Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kui Darwin ja Wallace oleksid elanud 200 aastat varem, siis oleks ka tunnustatud evolutsiooniteooria varem sündinud (0)

1 Hindamata
Punktid




Kui Darwin ja Wallace oleksid elanud 200 aastat varem, siis oleks ka  tunnustatud evolutsiooniteooria varem sündinud     Loodusliku valiku teel tekkiv evolutsiooniteooria, mis sõnastati esmakordselt Darwini                   raamatus "Liikide päritolust" 1859. aastal, on protsess, mille käigus organismid muutuvad aja                         jooksul pärilike füüsiliste või käitumuslike omaduste muutuste tagajärjel. Muudatused, mis                     võimaldavad organismil oma keskkonnaga paremini kohaneda, aitavad tal ellu jääda ja saada                         rohkem järglasi. Kas tunnustatud evolutsiooniteooria oleks ka varem sündinud, kui Darwin ja                         Wallace oleks 200 aastat varem elanud?    Olen arvamusel, et evolutsiooni teooria oleks ka varem sündinud, kuid sellisel juhul oleks see                             olnud palju pinnapealsem ja poolikum. Esiteks tuleks võtta arvesse tehnika arengut 200 aastat                           varem. 17. sajandi alguses hakkasid inimesed esimest korda kahvlitega sööma, sajandi                       jooksul toodi ja tutvustati Inglismaa rikastele uusi toite nagu näiteks banaan ja kohvi ning                             Galileo täiustas lõpuks esimese mikroskoobina tuntud seadme. Läks aastakümneid kuni                     nende kvaliteet paranes. Darwin sai oma esimese mikroskoobi kingituseks sõbralt. Ta oli                         seadme ja selle pakutavatest võimalustest vaimustuses ning hiljem võttis selle kaasa ka                         olulisele merereisile “Beagle”, kus tegi palju hiljem vajaminevaid olulisi tähelepanekuid.                     Vaatamata sellele, et tal puudus usk suure võimsusega mikroskoopidesse, oli mees teadlik                         vigadest, mida objektide uurimisel võib teha ilma hea visuaalse tugiraamita. Oli siiski ju just                             see oluline seade koos tema kuulsate slaididega, mis aitas evolutsiooni teooriale aluse panna.   Muidugi ei olnud mikroskoop ainus oluline abimees evolutsiooni teooria leidmisel. 17.                       sajandil ei olnud kindlasti nii häid paate, millega reisida ja andmeid koguda. Kas kaks meest                               oleks üldse 200 aastat varem tolleaegses maailmas kohtunud ja pead kokku pannud?     Evolutsiooni teooria põhjalikkus paneb mind ikkagi üllatama. Darvinism on poolteist sajandit                       vastu pidanud teaduslikule kontrollile ja suudab siiamaani mahutada uusimaid ideid. Kuidas                       geenid kanduvad vanematelt järglastele ja kodeerivad erinevaid bioloogilisi ja käitumuslikke                     avastati sootuski hiljem. Võttes arvesse seda, et Darwin ei teadnud geneetikast midagi, vaid                           jälgis hoopis evolutsiooni mustrit, on tema avastused eriti võimsad. Usun, et mehed oleks 200                            


aastat varem jõudnud evolutsiooni teooriani, kuid selle hilisem avastus aitas sellel olla                         täiuslikum.    
Kui Darwin ja Wallace oleksid elanud 200 aastat varem-siis oleks ka tunnustatud evolutsiooniteooria varem sündinud #1 Kui Darwin ja Wallace oleksid elanud 200 aastat varem-siis oleks ka tunnustatud evolutsiooniteooria varem sündinud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 392373 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Evolutsioon-usk-Darwin
88
odt

