Dekameron (2)

Giovanni Boccaccio „ Dekameron “
Esimene päev
Autor räägib, et ta elas ühes linnas nimega Firenze – Itaalias . Aasta oli 1348 , kui ta selle kirjutas. Sellel ajal levis surmav katk ning selle kaudu hukkus väga palju inimesi ja ka loomi. Raamat algab sellega, kui kirikus saavad kokku kuus daami vanuses 18-28 ning nad otsustavad lahkuda linnas kuna nad loodavad, et sellisel juhul on neil võimalik ellu jääda. Nad võtavad endaga kaasa kolm noormeest teenriteks ja abilisteks. Nad lähevad ühte lossi kuhu nad jäävadki. Nad määravad endale juhi. Esimesel päeval nad lihtsalt tutvuvad ümbruskonnaga ning õhtustavad, laulavad ja mängivad ringmänge. Järgmine päev on palav ning nad otsustavad, et hakkavad juttu rääkima. Igaüks räägib ühe loo omal valikul . Lood on järgmised :
1. Novell
Pamfilo oli esimene, kes alustas jutu rääkimist. Tema lugu oli järgmine: Räägitakse, et kunagi, kui suur ja rikas kaupmees Musciatto aadlikuks sai, pidi ta sõitma koos Prantsuse kuninga venna Charlesiga Toskaanasse paavstile külla. Kuna ta oli aga kaupmees, oli tal palju asjatoimetusi ning ta jättis kõik oma asjad teiste hoolde niikauaks. Tal oli ka üks ülesanne nõuda burgundlastelt võlgu sisse ning selle töö tegemiseks palkas ta mehe nimega Ciappelletto. Ta oli ametilt notar, aga muidu oli ta üks suur kelm. Ta tüssas kohust, pettis kliente ja oli ka hasartmängude sõltlane , aga sellegi poolest arvas Musciatto, et ta on õige mees selle töö jaoks. Ciappelletto oli nõus ning niipea, kui Musciatto Pariisist lahkus läks Ciap. Burgundiasse. Seal oli ta alguses leebe. Peagi haigestus ta surmavasse haigusesse. Kaks venda kandsid ta eest hoolt ning kutsusid talle munga , et ta saaks oma pattud enne surma pihitda ning et sellisel juhul saab ta kirikus korralikult maha matta. Munk tuli ja ta valetas talle kohe, et ta on iganädal vähemalt korra pihil käinud, kuigi tegelikult oli see ta esimene kord. Ta pihtis mungale veel väga palju asju ning peale viimast pattu palus ta mungalt, et ta saaks enne surma veel armulauda. Munk täitis ta soovi ning järgmisel päeval ta saigi armulauda. Samal päeval ta ka suri. Jumalateenistusel rääkis munk kogu rahvale Ciappellettost ning ta kuulutati pühakus. Ta nimetati San Ciappellettoks.
2.Novell
Nifile rääkis oma loo ühest mehest nimega Giannotto di Civigni, kellel oli juudist sõber Abraam. Ta tahtis, et Abraam muudakse oma usku ning laseks end ristida kristlaseks. Abraam ütles talle, et ta läheb Rooma ja peale seda ütleb ta talle oma otsuse. Roomas nägi ta, et kristlased ainult joovad, söövad, on kitsid ja auahned. Ta läks tagasi Pariisi ning ta ütles Giannottole, et kuna kristlus kogub aina rohkem au ja kuulsust siis on ta nõus end ristida laskma. Nad läksid kohe kirikusse, Abraam lasi end ära ristida, kristlusega kurssi viia ning Giannotto pani talle nimeks Giovanni.
3.Novell
Neifili jutustas neile loo Baabüloni sultanist Saladinos, kellel oli hädasti raha vaja ning kes pöördus rahasaamiseks juudi poole nimega Melchisedech. Ta lasi juudi enda juurde kutsuda ning küsis tal mis usku ta kõige rohkem pooldab. Juut oli aga tark mees ning vasatas ühe looga . Juut rääkis talle loo sõrmusest. Kunagi olevat elanud üks valitseja, kes andis enne surma sõrmuse ühele oma poegades ja peale surma sai see poeg valitsejaks, kelle käes oli sõrmus. Nii kestis see mitu põlvkonda järjest. Üks valitseja aga armastas oma kõiki kolme poega ning lasi kaks sõrmust juurde teha. Peale surma said kõik valitsejaks. Juut vastas sellega ka küsimusele, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja sellele millesse uskuda . Saladino sai aru, et juut on tark mees ning juut laenas talle raha. Saladino maksis kõik tagasi ning neist said head sõbrad.
4.Novell
Järgmisena oli jutujärg Dioneo käes. Ta rääkis teistele loo ühest mungast. Nimelt läks ühel ilusal päeval üks munk Lunigianas jalutama ning kohtas üht kena tütarlast. Ta viis selle tütarlapse kloostrisse ning oma tuppa . Peagi tuli abt ning sai aru, et seal toas on naine. Ta läks tagasi oma tuppa ning kavatses pärast munka karistada . Munk aga kuulis , et abt käis ukse taga ning läks abti juurde ja andis talle toavõtme ning ütles, et läheb metsa kuigi tegelt peitis end teise tuppa. Siis läks abt munga tuppa ning talle hakkas ka see tüdruk meeldima. Munk aga piilus ukseavast. Abt kuulis munga lähenevaid samme ning läks ruttu oma tuppa tagasi ja lasi ka munga enda juurde saata. Abt tahtis munka karistada, aga munk ütles abtile, et ta teab, mis
ta tüdrukuga tegi ning sellepeale ütles abt, et unustame selle vahejuhtumi. Nad toimetasid tüdruku vaikselt kloostrist välja.
5.Novell
Viienda novelli räägib Fiametta. Ta jutustas teistele loo Prantsuse kuningast ja ühest rüütli naisest, kes pidavat olema väga kaunis. Selle peale tahtis ta markiid näha. Ta saatis enda mehed teele ja ütles neile, et ta tuleb Genuast peale. Ise ta läks aga markii juurde. Ta lasi markiile öelda, et ta tuleb. Markii tegi süüa ning kui kuningas Filippo kohale jõudis, nägi ta et markii on veel ilusam kui räägitud. Ainuke toit mida markii pakkus oli kana ning lõpuks Filippo küsis, et kas seal ongi ainult kanad ja mitte ühtegi kukke . Markii aga ütles, et seal on naised samasugused nagu mujalgi. Kuningas sai vastusest aru ning oli edasipidi vait kuna kartis küsimuste vastuseid. Ta tänas peale söömist ning asus Genua poole teele.