Tallinna 32. Keskkool Raamatu retsensioon ,,Paganini needus" 2004 ,,...Kaasaegsete silmis oli Paganini deemonlik kuju, mõrtsukas ja galeeriori, koguni saatana poeg- ,,kuradi viiuldaja". Werner Fuld näitab originaaldokumentidele tuginedes, kuidas niisugune legend kujunes. Paganini oli muusikaajaloo esimene superstaar. Ringreisidel läbi Euroopa viis ta publiku hullumiseni. Edu haripunktil oli ta oma aja kõige kõrgemini tasustatud esineja. Keegi ei tundnud meest, kes kunagi ei naernud. See mehhanism toimib tänini- mida vähem ühest staarist teatakse, seda elavamalt sünnitab publiku ja ajakirjanike fantaasia kuuldusi ja legende. Tema allakäik algas siis, kui ajakirjandus häälestus tema vastu. Ta oli pidevalt vaheldust
Virtuoosid 19. sajandil Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel.
Stradivari kolmest pojast kaks olid samuti viiulimeistrid , kuid oma isa nad ei ületanud. Kolmas Cremona kuulus viiulimeistrite dünastia oli Guarneride suguvõsa. See perekond andis kolmest põlvkonnast viis meistrit. Kuulsam neist oli Giuseppe Guarneri (1687- 1743). Pilli sisse kleebitud sedelile ta lisaks veel oma nimele pani ka Kristus monogrammi. Esimesed Guarneri pillid valmisid 1725 aastal ja üheks kuulsaimaks viiuliks on peetud tema Paganini ,,kahurit". Teda on peetud ka Stradivari vääriliseks , siis kui ta elus toimus pööre kus ta töötles igat oma viiulit detailse täpsusega välja ning neid võis Stradivari parimate omadega kõrvutada. Siiski toimus Guarneri elus uus pööre , mis oli esimesele vastupidine ja ta hakkas oma viiuleid hoopis lohakalt valmistama. Enne surma valmistas ta siiski oma parimaid viiuleid ja sinna hulka kuulus ka tema Paganini ,,kahur". Tema vend oli Andrea Guarneri (1626-1698) , kes samuti oli hea
FERENC LISZT (1811-1886 ) Ta oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Ta oli pikk ja kõhetu, kahvatu näo ja suurte merevee värvi rohekate silmadega. Kõnnak oli tal ebakindel. Intiimses seltskonnas oli ta näoilme hajameelselt rahutu, kontserdilaval aga kuninglik. Rääkis ta kiiresti ja katkendlikult, arvamust väljendas kindlalt, kirglikult arendas oma mõtteid.
Aastal 1823 oli Beethoven Lizsti kontserdil, kus ta vaimustus temast ja suudles teda pärast kontserti laubale. 5. 18271830 mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? Aastal 1827 suri ootamatult Liszti isa. Samuti purunes ta esimene armastus sotsiaalsete vaheseinte pärast. Lisaks tõi reisimine, esinemine, lugemiskirg kaasa väsimust ja ülepinget. Liszt paranes 1830 aasta Pariisi revolutsioonilaine ajal. Sellele aitas kaasa Paganini kontserdid aastal 1831 Pariisis. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke? Abivalmis? Kuri? too näiteid tema elust. Oli ebakindla kõnnakuga. Lähedases seltskonnas hajameelselt rahutu, kuid laval aga kuninglik. Ta arendas oma mõtteid kirglikult, väljendas arvamust kindlalt, kuid rääkis kiiresti ja katkendlikult. Oli hea inimene, lahke, abivalmis, südamlik. Näiteks käitus
-Bach oli vaene, ta vanemad surid, elas vennaga, Händel oli rikas -Mõlemad kirjutasid suurteoseid -Nad olid väga head dirigendid -Mõlemad olid Sakslased -Jäid oma elu lõpus pimedaks (ebaõnnestunud silmaopp) 5. Missugused pillid arenesid baroki ajal?. Kindlasti kuulsad viiulimeistrid! -Viiulid. Barokiajal algas Euroopas viiuli võidukäik. -Cremona koolkonda kuulusid : - Niccolo Amati, -Andrea Guarneri, -Antonio Stradivari -Parim viiulimängija - Niccolo Paganini -alus pannakse ka ülejäänud viiuliperek pillidele - vioola e altviiul, tsello, kontrabass -Puhkpillid : tropmet, fagott, oboe, + (ventiilideta)- metsasarv, tromboon -klahvpillid : klavessiin, orel -Oreleid hakati kõige rohkem valmistama Saksamaal, sest Martin Luther (1517)muutis kirikukorda. Sinnani valitsesid ladinakeelsed laulud, kuid nüüd hakati laulma emakeeles ja koos orelisaatega. Laulda võis istudes, laulud olid madalamad
lõi segi Schumanni plaanid saada professionaalseks muusikuks, sest ema soovil pidi ta 1826. a. astuma Leipzigi ülikooli juurat õppima. Leipzigis tutvus Schumann tuntud klaveripedagoogi Friedrich Wieckiga ja selle tütrega, imelapse ja pärastise kuulsa pianisti Clara Wieckiga. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja alates 1830. a. pühendus täielikult muusikale. Suurt mõju avaldas noorele muusikule kontserdil kuuldud Paganini virtuooslik viiulimäng ja tiivustatud Paganini innustavast eeskujust, otsustas kiiresti saavutada meisterlikkuse mängutehnikas. Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid.
olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale- impressionismile. Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema, kes mängis hästi klaverit.12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli (viiuldaja-virtuoos (tuntud
Kõik kommentaarid