lihtsam neelata.Suust liigub toit neelu. Neel on lehtrikujuline 12-13cm. pikkune lihaseline elund.Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus. Neelust liigub toit söögitorusse. Toidu liikumist hõlbustab ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30cm. pikkusega elund,mis juhib toidu makku. Magu meenutab lihaselise seintega kotti,mille mahuks on 1,5-3,5 liitrit. See on seedekulgla kõige mahukam osa.Magu asetseb ülakõhus vasakul pool.Mao sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht.Need näärmed eritavad toidu seedimiseks vajalikku soolhapet sisaldab maonäret ja lima

Bioloogia
Seedeelundkond
1
doc

Seedeelundkond

Seedeelundkond *Seedeelundkonna moodustavad: suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. *Seedimise ülesanne on muuta toidu koostisesse kuuluvad toitained organismile omastatavaks. SUUÕÕS *ensüüm amülaas. *süsivesikute seedimine algab suus. Tärklise seedimiseks on vajalik amülaas, mille toimel hakkab ta suhkruteks lõhustuma. NEEL SÖÖGITORU MAGU *mao seinad on pidevas liikumises, nii seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega. *magu on üks olulisemaid organeid toidu seedimisel. *magu on mahuti, kus toit püsib *Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret(sisaldab soolhapet mõjutab toitaineid ja loob sobiva keskkonna maoensüümide tööks; ja ensüüme) ja lima(kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest). Nende koostoimel muutub toit maos körditaoliseks massiks. *Soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul hakkavad valgud maos lagunema. Kõigepealt valgud happe mõjul kalgenduvad. Kalgendunud valgud

Bioloogia
Ainevahetus - seedimine-eritamine-
3
doc

Ainevahetus - seedimine, eritamine,

AINEVAHETUS Ainevahetuseks nimetatakse kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Keskkonnast saab inimene elutegevuseks vajalikud ained ja eritab sinna jääkained. Toitainetest saadakse keha ülesehitamiseks vajalikud ained ja energia Toit muutub inimesele omastavaks alles siis, kui selle lõhustumissaadused on jõudnud vereringesse. Selleks peab toidu seedima ehk lagundama väikesteks molekulideks, mis tungivad läbi soolte seinte ja lahustuvad veres. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Toidust tulenevat energiat kasutab inimene näiteks keha temperatuuri säilitamiseks, lihaste tööks, erinevate ainete sünteesimiseks jne. TOITSÖÖMINEAINEVAHETUS RAK

Bioloogia
Elundkonnad
2
docx

Elundkonnad

Bioloogia: Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ensüümid teostavad organismis kõik muutused. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. Ainevahetuse kiirus: kehamass, keha temp., vanus, toitainete hulk. Organism reguleerib ainevahetuse kiirust energiavahetuse abil, teine kontrollsüsteem lähtub toidust, ensüümide abil. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete lõplikul lõhustumisel. Põhiliseks vitamiinide allikas on inimesele toit. Seedeelundkond: Suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Söödud toit muutub inimesele kasulikuks alles siis,

Bioloogia
ANATOOMIA-EKSAM
10
docx

ANATOOMIA, EKSAM

Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega. Kui põis on täitunud, tõmbub põiesein kokku ja uriin väljutatakse. Seedeelundkond Suuõõs - Asuvad hambad, mis peenestavad toitu, ning keel, mis aitab toidul süljega seguneda. Neel - lehtrikujuline lihaseline elund, kus ristuvad õhu ja toidu liikumisteed. Kui me neelame, sulgeb kõripealis automaatselt pääsu hingetorusse (sama on ka hingamisel: kui me hingame, sulgeb kõripealis pääsu söögitorusse). Vahel, näiteks söömise ajal naerdes või rääkides, ei jõua kõripealis õigeaegselt sulguda ning toit satub hingetorusse. Keel - Suuõõnes paiknev piklik-laberik limaskestaga kaetud lihaseline elund. Keel koosneb kolme suunas kulgevatest vöötlihastest

Bioloogia
Bioloogia kordamisküsimused vastustega 9 klass
4
docx

Bioloogia kordamisküsimused vastustega 9.klass

KONTROLLTÖÖ NR 3 KORDAMISKÜSIMUSED 1.Milline seedenääre toodab süsivesikuid, rasvu ja valke lõhustavaid ensüüme? Kõhunääre 2. Milliseid ülesandeid täidavad organismis toitained? Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks: * Valgud – on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal, on vajalikud rakkude moodustamiseks. * Süsivesikud – on peamine energiaallikas, ehkki need pole nii energiarikkad kui rasvad. * Rasvad – on energiarikkad ained ning energiavaruna väga tähtsad. * Vesi – lahustab toitaineid ja kannab neid organismis laiali, loob püsiva keskkonna ja kaitseb meid ülekuumenemise eest. *Mineraalained – on vajalikud keha normaalseks talitlemiseks. * Vitamiinid – on orgaanilised ühendid, mida inimene normaalseks elutegevuseks tingimata vajab. 3.Milliste elundite kaudu väljub organismist liigset vett kõige rohkem? Neerude kaudu. 4.Vitamiinid on eriliste omadustega ained. Tõmba loetelus joon alla väidetele, mis iseloomustavad v

Bioloogia
9 klass bioloogia konspekt-toitumine ja erituselundid
4
docx

9.klass bioloogia konspekt, toitumine ja erituselundid

· Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. · Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Makrotoitained - Inimene peab saama järjepidevalt suurtes kogustes - valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. · Mikrotoitained inimene vajab vähem - vitamiinid ja mineraalained Rakkudes sünteesitakse uusi kehaomaseid aineid, lõhustatakse energiarikkad molekulid, et vabaneks energia. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest ­ Peamine n.-ö. ehitusmaterjal: · Rakuseinad, rakuplasma, rakuorganellid ­ Ainete transport (hemoglobiin) punastes verelibledes ringlev valk, mis seob ja transpordib hapnikku ­ Liigutamine (müofibrillid)- lihasrakus olev valguline kiud, võima

Biotehnoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun