Mingi jama (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Jarmo Jagomägi
Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel
Uurimustöö
Juhendaja : Õpetaja Evelin Vanaselja
Tallinn 2010
ANNOTATSIOON
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Töö pealkiri
Mustanahaliste domineerimine valgete üle jooksualadel
Kuu ja aasta
16.2010
Lehekülgede arv
17
Referaat
Uurimuse eesmärgiks on teada saada, miks mustanahalised on kiiremad kui valged. Selleks selgitasin välja erinevused ja eeldused geneetikas , töökuses ja eluolus . Infot sain erinevatest internetiallikatest kui ka Carl Lewise autobiograafilisest raamatust. Teemavalik tulenes sellest, et olen jälginud kergejõustikut juba aastaid ning jooksualad pakuvad suurt huvi. Kuna mustanahalised on alati olnud jooksualadel tipus , siis valisingi valgetega võrdleva töö. Uurimus tõestas püsitatud väidet, et mustanahalised jooksjad domineerivad valgete üle.
Võtmesõnad : mustanahalised, jooks, valgenahalised
Töö autor : Jarmo Jagomägi allkiri :
Annotation
Tallinna Nõmme Gümnaasium
Title
The blacks runners dominataion over the whites
Month and year
16.2010
Number of pages
17
Report
The study consists info about white and black runners differences . For that I found out differences and prons in genetics, diligence and living conditions. The information for my stdudy I got from internet, but also from autobiographic book about Carl Lewis . Subject choice became of that I have been watching athletics many years , especially running courses are my interest . Because black runners are always on the top in competitions, I chose the blacks and the whites comparative study. Researching proved that the blacks are dominating over the whites in running courses.
Keywords : the blacks, running, the whites
Author : Jarmo Jagomägi signature:

SISUKORD

ANNOTATSIOON 7
SISUKORD 9
SISSEJUHATUS
Eestlaste jaoks on sport olnud läbi ajaloo väga tähtis osa, tänu millele oleme võib-olla ka maailmas tuntud. Meil on olümpiavõitjad maadlusaladelt ja kergejõustikust. Tänu traditsioonidele kogunevad kümned tuhanded eestlased ikka ja jälle telerite ette, et saada osa suurvõistlustest. Kui tihti aga näeme jooksualade finaalvõistlustel valgenahalisi sportlasi? Tihtipeale ei näegi või siis vähemalt mitte võistlemas kõrgeimate kohtade nimel.
Töö eesmärgiks on uurida, kas mustanahalised on tõepoolest valgetest paremad, kiiremad, mille poolest ja miks. Geneetika , töökus ja eluolu olid teemad, mida võrrelda. Lisaks sisaldab uurimustöö võrdlevat iseloomustust kahe tugeva jooksja vahel. Töö tegemiseks kasutasin internetis leiduvat informatsiooni ning ühte autobiograafilist raamatut. Ka aastatepikkune järjepidev suurvõistluste jälgimine ning huvi kergejõustiku ja jooksmise vastu aitas uurimustööd koostada.

1. MUSTANAHALISED TÕEPOOLEST VALITSEVAD JOOKSUMAAILMA

Võttes vaatluse alla viie populaarse jooksudistantsi, 100 m, 200 m, 1500 m, 5000 m ning maraton, viis maailma kiireimat meest läbi aegade, on tulemused ülekaalukalt mustanahaliste kasuks. Nimetatud edetabelis on 25st mehest 24 mustanahalised. Ainuke valge mees on 1500 meetri jooksja Fermín Cacho, kes hõivab oma tulemusega viienda koha. Lisaks näitavad tulemused seda, et kiireimad sprinterid tulevad Ameerika mandrilt, kesk- ja pikamaajooksjad aga enamasti Aafrikast. Saja ja kahesaja meetri jooksate seas jagavad tipptulemused ameeriklased ja jamaicalased, 1500 m, 5000 m ja maratonis on aga tipus Etioopia ja Keenia jooksjad. Dentents näitab seda, et maailmarekordid sprindis on värskemad kui pikematel distantsidel. Mustade ülekaalu tõestab ka see, et 100 meetrit on suutnud joosta alla 10 sekundi 74 meest, kellest üks on valge- Christophe Lemaitre. (2) (tabel 1)

