Referaat Christoph Kolumbus (0)

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Christoph Kolumbus Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass     Harjumaa 2020 1


SISUKORD: Sisukord...................................................................................................................
........................................................ 2 Sissejuhatus.............................................................................................................
...................................................... 3 Kolumbuse 
lapsepõlv..................................................................................................................
.............................. 4  Kolumbuse esimene avastusretk 
Ameerikasse............................................................................................. 5 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning 
allikad......................................................................................... 6  2


Sissejuhatus Christoph Kolumbus sündis arvatavasti 1451aastal Genova vabariigis, kus tema 
nimi oli itaaliapäraselt Cristoforo Colombo.  Tema sünniaastal valitsesid Genuas(Genova) kartlikud lootused ja sünged 
aimdused. Sultanitroonile oli asunud Mohammed II , üks keskaja 
tähelepanuväärsemaid ja julmemaid valitsejaid. Ta asus Konstantinoopolit 
hävitama ning kristlust eemaldama.  Genua elanikele tundus kõige hullem aga see, et senised kaubasuhted Lähis- ja 
Kaug-Idaga pidid katkema. Sadamatesse ei tule enam laevu, mis tooksid 
kohalikele kaupa – vürtse, siidi, elevandiluud, pärleid, millest sõltus paljude 
rikaste ning edukate kohalike elu. Türklaste vallutused sulgesid eurooplastele 
ligipääsu Aasiasse. Kui sooviti saada kalleid ning haruldaseid kaupu, oli vaja 
kasutada türklaste vahendust, mida nad osavalt oma kasuks ära kasutasid, 
lisamaks kaupadele veel omaltpoolt hindu juurde.  Tekkis üles küsimus, millest peaks Genua edaspidi elama hakkama, kui pääs 
Idasse tõkestatakse ning kaubatee läbi lõigatakse? Soovisid ometi ju kõik 
kohalikud ise merd sõita ning türklased vahelt välja jätta. Seda võisid teada ainult jumalad, et Vico di Ponticello’l , Genua pisikesel 
põiktänaval, kasvab laps, kes ühel päeval sellele küsimusele vastata oskab.  3


Christoph Kolumbus Kolumbuse lapsepõlv Kolumbusest sai muidugi see, mida ta isa tegi : kangur.  Elukutse, mille poiss 
omandas pigem kuulekusest kui huvist asja vastu.  Kudumistelgede taga ei 
näinud teda siiski just sageli, pigem võis teda leida pisikesest kontorist, kus 
lebasid paksud otsatute numbrijadadega arveraamatud. Lugemise ja kirjutamise, nagu ka rehkendamise tarkust olid talle jaganud Santo 
Stefano ja Santa Catarina kloostri mungad. Just isa töökojast sai paik, kus 
nooruk hakkas unistama ääretutest kaugustest, lootes, et need unelmad ükskord
ka täide lähevad.  Kolumbusel oli teadaolevalt veel 3 venda ning 1 õde – Pellegrino, Bartolomeo, 
Giacomo ja Bianchinetta.  Noor Kolumbus õppis parajasti niipalju, kui läks vaja kosmograafide kirjutiste 
mõistmiseks. Ta tegeles nii astroloogia kui geomeetriaga. Kuna juba Ptolemaios 
kinnitas, et sellest, kes ei oska hästi joonistada, pole head tähtede lugejat 
oodata, hakkas Kolumbus joonistamiskunsti harjutama – ikka selleks, et saaks 
maid ja taevakehasid kaartidel lamedana kujutada. Kes oli Genuas üles kasvanud, pidi olema erksa mõtlemisega, õpihimuline ja 
pisut auahne.  Ja paratamatult varem või hiljem meresõidu lummusesse 
langema.  See polnud Kolumbuse jaoks probleem, kuna teda võis sadamas alatasa kohata. 
Ta lobises pikkadelt sõitudelt tulnud meremeestega ning kuulas jutte Genuast 
pärit Vivaldidest – kuulsatest vendadest, kes olid juba 1291.aastal üritanud 
ümber Aafrika tipu purjetada.  4


