Geen kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe tunnuse, pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid. Genotüüp isendile omane geenide ja selle alleelide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis sõltub genotüübist ja keskkonnast. Monohübriidne ristamine ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ühe tunnuse poolest. Alleelid ühe geeni erivormid. Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paikneb mõlemas homoloogilises kromosoomis vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. Heterosügootsus geenipaari seisund, mille puhul paiknevad homoloogilistes kromosoomides vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Dominantne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Iga tunnus on dominantne või retsessiivne ainult kindla tunnusepaari piires. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: homosügootsete va...
Geenitehnoloogia statistilised mudelid Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koon- I dunud raku tuuma ja on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju-
Transkriptsioon · Toimub tuumas. · Seda viib läbi ensüüm RNA polümeraas. · Ensüüm kinnitub promootorile -DNA nukleotiidne järjestus. · Kinnitumiseks vajalik aktivaatorvalgu eelnev kinnitumine. · DNA kaksikahel keeratakse lahti · Sünteesitakse ühe ahelaga komplementaarne RNA molekul. · Süntees lõppeb kui DNA jõuab terminaatorini(nukl. järjestus) · Repressorvalgud võivad takistada ensüümi seostumist promootoriga. Kui geenilt toimub transkriptsioon, nim seda geeni avaldumiseks. Avaldumise järgi jaotatakse geenid 4 gruppi: 1. Samaaegselt kõigis rakkudes avalduvad geenid- rRNA, tRNA. 2. Kindla koe rakkudes avalduvad geenid- insuliini geen kõhunäärmerakkudes. 3. Rakkude mingil kindlal elutegevuse etapil avalduvad geenid. N: loote elundkondade väljaarenemine. 4. Geenid, mis ei avaldu mitte kunagi evolutsioonis kaotanud oma tähtsuse. Geenide aktiivsu...
Geneetika-on teadus, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi Geen-DNA lõik kromosoomis, mis määrab ära ühe mRNA molekuli sünteesi, sõltub mingite tunnuste esinemise võimalikkus organismis Genotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Fenotüüp-ühe isendi kromosoomistikus olev geenide kogum Hemosügoot on organism, kelle mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel Heterotsügoot on organism, kelle homoloogilistes kromosoomides paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinev alleel Alleelid on ühe geeni erivormid Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus heterotsügootses olekus avaldub Retsessiivne allel on alleel, mis heterotsügootses olekus ei avaldu Hübriid on erinevate tunnustega organismide ristamisel saadud järeltulija Monohübriid on selline ristamine, kus vaadeldavad vormid erinevad vaid ühe tunnuse poolest Dihübriidne ristamine on selline ristamine, kus vaa...
Geneetika · DNA pärilikkusaine Ülesanded Säilitab pärilikku informatsiooni Tagab geneetilise info täpse ülekande · Geneetika teadus, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi · Pärilikkus seaduspärasused, mille tõttu järglased ja vanemad on sarnased · Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Keharakkudes 46 kromosoomi Sugurakkudes 23 · Geen DNA lõik, mis määrab ära organismi tunnused · Genotüüp organismi kõik geenid · Fenotüüp organismi tunnuste kogum(silmavärv, kehakaal, pikkus jne) Sõltub: Genotüübist Väliskeskkonnast Molekulaargeneetika · Uurib pärilikkust molekuli tasemel · DNA on päriliku info kandja Koosneb nukleotiididest · Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome · Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist · Kahekromotiidilne kromosoom kahest DNA molekulist · DNA (nool RNA p...
Tartu Ülikool Farmakoloogia instituut Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast Referaat Farmakoloogias Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 12. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Alzheimeri tõbi on raske neurodegeneratiivne haigus, mis vähendab tunduvalt selle haiguse alla kannatavate isikute elukvaliteeti ning mõjutab ka haige lähedasi. Hinnanguliselt põeb
12 Pilt 6: algelised tööriistad Kokkuvõte...........................................................................................................13 Kasutatud kirjandus.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Selles referaadis saab teada paljutki inimese ajaloost ning sugulusest simpansiga. Järgnevad teemad käsitlevad inimest kui liiki pisut on juttu geneetikast, saab teada, kui vana on liik tegelikult, kes kuuluvad sugupuusse ning kust pärineb ning milline kõikumine on inimliigis toimunud nende rohkuse suhtes. Lisaks jutule on lisatud pilt nii koljudest, algelistest tööriistatest, simpansi ja inimese skeletist ning tehtud tabeli kujul ka võrdlus teemal, mis neid kahte eristab. 3 Inimliik ja selle vanus Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja
Kas kaks meest oleks üldse 200 aastat varem tolleaegses maailmas kohtunud ja pead kokku pannud? Evolutsiooni teooria põhjalikkus paneb mind ikkagi üllatama. Darvinism on poolteist sajandit vastu pidanud teaduslikule kontrollile ja suudab siiamaani mahutada uusimaid ideid. Kuidas geenid kanduvad vanematelt järglastele ja kodeerivad erinevaid bioloogilisi ja käitumuslikke avastati sootuski hiljem. Võttes arvesse seda, et Darwin ei teadnud geneetikast midagi, vaid jälgis hoopis evolutsiooni mustrit, on tema avastused eriti võimsad. Usun, et mehed oleks 200 aastat varem jõudnud evolutsiooni teooriani, kuid selle hilisem avastus aitas sellel olla täiuslikum.
Seoses A.Hitleri võimuletulekuga algas uus ajajärk ja allakäik Saksa meditsiinis(inimkatsed, mõrvamised) Alustati nö rassihügieeni efektiivsemaks muutmisega Katseid tehti steriliseerimise, kõrguse, madala rõhu, külma, malaaria, erinevate gaaside, merevee, haiguste ja mürkidega Inimkatseid viidi läbi vastavalt vajadusele ja võimalusele koonduslaagrites(Auschwitzis, Buchenwaldis) RASSIHÜGIEEN Teooria põhines C.Darwini vaatele geneetikast ja rassipuhtusest, mis viidi sobivalt kooskõlasse natside ideoloogiaga Teostamise eestvedajad olid veendunud, et inimkäitumine saab alguse geneetikas Eeskuju Ameerikast, kus rakendati selliseid meetodeid mustanahaliste arvu vähendamiseks 1939. a. Andis Hitler käsu tappa eutanaasi teel ravimatuteks tunnistatud, vanad ja väärarenguga inimesed Neid inimesi kutsuti ,,kasututeks muidusööjateks" Sellisel moel oli aastaks 1941 hukatud u.70 000 inimest, ning
Psühholoogil tuleb kokku puutuda väga erinevate inimestega, tihti ka raskete probleemide ja olukordadega. Ta peab oskama stressi juhtida ja ennast valitseda. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Koolipsühholoogil läheb vaja teadmisi psühholoogia põhivaldkondadest (arengu-, isiksuse-, sotsiaal-, tervise- ja koolipsühholoogiast jm), psüühika bioloogilistest alustest (anatoomiast ja füsioloogiast, geneetikast, neuropsühholoogiast), psühholoogia meetoditest ja tehnikatest, pedagoogikast, tervishoiust. Ta peab oskama teha psühholoogilisi uuringuid ja hindamisi, kasutades vaatlust, intervjuud ja/või testimist ning valdama sekkumistehnikaid. Tegelemine peamiselt probleemsete õpilastega nõuab head probleemikäsitlus- ja suhtlemisoskust, mõistvat suhtumist, sõbralikkust ja siirust. Et noored ei oska end ise veel analüüsida, peab psühholoog olema suure empaatiavõimega
saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23. Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng? Vaegmoonde puhul pole nukustaadiumit, täismoonde puhul on 24. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi, kes arenevad vaegmoondega Täismoone: liblikad, mardikad, mesilased Vaegmoone: prussakad, tirtsud, 25. Millest sõltub organismi vananemine? organismi vananemine sõltub geneetikast ja keskkonnateguritest. 26. Mis on surm? Organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 27. Millised muutused toimuvad organismis agoonia seisundis? Jätkub elundkondade tegevus, kuid teadvus kaob, pulss peaaegu kaob, hingamine aeglustub 28. Millised muutused toimuvad kliinilise surma ajal ja kui kaua see kestab? Lakkab südame- ja hingamistegeus, kesknärvisüsteemi talitlused, kestab ~5 minutit. Kliinilises surmas olevat inimest on veel võimalik elustada! 29
jooksudistantsil. Selle põhjuseks on mingil määral teistsugune kehaehitus, aga ka erinev elukeskkond. Lisaks võib mustanahalistel olla sport ainuke pääsetee saamaks elus paremale järjele või on nad sunnitud tegema rohkem füüsilist tööd, mis annab neile sportimises eelise. Uurimus sisaldab siiani edukaima mustanahalise kergejõustiklase saavutusi ning vastukaaluks ka kiireima valge sprinteri tulemusi, fakte negriidide geneetikast ning elutingimustest. Lisamaterjalina on uurimustöös infot mustade esitlustest muudel spordialadel. Kinnitust oma väidetele sain internetikeskkonnast, kus erinevad teadlased ja asjatundjad on analüüsinud mustanahalisi jooksjaid. Autobiograafilisest raamatust pärineb info siiani edukaimast mustanahalisest kergejõustiklasest Carl Lewisest. Uurimustöö käigus sain enda jaoks teada palju uut ja kasulikku. Pikaajalise kergejõustiku
eluiga on 73,2 aastat, Euroopa Liidu keskmine 78 aastat. 2006.a andmetel sünnimomendil ennustava 52 tervelt elatud eluaasta poolest nii meeste kui naiste lõikes Euroopas ühel viimastest kohtadest. Eestis on harituse indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas: eestlased on küll võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva tervise ja sellest tulenevalt lühikese elueaga. Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast, isegi geneetikast. Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. Dok: Rahvastikutervise arengukava 2009-2020 ja selle rakendusplaan 2013-2020. Terviseprobleemideta mehed-52a; naised 57a. 14. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaoluvajaduste rahuldatus. Vajadused ja soovid vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega. Having: vajadused materiaalsete ja
teadmisi, oskusi ja võimed. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/sex/seksuaalsus_ja_seksuaalkultuur.html Seksuaalkultuuri võib defineerida kui reeglite, uskumuste ja normide kogumit, mis põhineb traditsioonidel vastavas ühiskonnas Bioloogiline sugu määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu toimib kui isikusisene ja isikutevaheline arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. 2 Pilet Tugevdavad tegurid Regulaarsed füüsilised harjutused Regulaarne kehaline koormus. Positiivne suhtumine ja mõttelaad Tasakaalustatud toitumine Piisav puhkus Värske õhk Kahjustavad tegurid Stress
Neis on varjul kodeeritud juhend, mis suunab inimese olemist ja välja nägemist. Geenid pärime, pooled isalt, pooled emalt. Just sellepärast meenutamegi tihtipeale oma vanemaid, vendi ja õdesid meie geenid pärinevad ühisest allikast. 3 Geneetika on üks uusimaid teadusharusid. Alles 20.saj. oleme hakanud taipama, miks inimesed üksteisest erinevad või sarnanevad. Ajal, millal geneetikast midagi ei teatud, arvasid inimesed, et lapsed meenutavad vanemaid lihtsalt seepärast, et nad elavad samasuguses keskkonnas ning neil on sarnased kogemused. Selline arusaam sünnitas mitmeid kummalisi kombeid. Vana Kreekas soovitati last ootavatel naistel vaadata kauneid kujusid ja muid ilusaid asju, sest loodeti, et need omadused kanduvad üle tulevasele lapsele. Inglismaal aga soovitati lapseootel emadel loobuda maasikate söömisest, sest arvati, et need tekitavad
poistel. Organism peab vett saama olenevalt vanusest ja päevasest energiavajadusest keskmiselt 1 ml 1 kcal kohta. 2 Alates teisest eluaastast on lapse tervislik toidulaud oma mitmekülgsuse ja tasakaalustatuse poolest samasugune kui täiskasvanulgi. Erinevad on vaid päevased toidukogused. Üldine toiduvajadus sõltub eelkõige lapse vanusest, kuid ka soost, kehatüübist ja geneetikast. Toidupüramiidis on toidud jaotatud gruppidena neljale korrusele, lisaks püramiidi põhi ja tipuosa. Püramiidi põhjaks on liikumine kui tervisliku eluviisi lahutamatu osa. Kehtib reegel: rohkem ja sagedamini alumistelt korrustelt, vähem ja harvem ülemistelt korrustelt. 1. Tase: ole aktiivne ja joo iga päev piisavalt vett 2. Tase: kartul, teraviljatooted (puder, pasta, riis, leib, täisterasai) 3. Tase: puu- ja köögiviljad 4. Tase: piima- ja lihatooted 5
Inimene ei ole tegelikult alati uskunud, et Maal elavad organismid on kujunenud evolutsiooni käigus. Kuni 19. sajandi keskpaigani usuti, et kõik Maal elavad taime ja looma liigid on Jumala poolt loodud. Tänapäeval tunnustatud evolutsiooniteooria väidab, et kõik nüüdisaegsed liigid on välja arenenud kauges minevikus elanud loomadest ja taimedest nende pideva järkjärgulise muutumise tulemusena. Evolutsiooniteooriat on tänapäeval täiendatud ka geneetikast tulenevate teoreetiliste üldistustega. Tegemist on aga siiski evolutsiooni teooriaga, sest päris täpselt ei tea keegi, kas elu ikka tegelikult ka tekkimise ja arenemise teel kujunes. Aristoteles oli üks esimesi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Ka K. Linné rajas oma taimede ja loomade süsteemi ühesuguste tunnuste alusel, kusjuures ta ise arvas, et organismid on Jumala poolt loodud. Esimesi vastuväited loomisele esitas J. B
valik on väga spetsiifiline.Idast võetud on läänestatud. · Loodusrahvaste religioonid ja öko- teemaks peamiselt harmoonilise suhte arendamine loodusega.kõike seda mis looduslik või loomulik hinnatakse väga uues vaimsuses.shamaani tehnikate kasutamine ,enda arendamiseks ja saamaks kontakti vaimse maailmaga. · Loodusteadused- eriti kvantteooria, füüsika,neurobioloogiast, geneetikast ja nendest võrsunud teadustest,ulme.suhtes teadusega on heitlikud,kord kasut. Selle keelt, et usutavust lisada.samas ka kristiseeritakse teadust, et ,,teadus pole sinna veel arenenud,et öelda....". Allikad ei ole samastatavad uue vaimsusega. Nt öko pole automaatselt uus vaimsus.Samastatakse ideid, praktikaid,ideaalne, kuid öko poolehoidhad võivad olla ka kristlased või maausulised