2. MIKS ON MUSTANAHALISED NII VÕIMSAD?

2.1 Geneetilised eripärad

Negriididel on keskmiselt pikemad jalad ja kitsamad puusad. Mustanahalisel on keskmiselt rohkem kontraheeruvaid lihaskiude, mis soodustavad äkilisi liigutusi, nagu näiteks sprint või hüpped. Lääneaafriklastel asub keha keskpunkt keskmiselt kõrgemal, nende jäsemete proportsioonid on teistsugused , refleksid kiiremad, luud tihedamad. Lisaks on Aafrika jooksjatel allpool põlve jala ülesehitus pisut teistsugune. Neil on väga pikk Achilleuse kõõlus ning võrdlemisi väike sääremarjalihas ja see asub üleval pool. Eurooplastel see-eest on sääremarjad paksemad ja ulatuvad allapoole. Lisaks on mustanahalistel veres rohkem testosterooni, kehas vähem rasva ning ka normaalsest kõrgem hemoglobiinitase, seda just eriti aafrikaste puhul. (4)

2.2 Elukeskkond kui sportlase vormija

Kesk- ja pikamaadistantsidel on määrav see, kui efektiivselt sportlase lihased hapnikku kasutavad. Just Ida-Aafrika mägedes on aegade jooksul arenenud välja hapniku kõige efektiivsemalt kasutamine. Ühelt poolt on sellised eeldused päritud, teisalt soodustab kõrgmägedes elamine, et lihased võimalikult ökonoomselt hapnikku kasutavad. (4)
Vana Maailma inimene mandub oma mugavuse tõttu. Arvutid ja muud ahvatlused kahandavad aktiivse elu osakaalu . Näiteks Etioopia pikamaajooksja, kahekordne olümpiavõitja 10 000 m jooksus, Haile Gebrselassie käis nooruses iga päev koolis kümne kilomeetri kaugusel jooksuga. Lisaks mängis ta vahetundidel jalgpalli. Juba see annab kokku päevas üle 20 km aeroobset jooksu. (4)
Paljudele Aafrika sportlastele on sportimine pea ainus väljund vaesusest pääseda. Samamoodi ka USA korvpalliliigasse NBA või ameerika jalgpalli liigasse NFLi pürgijad, sest mitte just kõige helgema ajupotentsiaaliga mustanahalistel on võimalik seal suurt palka teenida. (4)
Lisaks erinevatele lihaselistele eripäradele ka sünnitakse jooksjaks. Näiteks, kui Usain Bolt oli veel noores eas, viisid vanemad ta arsti juurde, kuna poiss ei suutnud kunagi rahulikult olla ühe koha peal, vaid jooksis ringi. Doktor ütles vaid, et Bolt on hüperaktiivne, milles pole midagi halba. (5)

3. MUST JA VALGE− CARL LEWIS VS CHRISTOPHE LEMAITRE

Vaatluse alla on võetud üks valge ja üks mustanahaline jooksja. Kuigi mehed ei ole ega saa ka kunagi võistelda üksteise vastu, on tehtud valik seetõttu, et Lewis on läbi aegade edukaim jooksja mustade seas, Lemaitre aga valgete au ja uhkus sprinterite maailmas.

Carl Lewis
Olümpiamängudelt on Lewis kokku võitnud 8 kuldmedalit ning ühe hõbeda. Lisaks sprindidistantsidele on tal ka 3 olümpiakulda kaugushüppest.
Maailmameistrivõistluste saldoks on Lewisel 8 kuldmedalit− üks pronks- ja hõbemedal, kaugushüppest üks kuldne ja üks hõbedane medal . Kokku on Lewis võitnud 19 suurvõistluste medalit . (1) (tabel 2, joonis 5)
Christophe Lemaitre
Lemaitre on oma lühikese karjääri jooksul täiskasvanute seas võitnud kolm medalit, mis kõik on kuldsed . Lisaks suurepärastele tulemustele on Lemaitre läinud ajalukku ka sellega, et ta on esimene valge sportlane, kes on 100 m jooksus suutnud edestada sprinterite jaoks maagilise 10 sekundi piiri. (6) (tabel 3, joonis 4)
Kuigi meeste tulemusteleht on suuresti erinev, on mõlemad mehed kirjutatud tõsiselt ajalukku kui edukaim mustanahaline ja kiireim valge sprinter . Lemaitre ja Lewis on ka suhteliselt pikad mehed, vastavalt 189 cm ja 191 cm, mis on hea eeldus kiirete aegate jooksmiseks.

