Referaat Christoph Kolumbus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009  Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2  Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed

Ajalugu

14

odt

Keskaja suured maadeavastajad

vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 ­ 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271­

Ajalugu

10

doc

Ajaloo referaat

Piinav kuumus ja haigused lõid inimesi rivist välja. Kui laevad Malindisse jõudsid, oli kummalgi neist üksnes kümmekond tervet madrust. Edasisõit polnud kergem. Pidulikku vastuvõttu Lissabonis nägi vähem kui pool meeskonda. Sellal kui Portugali pealinnas kõlas muusika ja taevasse lendasid raketid, kaaluti juba palees, mitu laeva veel Indiasse saata. Alati sünge Vasco da Gama seletas kuningale, kuidas seda alistamatut maad vallutada.  Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova Itaalia ­ 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne

Ajalugu

33

doc

Kes avastas Ameerika?

..................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11 2.1 Ameerika avastamine viikingite poolt.......................................11 2.2 Ameerika avastamine hiinlaste poolt.......................................15 2.3 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt..................................18 KOKKUVÕTE...

Ajalugu

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

..............................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci.......................................................................9 9. Vasco da Gama........................................................................10 10.Fernão de Magalhães.................................................................11 11. Henry Hudson........................................................................11 12. Willem Barents......................................

Geograafia

21

rtf

Hispaania ja kunst

Flamenko - 19. saj. Andaluusias tekkinud tants ja muusikastiil, mis talletab endas erinevate kultuuride, erinevate rahvaste jälgi India mustlastest kuni Euroopani. Sevilla /Sevilja/ - linn Lõuna-Hispaanias Andaluusias,Guadalquiviri (jõgi Lõuna- Hispaanias,mis on laevatatav Sevillani) ääres. S asub nii madalal, et peaaegu igal talvel on uputus. Kuulus 712.-1248.aastani araablastele, 1248. aastast 19. nov Kastiiliale. 31. märtsil 1493 saabus Sevillasse Kolumbus oma esimeselt ekspeditsioonilt (4. merereisilt). Sevilla ülikool asutati 1502.aastal. 1503. sai S koloniaalkaubanduse monopoli,sellega kaasnes tema õitseng 16. ­ 17.saj. 1519.aastal alustas Sevilla sadamast ümbermaailmareisi portugali meresõitja Fernáo de Magalhães. Sevilla sadamast alustas mereretke ka firenzelane Amerigo Vespucci, kes tõestas,et Kolumbus ei avastanud uut mereteed Indiatesse, vaid uue kontinendi.

Kunstiajalugu

68

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640.

Ajalugu

Kommentaarid (0)