Georg Mendel · Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. · Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. · Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem geenid) · Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). Mendelit peetakse tänapäeva geneetika loojaks. 18. Nimetage märksõnu 20. sajandi geneetikast Geenid, alleelid, homo- ja heterosügootsus, kromosoomid, diploidsus/haploidsus, geenide rekombinatsioon; geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid; mutageenid. 19. Millised teadusteooriad on kujundanud rassismi/eugeenika Verepuhtuse printsiip; Evolutsiooniteooria; Olemise Suur Ahel. 20. Iseloomustage märksõnadega nõukogude nn agrobioloogiat Nõukogudeliku nn agrobioloogia sünd oli tingitud nälgiga. Bolsevisid tahtsid kiireid tulemusi,
Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada) Carl Rogers: pole patsient vaid klient 18. Kognitiivne. U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967 Tunnistab sisemiste protsesside olemasolu (mitte nagu gestalt) Seletab kõike-inimene nagu arvuti; arvuti tekitaski selle revolutsiooni Ise mõtled ratsionaalselt, süda ei tee midagi Masendus jms tuleb peast mitte geneetikast, hormoonidest jne Ei eita geneetikat (Noam Chomsky keel ha geneetilised kaasasündinud struktuurid), aga kõike saab muuta Miller 7 +/- 2 19. Evolutsioonipsühholoogia. Charles Darwin (1809-1882): liikide teke, kohanemine ja looduslik valik. On jäädvustunud aju mehhanismides The Adapted Mind 1992, Barkow, Cosmides, Tooby Mõistus peab kogu aeg kohanema USAs kõik kogu aeg kohanevad, tõmblevad ühelt töökohalt teisele, eestlased pole
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond MILLISED TUNNUSED RÄÄGIVAD,ET ISELOOMUL ON BIOLOOGILINE PÕHI? TALLINN 2009 On esitatud küsimus ,,Millised tunnused räägivad, et iseloomul on bioloogiline põhi?" see küsimus ajab segadusse ning tõstatab paljusid teooriad esile. Seda tööd tehes lähtun arengu mõistest ja geneetikast ning keskkonnast. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi.
1985.aastal ilmus ,,Möbiuse leht", mille esimeses osas on juttu mehest, kes mälu kaotatuna viibib vaimuhaiglas, kus üritab läbi lapsepõlve mälu taastada. Enn Vetemaad on nimetatud Eesti kõige nüüdisaegsemaks kirjanikuks. Tema viimane romaan ,,Neitsist sündinud" (2002) räägib kloonimisest. Vetemaa ütleb: ,,See on põnev kriminaalne lugu, milles on saladuslik mõrv ja selle uurimine, samal ajal on see romaan aatomifüüsikast, geneetikast ja poliitikast. Vetemaa kasutas esimest korda ameerika seiklusromaani stiili vähe filosoofilisi mõtteid, palju filmilikku tegevust. Teatrikirjanik Dramaturgia on Vetemaa lemmikzanr, see annab võimaluse enesekontrolliks kirjanik saab lavalt tagasisidet. Vetemaad on peetud näitekirjanduse uuendajaks, tema näidendid on mitmeplaanilised, enamik neist on komöödiad, kuid käsitletakse ka tõsisemaid probleeme.
17. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). Eestis on harituse indeksi ja eluea indeksi erinevus suurimaid kogu maailmas: eestlased on küll võrdlemisi hästi haritud, kuid kehva tervise jasellest tulenevalt lühikese elueaga. Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie ajaloost kui ka kliimast, isegi geneetikast. Eesti rahvastiku tervis on paranenud. Probleemiks on suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, inaktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik, sh HIV jm ja vigastused ning mürgistused. • vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem • keskealine elab tervislikumalt • noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju 18. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus
projektiga. Teavitamisel lähtutakse põhimõttest, et Geenivaramu loomise ja toimimisega seonduv informatsioon on avalik ja kõigile kättesaadav, geenivaramu andmebaas ja geenianalüüsi tulemused on rangelt konfidentsiaalsed. EGV projektil on väga oluline hariv aspekt - iga inimene, sõltumata sellest, kas ta osaleb projektis või mitte, saab meedia vahendusel või otse arsti käest põhiteadmisi geneetikast. Samuti on projekti haridusliku aspekti tähtsaks komponendiks vajadus valmistada veelgi sihipärasemalt ette vastavate oskuste ja teadmistega kaadrit. See haarab mitte ainult geenitehnoloogiat, vaid ka arstiteadust, biomeditsiini ning bioinformaatikat, samuti projekti eduks relevantseid aspekte teistes loodus- ning sotsiaalteadustes. Geenivaramu eelarve on koostatud kulueelarve põhimõttel ja rajaneb real oletustel, olles
peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspetsiifilisus – tropism. Sama tüvi võib nakatada eri liike ja põhjustada eri kudede kahjustusi – eri liikidel on erinev resistentsus. Viraalsed infektsioonid on vähem patogeensed,
Vees lahustuvad Ei läbi membraane Aktiveerivad raku sees oleva signaalmolekuli Insuliin, kasvuhormoon 3.7 Närvisüsteemihaigused Jagatakse: kesknärvisüsteemi haigused ja piirdenärvisüsteemi haigused. Kesknärvisüsteemi haigused jagatakse kolmeks 1. Nakkushaigused ( entsefaliit, lastehalvatus) 2. Elustiilihaigused ( insult) 3. Vanadusega seotud haigused ( Alzheimer, Parkinson9 Piirdenärvisüsteemi haigused sõltuvad keskkonnast ja geneetikast. Entsefaliit- ajupõletik, mida põhjustab puukide levitatav haigus Epilepsia- hooti tekkiv aju üle aktiivsus Dementsus- ajurakkude hävimise tulemusel kujunev vaimsete võimete vähenemine Insult- aju verevarustuse häire, mis põhjustab rakkude hävimise Poliomüeliit- viiruslik haigus, mis kahjustab motoorseid neuroneid ja põhjustab halvatust ja lihasnõrkust 3.8 Inimkeha kolm kaitseliini 1. Kaitseliin- nahk ja limaskestad 2. Kaitseliin- valgelibled
· Võttis kasutusele mõiste eugeenika (kreekakeelsest tüvest ,,hästi sündinud") ,,Mida Loodus teeb pimesi, aeglaselt ja armutult, peaks inimene tegema arukalt, kiiresti ja hellalt" · Pool sajandit hiljem avastati Galtoni mendellikud ideed uuesti Sest kui saad taimi aretada suuremaks ja magusamaks, miks mitte muuta inimesi ilusamaks, ajukamaks, healoomulisemaks ja julgemaks? Geneetika jõudis avalikku teadvusesse läbi eugeenika Avalik arusaam geneetikast · Galtoni teooriad oleksid võinud jääda teadusmaailma unustusse, kui neid poleks märganud (ja meeldinud) üksikutele võimu ja rahaga inimestele Poliitikud, Rockefeller Foundation, Carnegie Institution · 1924. aasta Kansase suurel laadal oli suurima kõrvitsa ja priskema sea auhinna kõrval "Governor's Fitter Family trophy" (kolmes kategoorias: small, medium, and large) · Peagi hakati otsima ka vähem sobilikke ameeriklasi
Pöördumatud morfoloogilised või funktsionaalsed defektid, mis on olemas alates sünnist 17. Mida põhjustavad embrüo- ja fetotoksilised. Millisel trimestril on need ohtlikud? Embrüotoksilised: · organogeneesi häirumine · ohtlikumad I trimestril Fetotoksilised: · loote elundite talitlushäireid · ohtlikumad II ja III trimestril 18. Wilsoni teratoloogia printsiibid. Kuidas neid mõistad? 1. Tundlikkus teratogeeni suhtes sõltub loote geneetikast ja selle interaktsioonist keskkonnaga. 2. Teratogeen toimib spetsiifiliselt 3. Toime, mida teratogenne aine avaldab arenevale lootele sõltub loote arengustaadiumist 4. Teratogeenid peavad toimete avaldamiseks jõudma arenevasse viljastatud munarakku piisavas koguses. 5. Teratogeen avaldab toimet doosist sõltuvalt. 19. Teratogeensuse riski vähendamine - millele mõelda? Reproduktiivses eas naised: · krooniliselt ravimeid tarvitavaid naisi nõustada selles osas, milliseid ravimeid
andmeid. Põhilised teoreetilie arengu valdkonnad: väljasuremise teooria; faktorite identifitseerimise viisid. Looduskaitse geneetika kaks põhilist eesmärki? Kaasa aidata loodusl. Geneetilise mitmekes. Säilitamisele kõigil tasemel: tagada võimal. Tuleviku evolut. Prots. Välja pakkuda töövah. Asurkonna seire ja seisundi hindamise tarbeks Lähiristumine- ristumine lähedaste sugulaste vahel(isa ja tütar) ja kaugristumine – loomad erinevatest regioonidest? Geneetikast lähtuva tegurid peavad olema suunatud eesmärkidele kolmes ajaskaalas: elujõuliste asurkondade alahoidmine lähitulevikus; adaptatiivse evolutsioonilise muutlikkuse võime säilitamine; liigitekke võimekuse säilitamine. Ökoloogilised muutujad, mis määravad geneetilise erinevuse? EX SITU KAITSE... Bioloogiline mitmekesisus- mistahes päritoluga elusorganismide rohkus inter alia maismaa-, mere- jt
algeline (post hoc ergo propter hoc pärast seda, järelikult selle pärast), Kellele kuuluvad andmed, Viib paradigmani, et uuringute aluseks pole hüpotees vaid andmed ise. Millised peaksid olema ideaalsed genoomika metoodikad: Odavad, kättesaadavad, mitte kaetud patentidega ning käsitletavad suurte investeeringuteta, Üldised s.t. mitte sõltuma teatava organismi omadustest, Lihtsad s.t. mitte sõltuma keerulistest ristamistest, geneetikast, vaatlemistehnikatest, Kokkuvõtvalt: NEED EI TOHI NÕUDA VAATLEJATELT KEERULISI OSKUSI. 4. Prokarüootsete genoomide omadused (suurused, G+C, funktsionaalsed grupid). Prokarüootsete genoomide uurimise põhjused: Rakuliste protsesside ja geenide funktsiooni uuringud: evolutsiooniliselt konserveerunud, Patogenees: haiguste molekulaarse tagapõhja ja ravivõimaluste leidmine, Evolutsioon: kuidas on organismid üksteisega seotud, millises suunas liigub evolutsioon, Kõige arvukam
võimed, (Jean Piaget) - Intelligentsuse muutumine täiskasvanueas – verbaalsed võimed kasvvad keskeas, induktiivsete järelduste tegemine halveneb alates 30st; kristalliseerunud intelligentsus on voolavast palju märgatavalt püsivam. Voolav 25eslt max - Inteligentsuse stabiilsus - Absoluutne stabiilsus - kui sama inimene täidab testi kahel korral ja saab täpselt sama summaarse skoori - Pärilike tegurite mõju intelligentsusele - 50% mõjutatud geneetikast – mõjutatud vanusest, haridusest, kskkonnatingimused, - Lastetoa mõju intelligentsusele - Kasvukeskkonnal 34% mõju – sõltub vanusest - Muude keskkonnategurite mõju intelligentsusele - Kooliskäimine ei pruugi mõjutata intelligentsust - Sekkumisprogrammid - Ühed on lähtunud eeldusest, et intelligentsuse arengule võib mõjuda soodsalt toitumise paranemine. - Suuremat ühiskondlikku vastukaja on tekitanud sotsiaalse sekkumise programmid,
Eesti elanike madala keskmise eluea põhjusi võib otsida nii meie odavam) on need, mille sihtgrupiks on kogu rahvastik. Enamasti nõuavad ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, ajaloost kui ka kliimast, isegi geneetikast. Kuidas mõõta tervist? • Lapse need odavamad meetmed laiemat lähenemist kui üksnes inimõiguste austamine ja võrdsus varajase arengu indeks• Tervise enesehinnang e tunnetatud tervis•
- Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid? - Eriala mis uurib geneetika osa loomade sh inimese käitumises. - Üldmõte on see et kui aru saada bioloogilistest alustest siis ehk saab disainida ravimeid mis aitavad - Koosneb bioloogiast, geneetikast, etoloogiast, psühholoogiast, statistikast 2. Käitumisgeneetika meetodid – inimestel kaksikuteuuringu põhimõtted ja geneetilised meetodid. Loomadel tõuaretus, transgenees, geenide väljalülitamine. - Kaksikute uurimine - Rassi uurimine - Intelligentsuse uurimine - Laps on tühi leht, igaühest võib saada arst, kriminaaln jne - Loomad – tõuaretus ehk soovitud omaduse alusel paneme loomi kokku nt kuidas rohkem
1860 Joseph Wilson Swan leiutab algelise elektripirni. 1860 Maxwell alustab tööd statistilise termodünaamikaga. 1861 Graham avastab kolloidlahused. 1862 Lord Kelvin hindab maa vanust selle jahtumist uurides ja saab tulemuseks 20-400 miljonit aastat. 1864 Maxwell alustab tööd elektromagnetismiga, mille lõpetab 1873. aastal. 1865 Clausius tutvustab entroopia mõistet. 1865 Gregor Mendel avaliksutab kohalikus ajalehes oma uurimuse geneetikast. 1865 Louis Pasteur esitleb teooriat, mille järgi tõbesid levitavad väikesed haigustekitajad. 1865 Friedrich August Kekule pakub välja benseeni rõngasstruktuuri. 1866 Field rahastab esimese üle Atlandi ületava kaabli rajamist. 1866 August Kundt uurib heli kiirust gaasides. 1866 Giovanni Schiaparelli taipab, et tähtedesajuna tuntud meteoorisajud tabavad maad, kui see läbib mõne komeedi orbiiti, kuhu on maha jäänud kivitükke.
1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: küpsemine ja õppimine Küpsemine - seostatud arenguliste muutustega kehas, mis on tingitud vanuse suurenemisest. Bioloogiline arenemine. Muutused sõltvad geneetikast. Õppimine - suhteliselt püsivad muutused käitumised, mis on omandatud. Selgelt kogemuse tagajärg. Uued oskused tekivad, jne. Peab olema teatud küpsuse tase, et õppida. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1) keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise komponendiga: käepigistuse tugevus, geneetilised haigused, hääletoon, nahavärv, jne. Intellektuaalsed omadused, mis on tugeva geneetilise komponendiga: mälu, keele omandamise
Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus. Ühiskonna sooline kihistumine inimeste sotsiaalse väärtuse hindamist nende bioloogilise soo alusel, mis viib edasi võimu, prestiizi ja omandi ebavõrdsele jagunemisele ühiskonnas. Bioloogiline sugu (ingl.k sex) tähendab bioloogilisi erinevusi meeste ja naiste vahel. Määratletakse lähtuvalt anatoomiast, füsioloogiast ja geneetikast. Sotsiaalne sugu (ingl.k gender) tähendab nii sotsiaalseid, kultuurilisi kui psühholoogili erinevusi meeste ja naiste vahel. Need on õpitud, muutuvad ajas, erinevad ühiskondade ja kultuuride lõikes. Sotsiaalne sugu toimib kui isikusisene ja isikutevaheline arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas mehelikuks või naiselikuks. Eestikeeles kasutatavad sõnad: sugu tähendab tavaliselt bioloogilist ning sugupool sotsiaalset sugu. 67
leidmine ning teiste inimestega arvestama õppimine; sotsiaalse tervise osas eelkõige heade suhete hoidmine lähedaste inimestega, endale koha leidmine ühiskonnas ja/või kogukonnas; õppimine ja töötamine, mis tagavad heaks terviseks vajaliku sotsiaalse seisundi. 3. Tervise determinandid on rahva tervist määravad tegurid 1) sotsiaal-majanduslikud, keskkonnast tulenevad (eluase, turvalisus, sissetulek, haridus, töö, sotsiaalsed suhted) 2) geneetikast tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine
Nt karva ja õite värvuse puhul kui pigmendi sünteesi üks etapp on defektne, siis pigmenti ei toodeta. Nt suvekõrvitsal teatud alleelid, mis pigmendi tekke blokeerivad. Pleiotroopsus üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Nt rakkude omavaheline signaliseerimine ja valkude tootmine. Või nt metabolismihäired. 12. Mis põhjustab kompleksse tunnuse erinevat avaldumismäära populatsioonis? Komplekssete tunnuste avaldumismäär sõltub geneetikast (alleelide sõltumatu lahknemine ja kombineerumine) ja ka keskkonnast (määr varieerub). Mida rohkem geene ja nende alleele mingit tunnust kontrollib + mida suurem on keskkonna mõju, seda suurem on fenotüübiline varieeruvus populatsioonis. (NB: kõik konkreetsed geeni peavad paiknema erinevates kromosoomides, et tekiks sõltumatu lahknemine) Lisaks võib mingi tunnuse avaldumist mõjutada see, et ta nt avaldub ainult teatud
Selle leiutas USA keemik Willard Frank Libby 1949. Selle abil määratakse puidu , söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. Samuti kasut ka termoluminestsents meetodit, kus rad osakesi mõõdetakse tule abil .täpsus on +- 10%. · Kameraaltööd. varasemate materjalide, välitöö- ja laboriandmete töötlus; - ehitusgeoloogilise aruande koostamine. IV Tp inimahvide geneetikast on võimalik välja selgitada , millal nad inimes geneetikaharust lahknesid. Prokonsul on üks vanemaid inimahve. Leiti Aafrikast, I luud leiti 20 a tagasi. I inimahv, mida valdav osa uurijaid teab, et tegemist on inimahviga. Elas metsas ja põhiliselt puu otsas. Griphopithecus oli I Euroopas, kuid pole eurooplaste eelkäija, sest inim on arenema hakanud teistest inimahvi liikidest.
Erootilised tunded ja seksuaaltegevus seostuvad nii individuaalsete eelistuste ja soodumustega, kui lähema (perekond, sõbrad) ja kaugema sotsiaalse võrgustiku, k.a. kultuuri ja ühiskonna sotsiaalsete normide ja tavadega. 4.3. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) ja geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda
roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt · anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), · füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) · geneetikast (XXnaine ja XYmees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Sooroll kirjeldab sotsiaalselt või kultuuriliselt määratletud hoiakuid, käitumisi, ootusi ja vastutust, mida peetakse naiselikuks ja mehelikuks. Soorollid võivad erineda kultuuriliselt, rahvuslikult ja isegi
J. B. Watson- 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia). Mõjutatud Locke'i poolt (filosoof- inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.). 1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte? 1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Lisaks: - Teene: muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele. - Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud.
.. 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas arengulised muutused kehas aset leiavad Õppimine suhteliselt püsiv muutus käitumises; on selgelt kohemuse tagajärg, ei tule geneetikast Arengupsühh. põhiküs: 1. Keskkond vs pärilikkus mis on arenguliste muutuste peamiseks põhjuseks? How do nature and nurture interact? Tugevate geneetiliste omadustega on kasv, silmavärv, käepigistuse tugevus, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, intellektuaalsed omadused (mälu, ärevus, häbelikkus). 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus - kvantitatiivne ja kvalitatiivne
suunatud eeskätt pigem keskkonnatingimuste parandamisele nt nn vabaõhu koolid, aga ka toiduainete kontroll ning nende üha parem töötlemine ning säilitamine (pastöriseerimine). Kochi postulaadid siiski kõiki probleeme ei lahendanud, nakkushaiguste olemuses jäi ühtteist ikkagi ebaselgeks, nt viirused, aga ka haigused nagu leepra (mille tekitajat ei suudeta siiamaani in vitro kasvatada). Olukorda tõid segadust erinevad teooriad, mis pärinesd geneetikast, füsioloogiast jm abiteadustest, mille alusel aduti, et vaid patogeensest mikroorganismist ei piisa organismis haigusnähtude esilekutsumiseks. Tekkis arusaam haigusest kui meditsiinilise keskkonnaga seostatavast olukorrast . Probleemid tabasid ka Kochi ennast. Tema poolt välja pakutud tuberkuloosivaktsiin tuberkuliin oli ebaõnn. Koch teatas sellest 1890. aastal ning kuigi lisas, et tööd alles käivad, hakkas talle au ja kuulsust langema
tasemel. Seet6ttu v6imegi rzizikida veise anatoo- miast, silmviburlase morfoloogiast, kartuli 1. l:... _ 11 :- ftisioloogiast, inimese geneetikast, hundi oko- loogiast jne. Liik on iiks peamisi eluslooduse 3. l:...-- organiseerituse tasemeid. l. ir:-. r Kr.r-;.-- - 1.8
liikidest, uurimistest, keeltest jne. Afektiivse neuroteaduse ala proff- Jaak Panksepp. baasemotsioonid ja ajuringed. Tema arvates on olemas baasemotsioonid, aluseks kindlad ringed ajusüsteemides, biokeemilised ained määravad emotsiooni tüübi- neid on 4. edasi arenevad muud nende baasil. Huvi, seotus, viha ja hirm! Huvi- emotsioon, mille pinnal arenevad välja uudistav käitumine, otsing, püüd luua otsida uut, eksploratiivne. Ekspansiivsus ja eksploratiivsus sõltub indiviidist, geneetikast. Seotus- liigikaaslastega, kohaga, perega, turvalisustunne millegagi seostumisel. Pos kinnitav emotsioon. Huvi ja seotus vist konkureerivad omavahel. Negatiivset laadi emotsioonid- viha ja hirm. Viha aitab võidelda, end maksma panna. Hirm aga hoiatab end kaitsma, põgenema jne. Selle kaudu kohandutakse, elatakse üle. Rolls'i telgedega skeem- vertikaalselt Ekstaas vs õudustunne. Mõnu ja nauding vs mure, kahtlus.
toimimisel oluline roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu: Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Pilet 2. 1. Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited. 2. Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega. 3
· Vitamiinid; · Eeterlikud õlid (tee aromaatsed ained); · Mineraalained (mõjutavad maitset); · Valkained (mõjutavad tee värvust); · Vaigud (aitavad hoida tee aroomi); · Orgaanilised happed (tõstavad tee toite- ja dieediväärtust). Erinevad teesordid pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast. Kuid teedeks nimetatakse ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee maitse sõltub teepõõsa geneetikast, teeaia pinnasest ja selles leiduvatest mineraalidest, kliimast ja mikrokliimast, kultiveerimisest, lehe vanusest, korjest ja töötlemisest. Tee tootmisel arvestatakse, missugust tee liiki soovitakse, vastavalt sellele toimuvad ka tootmise etapid. Teet tootmise etapid: Närbutamine ehk eelkuivatus. Selle protsessi kestel on rohelised lehed võrdselt jaotatud segukastidesse, millest regulaarselt puhub läbi kuum ja külm õhk. Eesmärk
Kaitse ülekandumine: monarhliblika vastsed toituvad mürgisest taimest (askleepia), mis neile ei mõju, aga kasutavad selle mürki enda kaitseks Liigisisene konkurents Ressursid on piiratud Samade vajaduste korral tekib konkurents ◦ Kaudne konkurents ressursi ammendumise tõttu - ekspluateerimine ◦ Otsene konkurents – hõivamine Konkurentsi tagajärjel väheneb ressursikasutus indiviidi kohta, väheneb paljunemine ja kasv Konkurentsi eelis sõltub ajastusest, juhusest või geneetikast Konkurentsi efekti suurus sõltub populatsiooni tihedusest – mida suurem hulk puudujäägi tsoone kattub, seda vähem ressurssi indiviidile jagub Liikidevaheline konkurents Mingi ala hõivanud liikide kogumik – biotsönoos ◦ Osaliselt vajadused ressursside ja keskkonna tingimuste osas kattuvad ◦ Erinevad taluvused tingimuste optimumi ja ekstreemumi osas Piiratud alal on piiratud hulk ressursse – kiirematele eelis ◦ Idanemise kiirus ◦ Kasvamise kiirus ◦
Vastamata kas valik rakendub isendile või rühmale? kuidas toimusid evolutsioonilised transitsioonid elu teke ja kehaplaanid? ortogeneetilised piirangud/võimalused? 19. Kirjelda Theodosius Dobzhansky ja Ernst Mayr'i peamisi saavutusi evolutsioonibioloogidena. Dobzhansky ühendab ,,moodsa sünteesi" looduslike populatsioonide geneetikaga, kirjeldab lähtuvalt sellest liikide olemust ja teket. LV toimib geenimutatsioonide kaudu. Mayr uudsed käsitlused Mendeli geneetikast, biosüstemaatikast, Darwini evolutsiooniteooriast. Defineeris, mis on liik (tüpoloogiline asendus bioloogilisega). Allopatriline ja parapatriline liigiteke. 20. Kirjelda omal valikul nelja erinevust evolutsiooni mõistmisel ,,tavapärase" käsitleja ja evolutsioonilise bioloogi vahel. Evolutsioon on pidev täiustumine bioloogiline progress. Evolutsioon on kohastumine ja eristumine, millega võib kaasneda täiustumine. Evolutsioon on liigiteke. Evolutsioon on tunnuste
annaabi.ee 