Poiss juubeldas koos rahvaga, kui mõni raskes lastis galeass pärast pikka ja 
ohtlikku teekonda sadamasse saabus, ning kuulas kaastundlikult kail ootavate 
omaste ahastushüüdeid ja palveid, kui nendeni jõudsid kurvad teated.  Seega ühelt poolt ümbritses Kolumbust sadama kirev ja põnev maailm, teisalt 
vilets villa kraasimise ja ketramise töökoda. Tasapisi sai kangrusellist meresõitja
Kolumbus. Oma meresõite alustas ta kergemate retkedega rannajoonele küllalt lähedal, 
samas piisavalt eemal, et mitte kaljusid riivata.  Need sõidud tegi ta väikeste 
ladina purjedega taglastatud paatidega, millesse oli laaditud juustu, veini, villa 
ja isa värkstoas valmistatud riiet.  Neljateistkümneaastane nooruk sai niimoodi kodust sõltumatuks ja teenis 
peatselt omale ise leiba. Teda hakati pidama usaldusväärseks ja paadi 
käsitsemises osavaks poisiks. Peatselt hakati talle pakkuma ka ülesandeid, mis 
seostusid reisidega kaubakontorite esindustesse Põhja-Aafrikas, Hispaanias, 
Portugalis, Egeuse meres ja Levantes.  Elu taevasse küünivate saledate mastide, laudjäikade purjede ning rebenenud 
köite kõrval, päeva-ja öövahtkondade üksluine rütm, kasin toit, lisaks avamerel 
sõitmisega kaasnev kõikumine- seda kõike võis ta nüüd kogeda täies karmuses. 
Talle makstav palk oli napp, kuid siiski küllaldane selleks, et aidata isa, kes 
vaatamata kõrvalametitele väravavalvuri, veinikaupmehe ja kõrtsimehena 
alalõpmata rahalistes raskustes oli. Kolumbuse esimene avastusretk Ameerikasse Kui Kolumbus oli oma retkedega jõudnud Lissaboni, kohtas ta seal neitsi Felipa 
Monizda Perestrellot ning abiellus temaga. See abielu osutus tema jaoks 
õnneloosiks, kuna temast sai nüüd tähtsa Portugali perekonna hõimlane, keda 
sidusid sugulussidemed meestega, kes ise olid osalenud prints Henrique 
Meresõitja ning tema eelkäijate korraldatud meretagustel retkedel. Ka Felipa isa
oli kuulunud nooruses Henrique Meresõitja kaaskonda. Kolumbus sai 
juurdepääsu ürikutele, milles oli jäädvustatud Portugali Atlandi meresõidu 
ajalugu. Kolumbus õppis vabal ajal geograafiat, matemaatikat ja ladina keelt. Eriti köitis 
teda meremees Marco Polo raamat, milles rääkis Sipangu (Jaapani) kullaga 
kaetud paleedest, suur-khaani õukonna luksusest ja särast, ning vürtside 
kodumaast Indiast.  Kolumbus ei kahelnud, et Maa on kerakujuline, kuid ta mõtles, et see kera on 
tegelikult palju väiksem , kui arvatakse. Seetõttu jõudis ta järeldusele, et Jaapan 
asub üsna Assoori saarte lähedal. 5


Elades Portugalis, pakkus Kolumbus oma projekti jõuda Indiasse lääne poolt, 
kuningas Joao II-le, kes polnud sellest just vaimustuses. Nimelt 1483.- 1484. 
aasta vahemikus polnud kuningal mahti mõelda kaugekspeditsioonidele. Teda 
küll huvitasid edasised avastused Aafrikas, kuid läänesuunalised Atlandi-retked 
jätsid ta külmaks.  Järgnes mitu äraütlemist, kuni lõpuks õnnestus Kolumbusel saada Hispaanialt 
kolm väikest laeva, et oma plaan teoks teha. Laevad mehitati ning 3.augustil 
1492 lahkus Hispaania Palose sadamast väike eskaader, võttes suuna läände 
Indiat otsima. Kuu aega soosis neid soodne pärituul. 15.septembril silmasid Kolumbus ning 
tema meeskond midagi rohetavat, ent nende rõõm asendus peagi pettumusega. 
See ei olnud kauaoodatud maismaa, vaid Sargasso mere gigantne vetikateväli. 
18.-20.septembril, nähes lääne poole lendavaid linnuparvesi, arvas meeskond, et
ollakse taas maale lähedal. Kuid ka seekord tuli neil pettuda. Mehed hakkasid 
kannatust kaotama, ning et rändureid läbitud vahemaade pikkusega mitte veelgi
rohkem närvi ajada, hakkas Kolumbus logiraamatusse märkima valeandmeid.  12.oktoobri hommikul hõiskas Pinta laeva madrus „Maa!” ning kõik võisid näha 
saart, kus kasvasid palmid, millel piki randa jooksid alasti inimesed. Kolumbus 
viskas õlgadele pika punase keebi, ning astus, kuninglik lipp käes, Uue Maailma 
pinnale.  Saar, kuhu ta astus on praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi 
saar.  Pärismaalased, kes saarel elasid, nimetasid oma maad Guanahaniks, Kolumbus 
aga andis sellele nime San Salvador – Püha päästja saar. Ameerika oligi 
avastatud. 20.oktoobril jõudis Kolumbus Kuuba saarele. Sealne tsivilisatsioon oli 
bahamalastest kultuuriliselt arenenum – neil olid kujud, suured hooned, 
puuvillapallid, ning esimest korda nägi Kolumbus selliseid asju nagu tubakas ja 
kartul.  Kõik see tugevdas tema veendumust, et Sipangu ja India on käeulatuses.
1492. aastal 4.detsembril jõudis Kolumbus Haiti saarele, ning jättis sinna 40 
mehest koosneva garnisoni, ning alustas ise 16.jaanuaril 1493. kahe laevaga 
tagasiteed Euroopasse.  15. märtsil, kaheksa kuud pärast lahkumist, oli Kolumbus lõpuks Paloses tagasi. 
Tema esimene avastusretk oli lõppenud. Kolumbus oli ise elu lõpuni veendunud, 
et ta ei avastanud mingit Uut Maailma, vaid leidis üksnes meretee Indiasse. Just 
tema eksituse tõttu hakati Ameerika põlisasukaid nimetama indiaanlasteks.  Kolumbuse elu lõpuaastad möödusid võideldes ning haigustest vaevatuna. Ta 
suri 20.mail 1506.aastal. Tema põrmu liigutati veel mitusada aastat ühest kohast
teise, kuni  see leidis lõpuks oma koha Sevilla katedraalis. Kokkvõtteks: Valisin selle teema, kuna meresõitudega seonduv on mind alati huvitanud.  Lisaks on uute maade avastus ka eriliselt põnev , ning erinevate raamatute  lugemine, kuidas see kõik toimus, tekitas tunde, justkui oleksin ise selle loo  sees.  6


Kolumbuse loo juures on siiski kummaline see, et ta suri 1506 aastal põlatuna,  ning tema avastusest ei tundunud keegi enam suurt numbrit tegema. Kolumbus  ei saanudki kunagi teada, et oli avastanud uue kontinendi. Edaspidi tõestas selle ära teine meresõitja- Amerigo Vespucci, kelle järgi sai ka Ameerika manner  nime.  Kasutatud kirjandus ning allikad: Raamat -  „ Ameerika avastaja Christoph Kolumbus ”   - Fischer-Fabian,  Siegfried Raamat – „21 maailmakuulsat meresõitjat „  - [koostanud Laura Grünberg ; 
toimetanud Katri Liivas]  Raamat – „ 50 suurt sündmust maailma ajaloos „ – Jules Schuler  Pilt : Wikipedia  7

Document Outline

• SISUKORD: