Inimtegevuse mõju keskkonnale (2)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Referaat keskkonnaõpetuses
Inimteguvuse mõju keskkonnale

Sisukord:
3.....3 - Sissejuhatuseks
4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt
5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid.
6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon .
7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju
8 ....8 - Kasutatud kirjandus
Sissejuhatuseks
Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole.
Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus.
Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka kütuse tarbimine mis omakorda sunnib aina rohkem ja rohkem naftavarusid tühjaks pumpama.
See kõik tekitab veelgi suurema hulga süsihappegaasi, tekitades atmosfääris kihi, mis küll laseb Päikese soojus -valgust läbi, kuid soojus enam tagasi ei lähe, sest süsihappegaasi kiht takistab seda, n.ö "kasvuhooneeffekt".
Soojus jääb Maale püsima, mis tõstab keskmist temperatuuri ning lõpptulemuseks on jäämägede sulamine , mis tekitab ulatuslikke üleujutusi üle kogu maailma, paljud liigid hukkuksid, inimesed kaotaksid kodud , osad riigid kaoksid, kliimamuutused , loodusvööndite nihkumine, ühesõnaga - tekiks ülemaailme kaos.
Aina rohkem ja rohkem jääb põlluharimismaad vähemaks, ana vähemaks jääb puhast joogivett.
Seda võib võrrelda jalajäljega soos. Jalajälg taastub alles umbes 7 aastaga mis on võrreltatav ka keskkonna saastamisega inimeste poolt - taastumine võtab tohutult aega.
Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks.
Vee reostamine inimeste poolt:
Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on:
* Riigipiire ületav veereostus.
* Asulate ja tööstusettevõtete heitveed.
* Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus.
* Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad .
* Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõnes piirkonnas.
Reoained põhjustavad veekogudes erinevaid muutusi. See väljendub ökoloogilise tasakaalu rikkumises veekogus, kogu veekogu või vee kvaliteedi kahanemises.
Veekogu kvaliteedi langus avaldub veekogude kinnikasvamises, vee ebameeldivas lõhnas, vetikate vohamises. Veekogude kvaliteedi languse all kannatavad siseveekogud, eriti intensiivse põllumajanduse ja tööstusega piirkondades. Ökoloogilise tasakaalu saavutamine vajab pikemat ajaperioodi - see võtab aega üle 15 aasta. Üheks võimaluseks on veel sekkuda veekogude isepuhastusprotsessidesse ja eemaldada liigne taimestik ning loomastik ja põhjasetted, mille tagajärjel hakkaks ökoloogiline tasakaal kiiremini taastuma.
Veekogude reostust on püütud vältida mitmeti. Üldine reovee hulk on viimase kümnendi vältel vähenenud ligi 25% ja moodustas 1994. aastal ligi 180 mln m³ . Suurimad tööstusreostajad on põlevkivi- ja toiduainetetööstus. Traditsiooniliseks reovete puhastamise viisiks on puhastusseadmete rajamine suurematele saasteallikatele - asulatele ja tootmisettevõtetele.
Puhastustegevusega on Eestis edu saavutatud. Puhastamata vee kogus on pidevalt vähenenud, moodustades praegu vaid 10% üldisest veekogusest. Põhjaveega
seonduvateks probleemideks on reostus ja ülemäärane kasutus. Lokaalseks reostuse allikaks maapinnalähedaste põhjaveehorisontide puhul on põllumajandus, eelkõige väetamine. Põhjavesi reostub kergemini Põhja-Eesti õhema pinnakatte aladel.
Põhjavee ülemäärane tarbimine on probleemiks saartel. Väljapumbatava vee asemele tungib soolane merevesi, põhjustades sellega joogivee reostuse. Kohalikke probleeme põhjaveega põhjustab ka kaevandustegevus. Väiksemas ulatuses mõjutab
põhjavee kogust ja kvaliteeti liiva, kruusa jt. maavarade kaevandamine.
Õhu reostus:
Saasteained atmosfääris põhjustavad kahjustusi taimestikule, looduslikele ökosüsteemidele ning inimeste tervisele.
Keskkonnakahjustustest on hinnatud happeliste sademete osa metsade kahjustustes, mis ulatub 20% kogu metsade üldpindalast.
ÜRO Kliimamuutuste Paneeli poolt teostatud uuringutega on kindlaks tehtud, et inimmõjude tulemusel atmosfääri paisatavad gaasid põhjustavad niinimetatud kasvuhooneefekti ehk kliima soojenemist.
Õhureostuse põhjused:
- Tehased, elektrijaamad
- Autod
- Põlevkivi põletamine
- Jäätmete põletamine
- Komposteerimine
- Loomapidamine (sõnnik)
Õhureostuse mõjud:
- Inimese tervisele
- Silmade, nina- ja limaskestade ärritus
- Nohu , kurgukipituse, angiini ja bronhiidi sagenemine
- Suureneb tuberkuloosi, astma , kopsuvähi teke
- Allergiad
- Happevihmad
- Osoonikihi vähenemine
- Kliimamuutused

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekt on väga oluline Maa kliimat mõjutav tegur. Praegu on Maa atmosfääri globaalne keskmine temperatuur maapinna lähedal umbes 15°C, ilma kasvuhooneefektita oleks see aga ligikaudu -17°C. Seega oleme oma olemasolu eest tänu võlgu ka kasvuhooneefektile, millest ajakirjanduses kirjutatakse üksnes negatiivselt. Tähtsaim infrapunast kiirgust neelav gaas on veeaur, kuid lisaks talle omavad märkimisväärset mõju ka süsinikdioksiid, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jne.
Kuigi inimese poolt atmosfääri paisatava süsinikdioksiidi hulk on võrreldes looduses ringlevate kogustega suhteliset väike, võib sel pika ajavahemiku jooksul olla ometi märgatav mõju. Mauna Loa observatooriumis teostatud mõõtmised näitavadki süsinikdioksiidi kontsentratsiooni pidevat tõusu. Siiski ei saa siin arvestada vaid inimmõju, sest oluline roll on ka ookeanidel, mis soojenedes süsinikdioksiidi atmosfääri paiskavad. Selle põhjustab see, et gaaside lahustuvus vedelikus selle soojenedes halveneb. Huvitaval kombel näitavad arvutused, et arvestades inimmõju ning atmosfääri soojenemist, peaks süsinikdioksiidi kontsentratsioon kasvama kiiremini kui ta seda tegelikult teeb. Ilmselt on siin taaskord tegemist tagasiside mehhanismiga. Esiteks intensiivistub loomulikult taimede kasv, kuid peamiseks põhjuseks on ilmselt ookeanisetete settimiskiiruse muutumine.

Miks peame kaitsma vett
Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma
solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini . Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett: Tapa linnas
on kaevud saastunud lennuki kütusega. Rohke nitraadisisalduse tõttu on kaevuvesi muutunud tervist kahjustavaks ka Lõuna-Eestis. Arukülas on joogivesi saastunud õliga.

Ookeanide tsirkulatsioon

Olulist mõju kliimale tuleb otsida ookeanist ja selle tsirkulatsioonist ehk hoovustesüsteemist. Meie kliimat soojendav Põhja-Atlandi hoovus ei ole arvatavasti koguaeg nii kaugele põhja ulatanud. Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist. Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega. Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt. Mis seda põhjustab, on siiani suhteliselt ebaselge ning uurimist vajav teema.
Temperatuuri tõus
Aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra. Hinnanguliselt on selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaaside sattumisel atmosfääri need soojenevad ning seeläbi soojendavad enda ümber olevat atmosfääri.
Viimase kahesaja aasta jooksul on süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris tõusnud varasemalt 280 ppm (0,028 %) kuni väärtuseni 385 ppm. Seda on põhjustanud

• fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse,
  
• soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse,
  
• intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise,
  
• inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seega süsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt.
  

Kliimamuutuse mõjud

Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu ( IPCC ) on koostanud stsenaariumi, mis ennustab erinevaid mõjusid juhul, kui kasvuhoonegaase ei vähendata: meretase võib tõusta kuni 50cm, joogivee saadavus väheneb, aastaaegade vaheline sadude tsükkel võib häiruda, ekstreemsete ilmastikuolude sagedus tõuseb. Kõik need tegurid võivad mõjutada negatiivselt inimeste tervist ja heaolu. Kliimamuutus mõjutab kõige rohkem vaesuses elavate inimeste elusid . Aastatel 1990 - 1998 juhtus 94% maailma 568 suuremast loodusõnnetusest ja rohkem kui 97% kõikidest loodusõnnetustega seotud surmajuhtumitest just arengumaades.
Kasutatud kirjandus:
www.ebu.ee/tervis/liiahallik_reostus.ppt
http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine
http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimamuutus
8