Evolutsioon: usk, Darwin

On siiski üks põhiline erinevus loodusteaduse põhivoolu ja isa de Chardini (jt. moodsate kirikutegelaste) vahel ning see erinevus on oluline. Nimelt ka need kirikutegelased, kes aktsepteerivad loodu evolutsiooni tänapäevases empiirilises tähenduses, eeldavad siiski lisaks veel aristotellikku "viimset põhjust" - s.o. eeldavad loodusel olevat eesmärke, mille tõttu asjad juhtuvad - ja mitte mehhanisme, mistõttu asjad juhtuvad. Seega - kui rääkida Charles Robert Darwini ketserlusest, siis seisneb see mitte evolutsiooni (ühiste eelllaste) postuleerimises, vaid selles, et ta näitas mehhanismi, mis ei vajanud süsteemiväliseid lisapostulaate. Disaini ja eesmärgi vastavus on bioloogias sedavõrd ilmne, et tegelikult ongi paljud bioloogid rahumeeli oma alateadvuses ja mitte harva ka teadvuse tasemel uskumas blueprint’i olemasolu. Ka tänapäeval. Mitte ilmtingimata Suure Jumaliku Plaani a la Platon täitmiseks.

Bioloogia
Geneetika eksami vastused
48
rtf

Geneetika eksami vastused

1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) ­ isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloomas embrüoks. Alge ainult isaspoolne. · Platon (V-IV saj. ema

Geneetika
Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
134
docx

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

koduloomade käitumist  eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.):  huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed  nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse  järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobleemide uurimine. Euroopa etoloogide koolkonna väljapaistvamad esindajad olid Konrad Lorenz ja Nikolaas (Niko) Tinbergen.

Etoloogia
Meditsiiniajaloo konspekt
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks ­ nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias)

Meditsiini ajalugu
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

omavahel harva, ühel kohal peatuti piisavalt vähe aega (ei olnud võimalust tekkida jäätmetest lähtuval saasteohul). Ainsaks koduloomaks oli koer. 2 Säärastes tingimustes oli vanadus pigem negatiivse märgiga kvalitatiivne tunnus, keskmine eluiga oli kindlasti madal, põhjuseks looduslik valik (erinevalt tänapäevast jälitas see inimest kogu elu). (Sümboolne) idüll lõppes ca 12 000 aastat tagasi (kusagil Kesk-Aasias), mil inimene alustas põllu- ja karjapidamist (toimus nn neoliitiline revolutsioon), jäi seega mõnedes maakera piirkondades paikseks, tekkisid asulad, mis järjest kasvasid ning kujunes välja kontsentreeritud (sh ka pikaajaliselt paikse, st saastunud keskkonnaga) asustuse süsteem. Epidemioloogilisest vaatevinklist tähendas säärane areng tingimuste loomist paljude selliste haiguste levikule, milledel oli varem raske inimkonnale suurt mõju avaldada

Meditsiini ajalugu
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

välja teesi, et kloostrites oli keelatud sooljavereliste neljajalgsete söömine, et mitte tekitada suguiha, hakkasid sööma limuseid, kus on palju tsinik. Allikas loomsed toiduained. Jood ­ kilpnäärme hormoonide süntees. Joodi puuduses kujuneb välja struuma. Joodi peamised allikad on merekalad ja merevetikad. Organism reguleerib joodi manustamist läbi naha. Paned joodilaigu nahale, kui laik hakkab minema paari päeva jooksul heledamaks, on joodi puudus, kui ei hakka siis on joodi piisavalt. Si- vastutab sidekoeliste struktuuride terviklikkuse eest, et nahk püsiks kaua sile ja elastne. Peamised allikad teravilja saadused, kestad ja kestaalused kivid. 4 Tegurid, mis mõjutavad organismide keemilist koostist. I) Süstemaatiline kuuluvus. Taimed ja loomad. Taimedes rohkem kaaliumi, loomades rohkem kaltsiumi. Taimedes rohkem boori, loomades Co (koobalt). Boor vajalik õitsemisel. Co on

Bioloogia
Motivatsioonipsühholoogia konspekt
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

­ Suhted ümbritsevaga nõuavad keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist ­ Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem (LeDoux, 1992) ­ Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud), sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti ümber 2) Käitumise suunduse mõistmine ­ Sihipärane tegevus on võimalik eesmärgi olemasolul. ST samal ajal tähelepanu keskendamine ühele ja teise eriamine ­ Tänapäevase idee järgi on vajadused eelsoodumused käitumiseks, mida muudavad 1)tunnetatud kogemus, 2) vahetud tunnetusprotsessid

Enesejuhtimine
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 4

Teadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun