Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine.
ontogenees lõpeb sigimisvõimelises elujärgus, sest nad hukuvad enne vananemisperioodi. · Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga 21. Kasvamine jaotatakse: · Piiramatu kasvab elu lõpuni · Piiratud saavutab teatud mõõtmed · Perioodiline etappide kaupa, kasvab soodsatel aegadel (nt puud) 22. Otsene moone organism sünnib või koorub täiskasvanud organismi sarnane, saavutab suguküpsuse ilma vaheetappideta. Moondega areng organism ei sarnane koorumisel vanematele, suguküpsus saabub läbides arengus selgelt eristatud etappe 23. Täismoondeline areng munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik. (enamus putukad) Vaegmoondeline areng nukustaadium jääb ära. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. 24
raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.
Gastrulatsiooni esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks, mis hiljem servadelt kokku kasvades moodustab närvitoru , millest arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval alustab tööd süda ning umbes samal perioodil algab silmade areng.
Kordamisküsimused ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG I osa 1. Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda nii ühel kui kahelt vanemalt. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast, see võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 2. Millised on mittesugulise paljunemise erinevad viisid? Eoseline ja vegetatiivne. 3
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi.
- Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga
nädal: kõigi organite alged, 4) Sünnitus (enneaegne, pikk sünnitushappnikupuuduses ajukoor, mehaanilised traumad jne) 20. Millist last nimetatakse enneaegseks? Kui laps sünnib varem kui 36. nädalal 21. Iseloomustada enneaegset last. Enneaegsete sünnikaal jääb enamasti alla 2,5 kg ja pikkus alla 46 cm. 22. Kaua kestab normaalne rasedus inimesel? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ehk umbes 9 kuud 23. Millega algab lootejärgne areng imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Koorumise, sünni või taimede puhul idanemisega. 24. Histogenees on kudede kujunemine. 2 etappi: 1)Mittespesiifiline ehk üldine etapp, kus avaldub 90-95% geenidest. Sell ajal rakud jagunevad, kasvavad, neis toimub AV ja energiavahetus. Rakkude bioloogiline roll, koeline kuuluvus pole lõplikult välja kujunenud
Kõik kommentaarid