Bioloogia konspekt inimene (0)

(riik)loomad-(hõimkond)keelikloomad-(klass)imetajad-(selts)esikloomalised-( sugukond )inimlased-(perekond)inimene-(liik)inimene
Bioloogine kell- mehhanism , mis reguleerib organismi elutalituse ööpäevarütmi
Dendriit -koosneb lühematest mitmeharulistest jätkedest(neuroni osa)
Energiabilanss -sisaldab energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib
Epiteelkude -katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid
Fibrillarne sidekude-hoiab skeletti koos (kõõlused)
Gaasivahetus -kudede pidev varustamine hapnikuga ja oksüdeerimisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine
Glükakoon-ensüüm, mis vastupidiselt insuliinile tõstab veresuhkru taset lagundades glükogeeni
Glükogeen-loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, lagunemisel tekib glükoos
Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest
Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindlat toimet rakkudele ja organitele
Humoraalne regulatsioon -elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel
Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu
Insuliin -ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge.
Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine
Koed -moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud ( epiteel -, lihas-, närvi-, sidekude)
Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal
Kollageen -sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk
Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu
Lihaskude-kokkutõmbamine e. kontraktsioon ( Silelihaskude , vöötlihaskude).
Luukude-organismi tugifunktsioon
Mälujälg-püsimällu salvestatud info
Neoteenia -pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu omaduste säilitamine täiseas
Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism
Neuriit-e. akson , pikemad jätked, juhivad närviimpulsi teistesse rakkudesse
Neurogliial- rakk , mis ümbritseb neuroneid , toetatades ja kaitstes neid
Neuronid -närvirakud
Närvikude-võtavad vastu ärritusi, töötlevad neid ja kannavad seda edasi ning salvestavad.
Närvisüsteem- vahendab infot väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot, seob ja kooskõlastab teiste elunkondade tööd, reguleerib organismi talitust (kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem)
Organ e. elund -koosneb kudedest ja täidab mingit kindlat funktsiooni
Organism-organsüsteemidest moodustunud tervik
Organsüsteem e. elundkond - organid , mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet
Osmoregultasioon-kehavedelikes ja ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine
Osteoporoos - luukoe hõrenemine
Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid
Postsünaptiline pidurdus-protsess, kus närviimpulssi ei edastata, kui närvirakku saabub üheagselt signaal nii erutava(te) kui pidurdava(te) sünapsi(de) kaudu e. pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju
Primaarne mälu-lühiajaline mälu, kuhu ajutiselt salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info
Rasvkude -varuainete kogumiseks, soojusisolatsioon , löökide pehmendus
Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed
Sekundaarne mälu-mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda
Sensoorne mälu-mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon
Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi
Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele
Skeletilihased -võimaldavad liikuda , kinnituvad kõõlustega toese külge
Südamelihased-ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt
Sünaps-koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga, edastades närviimpulsi
Sünaptiline summatsioon-summeeruv protsess, kui närvirakku saabub ajaühikus mitu erutussignaali
Tertsiaarne mälu-mälu osa, milles asuvat infot ei unusta kunagi
Vereplasma -vere rakuvaheaine
Vöötlihaskude-vt. Skeletilihased, südamelihased
Ööpäevarütmid-maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talituses