GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
Aleksandra Olesk
MK13 -T1
GLOBAALNE SOOJENEMINE JA SELLE TAGAJÄRJED
Referaat
Juhendaja : Heikki Esskuson
Tallinn2014
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3
1.MIS ON GLOBAALNE SOOJENEMINE JA KLIIMAMUUTUS...........................................................4
2.TEKKE PÕHJUSED..................................................................................................................................4
3. KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID ...........................................................................5-6
4.KOKKUVÕTTE.........................................................................................................................................7
5.KASUTATUD KIRJANDUS ….................................................................................................................8
2
SISSEJUHATUS
Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide.
Maa kliima on pidevas muutuses. Sellel on palju põhjuseid, alates Päikese aktiivsuse muutusest ja lõpetades inimmõjuga, kuid oluline on aru saada sellest, et neid mõjusid ei saa enamasti üksteisest lahutada. Kliima on väga keerukas ja kompleksne süsteem. Paraku juhtub pahatihti, et keerulistele probleemidele leitakse lihtsad lahendused, mis aga enamasti on valed.
Kliimamuutus mõjutab iga inimest. ÜRO Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu.
Atmosfäär on pika aja jooksul stabiliseerunud koostisega gaaside segu.
Olenevalt sellest,millise osa iga gaas moodustab kas õhu või ühikulisest ruumalast, väljendatakse tema suhtelist koostist kas massi või ruumala järgi . Kui atmosfäär püsiks hästi rahulikuna, siis peaksid kergemad , väiksema molekulmassiga gaasid ajapikku tõusma ülespoole ja raskemad laskuma alumisse kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar -stratosfääri pilved .
Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad .
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained ,
millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid .
Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega
pea kõikides arenenud riikides.
Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti.
Kyōto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ca. kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. See on üks esimestest sammudest võitluses ülemaailmse soojenemisega.
Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas.
Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik-kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris -novembris.
Kliima suurel soojenemisel on muidugi ka otseseid halbu tagajärgi. Kuid olulisemad tagajärjed võivad taas tuleneda keerukamate seoste kaudu. Need on alati olemas nii looduslikes süsteemides kui nende kombinatsioonides inimtekkeliste süsteemidega.
Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe.
3
Mis on globaalne soojenemine ja kliimamuutus?
Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud ü ldine temperatuuri tõus maapinnal. Teadlaste hinnangul on viimase 140 aasta jooksul globaalne keskmine temperatuur tõusnud üle 0,5°C, mis on tingitud eelkõige inimtegevusest. Fossiilkütuste põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel (nt põllumajanduses ja prügilates) satuvad atmosfääri tä iendavad kasvuhoonegaasi (CO2, CH4, N2O, O3, SF6, HFC, HCFC, PFC, veeaur jt.) kogused, mis on seni olnud loomulikust süsinikuringest väljas. See suurendabki kasvuhooneefekti.
Kuigi 0,5°C tundub vä ikese muutusena, on tegemist kõige kiirema globaalse keskmise temperatuuri tõusuga pärast viimast jääaega 10 000 aastat tagasi. Globaalne keskmine temperatuur võib inimtegevuse tulemusena tõusta aastaks 2100 keskmiselt kuni 5,8°C võrra. See on piisavalt suur muutus, et hä vitada looduskeskkonna õrn tasakaal.
Globaalne soojenemine põ hjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Üha sagedamini hakkab esinema ekstreemseid ilmastikunähtusi – orkaane, põudasid, laussadusid koos üleujutustega .
GLOBAAL SOOJENEMISE PÕHJUS.

• fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse,
  
• soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse,
  
• intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise,
  
• inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt.
  
• Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide kontsentratsioon.
  

4
KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID
Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude
eest ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus, säilitades
osa sellest energiast, mis Päikeselt Maani jõuab. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine
temperatuur umbes -18°C, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine
14,4°C. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et
elu meile tuttavas tähenduses ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär
hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enam-
vähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri.
Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust.
Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi,
metaani, lämmastikoksiidi, osooni ja teisi haruldasemaid kasvuhoonegaase. Päikeselt
Maale jõudev kiirgus on peamiselt nähtavas spektriosas ( lainepikkus 400 - 700 nm). Osa
sellest peegeldub enne maapinnale jõudmist pilvedelt kosmosesse, maapinnani jõuab
umbes pool kiirgusest. Nagu Päike, nii ka Maa kiirgab elektromagnetlaineid, kuid palju
madalama pinnatemperatuuri tõttu on selle kiirguse lainepikkus suurem: valdavalt 3 - 10
mikromeetrit (nn. soojuslik infrapunane kiirgus). Teatud osa sellest kiirgusest peegeldub
pilvedelt ja tolmuosakestelt maapinnale, osa jõuab takistamatult kosmosesse, kuid osa
kiirgusest neelavad kasvuhoonegaasid, soojendades seeläbi atmosfääri, kus nad asuvad.
Sellist protsessi nimetatakse kasvuhooneefektiks (joonis 2.1).
Kõige rohkem neelavad päikesekiirgust tumedad pinnad nagu ookeanid ja linnad, puhas
 jää seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt
polaaraladel) peegeldab kuni 98% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või
vees neeldub, soojendabki maapinda. Troposfäär (atmosfääri alumina kith, ulatub umbes
10 km kõrgusele maapinnast ) saab suurema osa oma soojusest aluspinnalt, kusjuures
soojuse kandumisel troposfääri ülaossa on tähtis roll pinnalt aurunud niiskusel, mis
pilvedena välja kondenseerudes annab ümbritsevale õhule sama hulga soojust, mis kulus
tema aurustamiseks aluspinnal. Madalrõhkkondade keskmed on ”korstnad” atmosfääris,
kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse ülekanne troposfääri ülakihtidesse.
Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus , et kuiva
õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades suuremad kui niiskes
troopikametsas - erinevus tuleneb peamiselt õhuniiskusest, millele lisandub metsa enda
soojust ekraneeriv mõju. Tähtsuselt järgmised kavuhoonegaasid on süsinikdioksiid (CO2)
 ja metaan (CH4), mille kontsentratsioonid atmosfäärid on tunduvalt püsivamad ja
ühtlasemalt jaotunud.
Seega on kasvuhooneefekt elu jaoks Maal loomulik kaaslane ja veelgi enam - vältimatu
eeltingimus. Kui aga kasvuhoonegaaside kontsentratsioonid atmosfääris muutuvad, on
sellel otsesed tagajärjed elule Maal. Mida rohkem on kasvuhoonegaase atmosfääris, seda
enam nad infrapunakiirgust neelavad ning seda vähem pääseb soojus takistusteta
kosmosesse ergo seda kõrgemaks kujuneb Maa keskmine pinnatemperatuur. Kõrgemate
temperatuuri tõttu suurenenud aurustumine soojendab veelgi atmosfääri, sest tõuseb
atmosfääri keskmine veeaurusisaldus. Veeauru mahasadamist takistavad tööstustegevuse
käigus tekkivad ülipisikesed (umbes 0,1µm ja alla selle) aerosooliosakesed, mis oma
väiksuse tõttu ei kogu enese ümber vee näol piisavalt palju ballasti, et maha sadada. Nii
jääb palju veeauru taevasse . Rohkem veeauru atmosfääris tähendab rohkem soojenemist
ja seega veelgi enam veeauru atmosfääris. Sellist protsessi, kus mingi nähtus kutsub esile
enda jätkumist, nimetatakse positiivseks tagasisideks. Vastupidist protsessi, kus mingi nähtus nõrgestab mehhanisme, mis teda taastoodavad, kutsutakse negatiivseks tagasisideks. 5
Just tagasisidega protsessid teevad kliimamuutuste ennustamise keerukaks: neist
kujuneb tihedalt seotud nähtuste sasipundar, mida tuleb tõepäraste tulemuste saamiseks
tingimata koos uurida - iga üksiku nähtuse lihtsustatud mudel annaks ebausaldusväärse
tulemuse.
Kasvuhoonegaasid
1860. aastal hakkas esimese inimesena kasvuhoonegaase uurima John Tyndall.
Erinevate ainete valguskiirguse neeldumist uurides avastas ta, et mõningad gaasid,
täpsemalt süsinikdioksiid ja veeaur, neelavad eriti intensiivselt infrapunakiirgust. Mida
laiem on see valgusspektri osa, mille kiirgust mingi kasvuhoonegaas neelab, seda
suuremat soojenemist ta põhjustab.Et kasvuhoonegaaside allikaid üldistada ning adekvaatselt võrrelda erinevate allikate
mõju atmosfääri soojenemisele , on kasutusele võetud mõiste soojendamispotensiaal
(inglisekeelsest väljendist global warming potential).
Et erinevate gaaside eluaeg atmosfääris ning võime infrapunakiirgust neelata on erinev,
siis on nende võrdlemine sageli tülikas. Siin tuleb appi matemaatika, mille abil on lihtne
välja arvutada iga konkreetse gaasi panus globaalsesse soojenemisse.
6
KOKKUVÕTE
Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika . Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aasta jooksul kasvanud 17%, mis on väga järsk muutus. Et stabiliseerida CO2 taset maakera atmosfääris, on teaduslike uurimuste kohaselt vaja kärpida süsinikuheite praegust hulka vähemalt 60-80% võrra. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga kahekordistunud.
Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis ulatuks maakera keskmine temperatuur -18ŗC, praeguse +15ŗ asemel. Kogu maakera oleks sel juhuhul kaetud jääga ja elu siin oleks võimatu. Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7ŗC. Globaalne soojenemine on praegusel hetkel viimase 10 000 aasta kiireim ning 10 soojema aasta rekordit on olnud viimase kahe kümnendi jooksul.
Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad ei suuda sellega kohastuda, seetõttu muutuvad paljude liikide levialad ja kliimamuutused ohustavad bioloogilist mitmekesisust ning ökosüsteeme. Liike, mis küllalt kiiresti ei levi (näiteks puud), võib sel juhul tabada väljasuremine. Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad , ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed. Temperatuuri tõusuga võivad kaasned suured üleujutused, tormid ja teised looduskatastroofid, samuti probleemid põllumajanduses. Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks lisaks maailmamere pind. Kõrbed ning teised kuivad või poolkuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäolislt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod , üleujutused, põuad ja nakkushaigused järjest sagedamaks.
Kliimasoojenemine ja merevee taseme tõus mõjutavad maailma veevarusid, toidu tootmist, kalandust ja riikide rannikualasid üleüldse. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel .
7
KASUTATUD KIRJANDUS
http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kasvuhooneefekt_tiina.ht m
http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-3577/Globaalne-soojenemine-ja-kliimamuutused
http://maakond.blogspot.com/2007/01/globaalne-soojenemine-ja-kliimamuutused.html
8