Viini Kongressi põhimõtted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Viini kongress

Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima. Pärast Napoleoni lõplikku purustamist pandi paika sõjajärgse Euroopa uus poliitiline

Ajalugu

5

doc

Prantsuse revolutsioon

(usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks vabadused) ning võrdsuse seaduste valitsejaks. Tema iseloomus toimus ees. Lõplikult kadusid seisused ning oluline muudatus, kuna järgnevalt feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 otsustas ta revolutsiooni ideele kuulutas Asutav Kogu enese ohverdada kõik, sealhulgas aususe laialisaadetuks ning delegeeris oma ning "ebavajalikud" põhimõtted. Tema õigused edasi Seadusandlikule ja ta kaaslaste nõudmisel hukati 1793. Kogule, mis astus kokku juba järgmisel ja 1794. aastal üle 40 000 inimese, et päeval. Zirondiinud(parempoone) ja "päästa Suur Prantsuse Revolutsioon". montanjaarid(vasakpoolne)- Hukatute hulgas oli ka Prantsusmaa erakonnad.Kontrrevolutsioon > kuninganna Marie Antoinette. revolutsioonisõjad Revolutsiooni 2. aastal 9. termidoori

Ajalugu

54

docx

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

Lisada tuleb arvukate salaühingute tegevus, kes enam-vähem sihiteadlikult õõnestasid vana korra alustalasid. Viljaikaldus. Hindade tõus. See kõik lõi eeldused sotsiaalseks plahvatuseks. Siiski tuleb märkida, et esialgu ei aimanud keegi, kuhu sündmused välja viivad. Taotleti suhteliselt piiratud reforme, mitte ühiskonna peapeale pööramist. Revolutsiooni algetapil oli kuningas pigem ‘revolutsiooni leeris’ kui selle vastu. Napoleoni sõjad, Viini Kongress, Euroopa Kontsert Napoleoni sõjad I koalitsioon 1793 –1797 Vastukaaluks tekkis I koalitsioon (1993 –1997), kuhu kuulusid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania ja Napoli, formaalselt ka Venemaa (kes tegeles aga peamiselt Poola likvideerimisega), lisaks väiksemad saksa riigid. Koalitsiooni põhitegija oli Inglismaa, kes William Pitt juuniori juhtimisel võitles prantslaste vastu esmajärjekorras eesmärgiga hoida kontinendil jõudude tasakaalu.

Rahvusvaheliste suhete ajalugu

24

doc

Euroopa 19.sajandil

EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1

Ajalugu

27

doc

UUSAEG

oli raha väärtus vähenenud, oli vaja raha väärtust suurendada teatud reformidega. Veel on oluline tsiviilkoodeksi koostamine (aastal 1804). Kõige olulisem põhimõte oli see, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed (inimõiguslikud põhimõtted). Seadus toimib kõigi puhul samamoodi, pole oluline sugu, rikkus v rass. Võrdsust ei olnud mehe ja naise, isa ja lapse varalistes suhetes. Nendes anti eelis mehele või isale. Mees kontrollis naise, isa lapse varandust. Need põhimõtted, mis puudutasid feodaalkorda, jäid alles, sest feodaalkord oli juba kaotatud. Seda ei taastatud. Napoleoni välispoliitika: Euroopa valitsejate jaoks kujutas Napoleoni aeg nendele hirmutavat ohtu, sest ta jätkas revolutsiooni ja kinnitas selle käigus tekkinud sotsiaalset korda. Nad lõid Napoleonivastaseid koalitsioone. Napoleon alistas kõik oma vastased, välja arvatud Inglismaa. Seda võimaldas tal: · kehtis üldine sõjaväekohustus ­ ta sai luua massiarmee

Ajalugu

19

doc

Ajaloo ülemineku eksami vastused 2010

Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisust munk Dominicus, kellelt ordu sai nime. Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas Revolutsiooni tulemused(valitsemine, majandus, elu-olu, kultuur) Napoleoni sõdade tähtsus uuenduste levimisel Euroopas. Viini kongress. Tähtsus ja mõju: *suured muutused ühiskonnas; * seisuste kadumine; * maa talupoegadele; * üleminek üldisele sõjavähe kohustusele; * kodanluse kujunemine(kapitalistliku ühiskonna); * oluliseks sai vabadus, võrdsus ja vendmus;* revolutsioon oli suureks eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda. Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all

Ajalugu

19

pdf

Uusaeg

16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused

Ajalugu

19

rtf

Keskaeg-uusaeg

meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad kingiti ära ja müüdi. Tähtsaimaks uuenduseks oli inglisekeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük. Tehti lõpp pühakute säilmete ja piltide kummardamisele ja austamisele. Vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks sai Cranmeri koostatud palveraamat

Ajalugu

Kommentaarid (0)