Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? (0)

Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas?

Feodalism kujunes välja 8.-9.sajandil Euroopas. Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused . Senjöör sai käsklusi jagada vaid enda vasallile, mitte aga oma vasalli vasallile jne.
Suurt osa mängis feodaalide elus ja seega ka kogu ühiskonnas rüütlikasvatus. Juba 7aastaselt alustati noore rüütli koolitamist. 15aastaselt sai poistest rüütli kannupoiss, kes kandis tema relvi ja saatis teda sõjaretkedel. 20aastaselt sai kannupoisist rüütel, kes pidi alluma oma feodaalile, teda saatma sõjakäikudel ja vajadusel maksma feodaali eest lunaraha. Rüütlikasvatus mõjutas oluliselt ühiskonna arngut, tuues maailma koolitatud noori mehi, kes oskasid ennast kaitsta ja olid valmis ka teiste eest seisma. Rüütlid pidid lähtuma seadustest, mis nõudis, et nad oleksid heldekäelised ja vahvad. Tänu sellele aitasid rüütlid kaaskodanikke, parandades sellega ühiskondlikku arengut.
Seiklushimulised feodaalid sõdisid tihti üksteise vastu. Selleks ajendas neid saamahimu ja lihtsalt seikluste otsimine. See kõik aga nõrgendas kuninga võimu ja poliitilist stabiilsust riigis. Paljud vasallid andsid, aga truudusevande mitmele senjöörile eksides reeglite vastu ja selle olukorra parandamiseks tunnistati üks senjöör teisest paremaks ja teine vanne tühistati. Feodaalide sõjad mõjutasid kõgu ühiskonda, kuna nõrgendasid omavahelisi suhteid ja pinged riigis suurenesid. Suurfeodaalide liiga suur võim nõrgendas kuninga oma ja nii muutus riigi valitsemine ebastabiilsemaks.
Rüütlikirjandus hakkas ühiskonnas levima ja muutus väga populaarseks juba 12.ndal sajandil. Esimesteks rüütlilüürika edendajateks olid trubaduurid Lõuna-Prantsusmaal. Saksamaal nimetati lüürikuid minnesingeriteks. Eriti populaarseteks said rüütliromaanid, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur ja tema ümarlaua rüütlid. Rüütliromaan rõhus just eriti rüütlieetikale, tuues välja nende parimad omadused: aususe, heldekäelisuse, vahvuse ja neidude päästmise. Rüütliromaanid on avaldanud mõju ka 21.sajandile kus seniselt kuulub “Kolm musketäri” üheks osaks kohustuslikust kirjandusest põhikoolis. Samuti on tuntud erinevate maade eeposed, mis kirjutatud just feodaalkorra ajal. Saksamaa eepos “Nibelungide laul” , Prantsusmaal “Rolandi laul” jpt.
Rüütlikultuuri juurde käis kindlasti ka meelelahutus. Suurimateks üritusteks, mida korraldati olid turniirid. Nende eesmärgiks oli tõestada sõjamehe oskusi ja lahutada rahva meelt. Ühiskonnas suhtuti nendesse algul taunivalt, samas meelitas üritus kohale palju rahvast ja peletas sellega rahva eemale rutiinist.
Väga suurt mõju ühiskonnale avaldasid ristiretked, mis leidsid aset 11.-13.sajandil. Nende algne eesmärk oli vabastada püha haud uskmatute ehk moslemite käest. Kahjuks kasvasid need üle laastamisteks ja mõttetuks sõdimiseks. Neljanda ristisõja käigus rüüstati koguni Konstantinoopolit ja rööviti Hagia Sophia katedraali. Ristisõjad mõjutasid siiski ka ühiskonda positiivselt. Tänu neile segunesid omavahel erinevad kultuurid ja süvenes usuline vaimustus. Viimane sai, aga saatuslikuks juutidele, keda hakati massiliselt tagakiusama. Kaubalinnade Veneetsia ja Genua jaoks olid sõjad, aga kasulikud, kuna suurendasid linna külastajate arvu ja soodustasid ühiskonna ja majanduse suuremat arengut. Hakati üha enam kauplema ja avati uusi ärisid ja tehaseid.
Senjööride ja vasallide olemasolu mõjutas üldist majandus, eriti aga loomulikult põllumajandust. Feood jagas talupeogadele maad muutes nad sunnimaisteks. Talupoeg pidi isanda jaoks tööd tegema ja makse maksma. Feodaalil oli õigus mõista talupoja üle kohut ja ta isegi surma määrata. Kuna kõigil tuli maksta sama suuri makse, vaevles enamik talupoegi vaesuse käes. Hiljem olukord paranes , kui talupoeg pidi hakkama maksma raharenti. See võimaldas talupojal minna turule müüma oma kaupa ja selle pealt rikastuda. Selline muutus mõjutas ühiskonda palju, kuna tekkis juurde rohkem rikkaid talupoegi, kes olid võimelised oma talu ostmiseks ja selle harimiseks. Rahva rikastumine aitas kaasa elnike arvu suurenemisele ja majanduse elavnemisele. See omakorda viis paljudes Euroopa riikides 13.sajandil pärisorjuse kaotamiseni.
Feodalism mõjutas Euroopa arengut. Selle korra ajal tekkis pärisorjus ja levima hakkas rüütlikirjandus. Tänu sellele levis usuline vaimustus ja kujunesid välja paljud uued riigid ja linnad. Feodaalkord kaotati kodanlike revolutsioonide tulemusena Inglismaal 17. sajandil, Prantsusmaal 18. sajandil, Saksamaal ja Venemaal 19. sajandil., paljudel mahajäetud maadel on aga veel jälgi feodalismist .