Geenid, ristamine (1)

Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe tunnuse, pärilikkuse püsivad ja segunematud tegurid. Genotüüp – isendile omane geenide ja selle alleelide kogum. Fenotüüp – isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis sõltub genotüübist ja keskkonnast. Monohübriidne ristamine – ristamine, mille puhul uuritavad vormid erinevad ühe tunnuse poolest. Alleelid – ühe geeni erivormid. Homosügootsus – geenipaari seisund, mille puhul paikneb mõlemas homoloogilises kromosoomis vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel . Heterosügootsus – geenipaari seisund, mille puhul paiknevad homoloogilistes kromosoomides vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus avaldub. Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus heterosügootses olekus ei avaldu. Iga tunnus on dominantne või retsessiivne ainult kindla tunnusepaari piires. Mendeli I seadus e. ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse I põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus e. lahknemisseadus : homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Analüüsiv ristamine – katseloomade- ja taimede homo- või heterosügootsuse kindlaksmääramisel kasutatav ristamine. Genealoogiline meetod – indiviidi genotüübi väljaselgitamine tema sugupuu abil. Intermediaarsus – geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avalduv vahepealne tunnus. Polüalleelsus – geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui 2 alleeli. Polüalleelsus ilmneb nt. inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel. Polügeensus – genotüübi omadus, mille korral isendi ühe tunnuse määramises osaleb samaaegselt mitu mittealleelset geeni. Polügeensed on nt. inimese kasv, kehakaal ja nahavärvus. Reesussüsteem – alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüütidele. Aglutinatsioon – e. vere hüübimine, mida põhjustab vale vere ülekanne, veri mõlemalt poolt. Dihübriidne ristamine – ristamine, mille korral vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Mendeli III seadus e. sõltumatu lahknemise seadus: homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teises hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Aga tunnused lahknevad sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad eri kromosoomides või samas kromosoomis üksteisest kaugel. Morgani seadus e. aheldunud geenide pärandumise seaduspärasus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal teineteisele kaks geeni kromosoomis paiknevad, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Inimesel 46 kromosoomi jaotuvad 23. paariks. Üks paar nendest on mehel ja naisel erinevad, neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel samasugused, nimetatakse autosoomideks. Naisel on igas keharakus kaks X-kromosoomi, mehel X- ja Y- kromosoomid . X-kromosoomid määravad ära ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid, X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks. Suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikke puudeid nimetatakse suguliitelisteks.