Pärnumaa
Kutsehariduskeskus
Referaat keskkonnaõpetuses
Inimteguvuse
mõju keskkonnale
Sisukord:
3.....3 - Sissejuhatuseks
4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt
5
.... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid.
6
.....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon .
7
... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju
8 ....8 - Kasutatud kirjandus
Sissejuhatuseks
Inimtegevus
muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole.
Seda
võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet
ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus.
Vahepeal tekkis olukord, kus kütus
oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust
veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem
sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka
kütuse tarbimine mis omakorda sunnib aina rohkem ja rohkem
naftavarusid tühjaks pumpama.
See kõik tekitab veelgi suurema
hulga süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi, mis küll laseb Päikese soojus -valgust läbi, kuid soojus enam tagasi ei lähe, sest
süsihappegaasi kiht takistab seda, n.ö "kasvuhooneeffekt".
Soojus
jääb Maale püsima, mis tõstab keskmist temperatuuri ning
lõpptulemuseks on jäämägede sulamine , mis tekitab ulatuslikke
üleujutusi üle kogu maailma, paljud liigid hukkuksid, inimesed
kaotaksid kodud , osad riigid kaoksid, kliimamuutused , loodusvööndite
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
132 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
muhahaa
Õppematerjali autor
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda.
Muidugi ma ei väida, et ise pole prügi maha visanud vahel ikka juhtub kogemata kukkuma taskust. Mul on väga heameel, et korraldatakse selliseid üritusi nagu ,,talgud" kuna selle võrra seda sodi väheneb. Sisukord · Tiitelleht · Sissejuhatus · Sisukord · Sisu · Kasutatud materjal Minu võimalused säästa keskkonda saastumisest Mida me siis teha saame? Väikesed asjad, mida me iga päev teeme, võivad üheskoos keskkonnale tohutut mõju avaldada. Kodus, tööl ja kaupluses õigeid otsuseid tehes saame anda olulise panuse meie keskkonnal lasuva koorma kergendamisse. Seepärast oleme loonud keskkonnaalase arenduskeskkonna, mis aitaks teil muuta oma käitumist, olla keskkonnasõbralikum ning muuta maa. Mida MINA saan teha ? Oma igapäevaste harjumuste muutmisega saab iga inimene teha väga palju keskkonna
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Orgaanilisi aineid: *insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid *bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest *toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid *puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus *lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilisi aineid: *raskmetallid *happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) *keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses *väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega *muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldis
Vee reostus VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas. Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises. Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine v
valjas. See suurendabki kasvuhooneefekti. Kuigi 0,5°C tundub vaikese muutusena, on tegemist koige kiirema globaalse keskmise temperatuuri tousuga parast viimast jaaaega 10 000 aastat tagasi. Globaalne keskmine temperatuur voib inimtegevuse tulemusena tousta aastaks 2100 keskmiselt kuni 5,8°C vorra. See on piisavalt suur muutus, et havitada looduskeskkonna orn tasakaal. Globaalne soojenemine pohjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jallegi
Mis on tõde? Jne *Keskkonnafilosoofia- Kõige üldisemalt võiks keskkonnafilosoofiat määratleda kui filosoofia haru, mis uurib inimese ja tema (loodusliku) keskkonna vahelisi suhteid.Erinevus teistest keskkonnaga tegelevatest teadustest: Tegeleb eelkõige sellega, kuidas see, kuidas ja mida inimesed (keskkonnast) mõtlevad on mõjutanud nende suhtumist ja käitumist keskkonna suhtes. Ehk siis tähelepanu all on inimvaim ja mõtlemine ning selle mõju(d) keskkonnale. Mõtlemine omakorda leiab aset kultuuri, traditsiooni, ühiskonna kontekstis, teised tedused süvenevad rohkem inimeste tegevuse ja selle mõjust loodusele, mitte ei tegele mõtlemisega. Tekkis: Kkf sai alguse 60ndate lõpul ja 1970-ndate alguses üldise sostiaalse aktivismi ja erinevate protestiliikumiste (hipiliikumine, patsifism, naisõigusluse II laine jms) laineharjal, eriti Põhja Ameerikas. Tekkis korraga nii USA-s, Austraalias, Norras.
veekasutusluba omavat veetarbijat, kellele kuulub 131 puurkaevu, neist 32 asub Võru linnas. mistõttu on suurselgrootute liigilise koosseisu järgi võimalik otsustada veekogu kvaliteedi üle. Jõgede ja ojade kvaliteedi bioloogiline hindamine on odavam kui kasutada vee keemilisi analüüse. Suurselgrootute taksonoomilise koosseisu määramine on hõlbus ja efektiivne, mis võimaldab kiiresti ja suhteliselt väheste kulutustega uurida läbi palju veekogusid. Reovee kahjulik mõju 2000. aastal juhiti loodusesse tagasi 1495 miljonit kuupmeetrit inimtegevuses kasutatud vett. Sellega viidi loodusesse 230 tonni fosforit, 2810 tonni lämmastikku, 83032 tonni sulfaate, 6281 tonni kloriide ning 39 tonni naftasaadusi. Täpsemad andmed kasutatud ning loodusesse tagasi juhitud vee kohta on esitatud 2000 a Veekasutuse aruandes, millega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses. Veekogude ning
...........................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis....................................................................................................20 Eesti kliima tulevikus......................................................................................................22 Loodusseadused ja inimtegevus...................................................................................22 Kliimamuutused...........................................................................................................22 Mis võiks toimuda Eestis ?...........................................................................................23 Soojenemine ja tagajärjed................................................................................................25 Ekvatoriaalsed protsessid................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid