Inimeste mõju kogu maailma kliimale (3)

(kool)
Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale
Referaat
Autor:
Klass:
Juhendaja :
(Linn, aasta)
Sisukord
Sissejuhatus 3
Globaalne soojenemine 4
Süsiniku saaste 5
Osoonikiht 6
Uurimisaastad 6
Kasvuhooneefekt 7
Tuleviku kliima 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10

Sissejuhatus

Selles referaadis kirjutasime kliima muutuse ohust inimkonnale ning millist mõju avaldab inimkond kliimale. Valisime selle teema, sest arvasime, et see on huvitav ning õpetlik. Me ei eksinud. Teema on oluline sellepärast, et kui midagi kliimamuutustega paarikümne aasta jooksul ette ei võeta, võib see väga karmilt järgnevatele põlvkondadele kätte maksta. Valisime antud teema veel sellepärast, et globaalsel soojenemisel on otsesed tagajärjed nii majanduslikus kui ka sotsiaalses sfääris, nii kohalikul kui ka globaalsel tasemel. Antud teema kohta levid küllaltki palju valearusaamasid ning läbi selle uurimuse loodavad autorid levinumaid neist kummutada. Antud probleemi uurimine on väga oluline, sest globaalse soojenemise mõistmine võimaldab meil paremini mõista selle tagajärgi ning paika panna tegevuskava, millele toetudes on võimalik vältida ootamatusi ning antud olukorraga kas kohaneda või seda paremuse poole muuta. Käesolevas töös on selgitatud ka seda, miks peavad teadlased globaalset soojenemist inimtekkeliseks protsessiks . Töö eesmärk oli anda võimalikult tä ne ülevaade globaalsest soojenemist ja kliimamuutustest praegu saadavalolevate andmete põhjal. Me kasutasin põhiliselt raamatute abi. Lisainfot leidsin ka Internetist.

Globaalne soojenemine

Maa keskmine temperatuur tõusis 1906 ja 2005 aasta vahel 0,74 kraadi võrra, 0,2 kraadi iga kümne aasta jooksul. USA kliimateadlased kinnitavad, et maailma keskmine temperatuur on tõusnud viimase 12 000 aasta kõrgeimale tasemele . Kõige kiiremini on kliima soojenenud viimase 30 aasta jooksul. Hinnanguliselt on selle põhjuseks 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid soojenevad atmosfääri saabudes ning seejärel soojendavad ka ennast ümbritsevat atmosfääri.
Globaalne soojenemine avaldab juba praegu loodusele arvestatavat mõju. Taimed ja loomad suudavad toime tulla vaid kindlates kliimatingimustes. Viimaste aastakümnete soojenemine on sundinud neid põhja poole rändama. 2003. aasta ajakirjas Nature avaldatud uurimistöö põhjal on möödunud sajandi teise poole jooksul poolustele lähemale rännanud 1700 taime-, looma- ja putukaliiki kiirusega neli miili kümne aasta jooksul. Kui inimene globaalset soojenemist pidurdada ei suuda, surevad paljud liigid paratamatult välja.
Globaalne soojenemine muudab ka ebasoodsaks inimeste elupaiku mis neid mujale elama sunnib. Üks suurimaid probleeme selle hulgas on üleujutused. Üleujutused tavaliselt hävitavad inimeste kodud ja muud nende varad ning hiljem taandub tagasi ja inimesed saavad seal uuesti elama hakata. Ohtlikumad on aga need olud kus veekogu veetase tõuseb aeglaselt ning mitmekümne aasta pärast on suurendanud oma veekogu pindala mitme võrra.

Süsiniku saaste

Kõik kliimamuutused ei ole looduslikud. Alates 1958. aastast on teadlased jälginud süsinikdioksiidi kontsentratiooni atmosfääris Havai saarel kõrgel mäel, kaugel eemal igasugustest saasteallikatest. Igal aastal on see kontsentratsioon tõusnud. Lisanduv süsinikdioksiidi tekib peamiselt selliste fossiilkütuste põlemisel nagu kivisüsi, maagaas ja naftakütused. Põlemisel vabaneb atmosfääri süsinik, mida on säilitatud paljude miljonite aastate eest elanud organismide kudedes. Süsinikdioksiid vabaneb ka Amazonase metsade põlemisel, mille käigus hävitatakse puid ja taimestikku, mis võiksid muidu süsinikdioksiidi tarbida. Igal aastal lisandub inimtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. 20. sajandi vältel on lisandunud süsinikdioksiid kasvuhooneefekti nii palju võimendanud, et üleilmsed temperatuurid on tõusnud keskmiselt 0,5 kraadi võrra.
Meteoroloogid kasutavad superarvuteid, mille abil luua kliimamudeleid ja ennustada tulevasi kliimamuutusi. Tulemustest nähtub, et tõenäoliselt soojeneb kliima järgmise sajandi jooksul veel 2,5 kraadi võrra – see muutus on suurem, kui muutus alates jääajast tänapäevani. Piirkonniti võivad muutused olla veelgi ulatuslikumad. Kui polaarjää sulama hakkab, võib merevee tase tõusta ja põhjustada üleujutusi, kõrbed võivad muutuda kuivemaks ja rannikuäärsed alad tormisemaks.
Pildil on näidatud Mauna Loa atmosfääris süsinikdioksiidi tõus aastatel 1960 – 2010.

Osoonikiht

Atmosfäär on Maale kaitsekilbiks Päikeselt tuleva kahjuliku kiirjuse eest. Selle kaitsekilbi üks tähtsam osa on osoonikiht, mis paikneb maapinnast 10-60 km kõrgusel ja neelab ultraviolettkiirjust.
Osoon, sinaka värvusega gaas , on hapniku teisend. Enamik hapnikust esineb molekulidena, milles 2 hapniku aatomit on püsivalt ühendatud. Osooni molekulis on ka kolmas, nõrgalt seotud aatom . Osoonil on terav lõhn, mida võib mõnikord avastada elektrimootorite lähedusest ja äikese ajal. Osooni esineb ka maapinna lähedal, näiteks sudu ühe komponendina.

Uurimisaastad

Antarktikas töötanud Briti teadlased alustasid 1960.a. Paiku osoonihulga mõõtmist osoonikihis. 1980. aastate alguses tegid nad ebameeldiva avastuse: kevaditi septembrist oktoobrini oli Antarktika kohal osoonikihis auk.
Pärast seda on täheldatud osooniauku igal kevadel, kusjuures ta muutub aasta-aastalt suuremaks . 1988. aastaks kattis osooniauk kogu Antarktika ning mõjutab Austraaliat ja Uus-Meremaad.
Arvatakse, et miski ründas ja hävitas osooni. Süüdi näisid olevat klorogluoroalkaani gaasid, sest osooniaugud ilmusid pärast nende laialdast kasutuselevõtmist.1987. aastal 14 riigi vahel sõlmitud lepingus otsustati piirata CIFC (klorofluoroalkaanid) gaaside tootmist ja kasutamist. Lepingu jõustumise ajaks jaanuaris 1989. a. kahjustas CIFC osoonikihti ka Arktika kohal ja põhjustas selle kihi õhemaks muutmist teisteski kohtades.Kui osoonikiht on märkamisväärselt kahanenud, võib see lisaks kasvuhooneefektile põhjustada maakera kliima soojenemist. Kahjuks püsivad CIFC ühendid kuni 140 aastat. Seega jääb osoonikihi probleem meiega paljudeks aastateks.