4. MUSTANAHALISED TEISTEL SPORDIALADEL 20. sajandi alguses oli must mees spordis nähtus omaette . Jesse Owensi neli kuldmedalit rassipuhastajast diktaatori Adolf Hitleri silmade ees 1936. aasta Berliini olümpial oli omamoodi šokk. Mida aeg edasi, seda enam mustanahalised hoolimata diskrimineerimisest erinevate spordialade juurde trügisid.
Üks paremaid näiteid on 1965/1966. aasta hooaeg USA üliõpilaste korvpalliliigas NCAA. Lääne-Texase linna El Paso ülikooli korvpallitiimi uus peatreener Donald Lee Haskins otsustas võtta tiimi tavapäratult palju afro-ameeriklasi. Üle ootuste hästi esinenud Minersi nime kandev klubi krooniti lõppakordina üliõpilasliiga meistriks– finaalis alistati suurfavoriit, ainult valgetest mängijatest koosnenud Kentucky meeskond . Kusjuures finaalis olid Minersi algviisikus ainult afro- ameeriklased . Ameerika ajaloos räägitakse sellest mängust kui ajaloo tähtsaimast, ning mitte asjata.
Kuigi praegu on Ameerika Ühendriikide rahvastikust vaid 15 protsenti afro-ameeriklasi, domineerivad nood suuremates spordi profiliigades. Näiteks hooajal 2008/2009 pallis NBAs mustanahalisi koguni 82 protsenti. Põhimõtteliselt sarnane seis on ameerika jalgpalli liigas NFL, kus oli sama näitaja 65. (3)
KOKKUVÕTE Uurimuse peaeesmärk oli saada võrdlevat infot mustanahaliste ja valgete vahel jooksualadel. Kuidas mõjutavad jooksutulemusi geneetilised erinevused, eluolu ja töökus? Kinnitust sai see, et valged jooksjad jäävad negriididele tugevalt alla põhimõtteliselt igal jooksudistantsil. Selle põhjuseks on mingil määral teistsugune kehaehitus , aga ka erinev elukeskkond. Lisaks võib mustanahalistel olla sport ainuke pääsetee saamaks elus paremale järjele või on nad sunnitud tegema rohkem füüsilist tööd, mis annab neile sportimises eelise.
Uurimus sisaldab siiani edukaima mustanahalise kergejõustiklase saavutusi ning vastukaaluks ka kiireima valge sprinteri tulemusi, fakte negriidide geneetikast ning elutingimustest. Lisamaterjalina on uurimustöös infot mustade esitlustest muudel spordialadel.
Kinnitust oma väidetele sain internetikeskkonnast, kus erinevad teadlased ja asjatundjad on analüüsinud mustanahalisi jooksjaid. Autobiograafilisest raamatust pärineb info siiani edukaimast mustanahalisest kergejõustiklasest Carl Lewisest.
Uurimustöö käigus sain enda jaoks teada palju uut ja kasulikku . Pikaajalise kergejõustiku vaatajana olen alati mõelnud uskumatute jooksutulemuste tagamaadele. Seetõttu langeski teemavalik just spordivaldkonda ning jooksjate uurimisele. Kuigi valgenahalistel on fakte vaadates raske jõuda maailma kiireimate sekka, loodan, et suure töö ja vaevaga suudab keegi neist purustada mõne maailmarekordi.
KASUTATUD KIRJANDUS

1. Lewis, Carl ja Marx, Jeffrey 1994. Carl Lewis. Tallinn: Ühiselu (9.12.2010)
2. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_world_records_in_athletics (5.12.2010)
3. http://sport.postimees.ee/?id=305236 (6.12.2010)
4. http://www.postimees.ee/luup/00/15/teadus1.sht m (6.12.2010)
5. http://www.guardian.co.uk/sport/2010/aug/28/usain-bolt-interview (9.12.2010)
6. http://en.wikipedia.org/wiki/Christophe_Lemaitre (9.12.2010)
7. http://www.snapr.ch/app/images/articles//1137_main.jpg (9.12.2010)
8. http://www.pyxisodyssey.co.uk/lg_images/news/Carl_Lewis.jpg (9.12.2010)
LISAD

Lisa 1

Tabel 1. Maailma kiireimad mehed

100 m, 200 m, 1500 m, 5000 m ja 42 195 m (maraton).

100 m- 1. Usain Bolt, Jamaica , 9.58. Joostud 2009. aastal
2. Tyson Gay, USA, 9.69. Joostud 2009. aastal
3. Asafa Powell , Jamaica , 9.72. Joostud 2008. aastal
4. Nesta Carter , Jamica, 9.78. Joostud 2010. aastal
5. Maurice Greene, USA, 9.79. Joostud 1999. aastal
200 m- 1. Usain Bolt, Jamaica, 19.19. Joostud 2009. aastal
2. Michael Johnson, USA, 19.32. Joostud 1996. aastal
3. Tyson Gay, USA, 19.58. Joostud 2009. aastal
4. Xavier Carter, USA, 19.63. Joostud 2006. aastal
5. Wallace Spearmon, USA, 19.65. Joostud 2006. aastal
1500 m- 1. Hicham El Guerrouj, Maroko , 3.26.00. Joostud 1998. aastal
2. Bernard Lagat, Keenia , 3.26.34. Joostud 2001. aastal
3. Noureddine Morceli, Alžeeria, 3.27.37. Joostud 1995. aastal
4. Noah Ngeny, Keenia, 3.28.12. Joostud 2000. aastal
5. Fermín Cacho, Hispaania , 3.28.95. Joostud 1997. aastal
5000 m- 1. Kenenisa Bekele, Etioopia, 12.37.35. Joostud 2004. aastal
2. Haile Gebrselassie, Etioopia, 12.39.36. Joostud 1998. aastal
3. Daniel Komen, Keenia, 12.39.74. Joostud 1997. aastal
4. Eliud Kipchoge, Keenia, 12.46.53. Joostud 2004. aastal
5. Sileshi Sihine, Etioopia, 12.47.04. Joostud 2004. aastal
42 195 m- 1. Haile Gebrselassie, Etioopia, 2h03.59. Joostud 2008. aastal
2. Duncan Kibet, Keenia, 2h 04.27. Joostud 2009. aastal
3. James Kwambai, Keenia, 2h 04.27. Joostud 2009. aastal
4. Patrick Makau , Keenia, 2h 04.48 Joostud 2010. aastal
5. Paul Tergat, Keenia, 2h 04.55. Joostud 2003. aastal
Lisa 2
Tabel 2. Carl Lewise tulemused suurvõistlustel (1)
Sündinud: 01.07.1961
USA, Birmingham
Pikkus: 188 cm
Kaal: 80 kg
Saavutused: Olümpiamängud:
Los Angeles 1984: 100 m (9.99) kuldmedal
200 m (19.80) kuldmedal
4x100 m teatejooks (37.38) kuldmedal
Soul 1988: 100 m (9.92) kuldmedal
200 m (19.79) hõbemedal
Barcelona 1992 4x100 m teatejooks (37.40) kuldmedal
Maailmameistrivõistlused:
Helsingi 1983: 100 m (10.07) kuldmedal
4x100 m teatejooks (37.86) kuldmedal
Rooma 1978: 100 m (9.93) kuldmedal
4x100 m teatejooks (37.90) kuldmedal
Tokio 1991: 100 m (9.86) kuldmedal
4x100 m teatejooks (37.50)
Stuttgart 1993: 200 m (19.99) pronksmedal
Isiklikud rekordid : 100 m- 9.86 (1991)
200 m- 19.75 (1983)
Lisa 3
Tabel 3. Christoph Lemaitre tulemused suurvõistlustel (6)
Sündinud: 11.06.1990
Prantsusmaa, Annecy
Pikkus: 189 cm
Kaal: 74 kg
Saavutused: Juunioride maailmameistrivõistlused:
Bydgoszcz 2008: 200 m (20.83) kuldmedal
Juunioride euroopa meistrivõistlused:
Novi Sad 2009: 100 m (10.04) kuldmedal
Euroopa meistrivõistlused:
Barcelona 2010: 100 m (10.11) kuldmedal
200 m (20.37) kuldmedal
4x100 m teatejooks (38.11) kuldmedal
Isiklikud rekordid: 100 m- 9.97 (2010)
200 m- 20.16 (2010)
Lisa 4
Joonis 1. Lemaitre- esimene valge mees, kes jooksis 100 m alla 10 sekundi. (8)
Lisa 5


Joonis 2. Lewis- 19 tiitlivõisluste medalit (9)