Kasvuhooneefekt

Enamik kasvuhoonegaase tekib looduslikult. Kuid 18. sajandil toimunud tööstusrevolutsiooni tõttu on seega inimtegevuse tagajäjel nende kontsentratsioon atmosfääris viimase 420 000 aasta kõgeim. Need suurendavad kasvuhooneefekti. See aga täendab temperatuuri tõsu Maal – kliimamuutust.
Peamine inimtegevuse tagajäjel tekkiv kasvuhoonegaas on süsinikdioksiid. See moodustab umbes 75% kogu maailma kasvuhoonegaaside heitmetest. Kasvuhoonegaaside heitmed tähendavad heitgaasitorustikest, korstnatest, pölengutest ja muudest allikatest pärit suitsu, tossu ja auru koostises atmosfääri eralduvaid kasvuhoonegaase. Süsinikdioksiid tekib peamiselt selliste fossiilkütuste nagu kivisüsii, nafta ja maagaasi põletamisel. Fossiilkütused on siiani kõige enam kasutatav energiaallikas . Me põletame neid elektrienergia ja soojuse saamiseks ning auto-, laeva- ja lennukikütusena.

Tuleviku kliima

Ei teata kas tulevikus kliima soojeneb või jaheneb. Üks on kindel, see muudab inimeste elupaiku ning arvukust.
Kliima uurimine peab aitama ette näha, kas maailma traditsioonilised “viljaaidad” on võimelised hankima piisavalt toitu miljardite näljahädaliste jaoks tulevikus. Tuleviku kliima üle aitab otsustada mineviku kliima tundma õppimine. Kui ühes kohas võtta meetmeid viljasaagi suurendamiseks , peab hoolikalt jälgima, et see ei viiks tasakaalust välja mõne teise piirkonna kliimat või looduskeskkonda. Venelased juba sattuseid raskustesse, kasutades Araali ja Kaspia merd toitnud jõgede vett tööstuse ja põllumajanduse tarbeks.
Selle tagajärjel on Araali meri kiiresti kuivanud ja tekkinud tohutud kasutamiskõlbmatud alad. Arevust tekitavalt on langenud ka Kaspia mere veetase. Et Kaspiasse voolab magedat vett vähem, on meri muutunud liiga soolaseks. See mõjub kahjulikult kaladele ja teistele elusolendeile.
Venelased kavatsesid juhtida sinna vett Põhja-Jäämerre voolavatest suurtest jõgedest Obist ja Jenisseist. Sellise mageda veekoguse ärajuhtimine Põhja-Jäämerest oleks võinud takistada jääkatte tekkimist ja kogu paikkonna kliima oleks võinud soojeneda 10 kraadi võrra. See omakorda oleks võinud kallutada tuuled, mis toovad vihma Euroopasse ja Kesk- Aasiasse , põhja poole.

Kokkuvõte

Minuarvates on kliimat mõjutanud nii inimesed kui ka loodus ise. Nendest veidi suuremaks pean aga inimtegevuse mõju. Inimtegevus on minuarvates kõige rohkem kliimat mõjutanud tehaste ning autode kasutuselevõtuga. Õnneks on aga kahatud tegema üritusi mis päästavad kasvõi natukene kliimat. Üks säästvatest üritustest on eesti keelde tõlkes “Maa tund” kus lülitatakse välja kõik elektrilised esemed üheks tunniks.
Selle kirjandi tegemisest õppisin ma kui ohtlik ja tõsine kliima muutumine tegelikult on ja millist mõju avaldavad sellele inimesed.
Olen näinud mitmeid filme kliima muutumisest kus olen näinud kuidas aastate jooksul on kliima eri paikades muutunud, kuid arvan et põhjalikuma ülevaate tegelikust kliimamuutuse ohust saab raamatutest kus on kõik ära toodud.
Kõige huvitavam selle kirjandi kirjutamisel oli uurida osoonikihi hõrenemisest ja kasvuhooneefekti mõjust maa kliimale.
Sain teada paljut huvitavat maailma ja kliima kohta mida varem ei teadnud ning arvan, et see tuli mulle endale kasuks.

Kasutatud allikad

2001. Õpilase teadusentsüklopeedia. Tallinn: Varrak.

R-E. Theodore. 1996. Ilm ja kliima. Tallinn: Koolibri.

Veismann, U., Veskimäe, R. 2005. Universum valguses ja vihmas. Tallinn: Trükikoda.

http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine

http://en.wikipedia.org/wiki/Global_warming

http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimamuutus