NIHIKU KASUTAMINE Nihik (rahvakeeles ka supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Nihik koosneb peaskaalast ja abiskaalast (noonius). Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Ülemiste mõõtehaaradega mõõdetakse detailide siseläbimõõte, alumiste mõõtehaaradega detaili pikkust ja aukude sügavuse mõõtmiseks kasutatakse põhiskaalalt väljaulatuvat keelt [Pilt 1]. Nihiku parim mõõtetäpsus on sajandik millimeeter. Pilt 1. Nihik Lugem saadakse põhiskaala alguspunkti ja nooniuse skaala ehk abiskaala alguspunkti vahest
1, nooniusnurgamõõdik YH(täpsus 2 nurgaminutit), nurgamõõdik Diesella(täpsus 5 nurgaminutit). Töö käik: 1. Mõõtsin detaili nurgad nooniusnurgamõõdikuga YH täpsusega 2 nurgaminutit, tehes mõõtmist kaks korda. 2. Mõõtsin nurgad Dieselle nurgamõõdikuga täpsusega 5 nurgaminutit. Tabel 01. Mõõtetulemused Nurk α β γ δ Mõõtetulemus I YH 65°30’ 114°44’ 103°50’ 75°41’ Mõõtetulemus II YH 65° 31’ 114°46’ 103°48’ 76°10’ Mõõtetulemus I Diesella 65° 40’ 114°62’ 103°70’ 74°60’ Keskmine mõõde 65° 33’ 114°50’ 103°56’ 75°37’ Leian keskmiste tulemuste summa:
mikrokontrolleri lugemisest kirjutamisele. Kuidas saab AD-muundur etalonpinge? Etalonpinge allikas Vref, digitaaljuhitavad lülitid, takistitest moodustatud maatriksskeem (pingejagurid) ja operatsioonvõimendi. Iga maatriksskeemi takisti on ühendatud digijuhitava lülitiga, mis ühendab takisti ühe klemmi etalonpingega Vref. Kuidas on ühendatud AD-muundurmõõtesisend? AD-muunduri mõõtesisend on ühendatud jadamisi. Mitme bitiline on mõõtetulemus? Mõõtetulemus on 10-bitiline. Millistesse (mitme bitilistesse) registritesse laetakse mõõtetulemus ja kuidas? Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse Kuidas mõõtetulemust programmis kasutatakse? Mõõtetulemus kuvatakse programmis 8- ja 2-bitilisena. Kõige pealt 8-bitiline arv , mille moodustavad hilisemad mõõdud ning 2-bitiline , mills moodustavad 2 varasemat mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus
5 36,96 50mm 36,80 36,12 36,16 36,36 Mõõtetulemusi vaadates võib järeldada, et avade põhja pind on ebatasane. 6. LABORATOORNE TÖÖ NR 6 Nurkade mõõtmine nurgamõõdikuga Plaat nr 2 Mõõdan detaili 4 nurka 2 korda ja arvutan keskmise. Tabel 5 Mõõtetulemused Nurk Alfa Beeta Gamma Delta Mõõtetulemus 1 65030` 115010` 1040 76010` Mõõtetulemus 2 65030` 11508` 1020 76020` Keskmine mõõde 65030` 11509` 1030 76015` Kontrollin tulemust nurkade keskmiste väärtuste kokkuliitmise teel. 65030` + 11509` + 1030 + 76015` = 359054` Mõõtetulemus on täpne ja mahub etteantud piirhälbesse +/- 2.
Attenuaatorid avatud, Üks attenuaator pooleldi Nurk Attenuaatorid avatud ühes lainejuhis faas suletud pööratud mõõtetulemus ruutjuur mõõtetulemus ruutjuur mõõtetulemus ruutjuur -24 36 6,00 2 1,41 8 2,83 -22 98 9,90 38 6,16 4 2,00 -20 68 8,25 30 5,48 10 3,16 -18 60 7,75 16 4,00 4 2,00
movwf TRISA bcf STATUS,RP0 ;Valime mäluala 0 bcf STATUS,RP1 bsf ADCON0,0 ;Käivitame A/D muunduri wmainloop bsf ADCON0,2 ;Alustame A/D muunduriga pinge mõõtmist ;PORTA0 sisendil. Mõõtetulemus on 10 bitine ;st. 5 volti jagatakse 1024 osaks. ;Mõõtetulemus salvestatakse registritesse ;ADRESL ja ADRESH. Registris ADRESH on
vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete läbiviimise teel. • Selgita mõistete tähendused! Mõõtmine-füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga. Mõõtühik-füüsikalise suuruse(nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste(nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks Mõõtetulemus- Mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus. Mõõtevahend-on kindlate metroloogiliste omadustega tehniline vahend, mida kasutatakse mõõtmiseks kas ainsa vahendina või koos lisaseadmetega. Kaudne ja otsene mõõtmine-Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne on mõõtmine, mile korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu.(nt auto kiirust saab otseselt mõõta
297 7,7908 7,4764 7,7724 0,0184 - 0,0823 0,0798 0,2041 0,0106 - 0,0119 0,2960 0,1709 330 8,6395 8,6278 8,6361 0,0034 - 0,0891 0,0890 0,2041 0,0020 - 0,0057 0,0083 0,0048 Tähistused ja kasutatud valemid pöördenurk- antud Uv mõõtetulemus koormatama väljundi puhul-mõõtsin Uk mõõtetulemus koormatud anduriga- mõõtsin Un nominaalne väljundpinge Un=C* v koormamata anduri viga v=Un-UV k koormatud anduri viga k=Un-Uk Uv pinge mõõtmise piirviga uv=(0,01+0,002(10/UV-1))*Uv Uk pinge mõõtmise piirviga uk=(0,01+0,002(10/Uk-1))*Uk nurga mõõtmise piirviga =0,5 u() nurga standardmääramatus u()= /=0,2041
Mõõdetavale kohale tuleb asetada luksmeetri mõõteosa, milles asub fotoandur. Samuti tuleb valita soovitav mõõteskaala ekraani all asuvalt funktsioonilülitilt. Antud luksmeetri skaala võimaldab valida nelja erineva mõõtepiirkonna vahel väärtustes 1mlx 50klx. Kui vajalik piirkond valitud vajab mõõteriist mõne hetke mõõtmise sooritamiseks ning kuvab tulemi ekraanile. Kuna antud mõõteriistal on automaatne nullimine, kaob mõõtetulemus peagi ekraanilt, nii et tulemus tuleb koheselt fikseerida. Tähtis on teada ka nüanssi, et mõõtmise hetkel peab olema luksmeetri anduri osa stabiilselt paigal. Anduri liigutamine häirib aparaadi tööd ning tulem võib tulla ebatäpne või üldse mitte ekraanile ilmuda. Tulemusi tuleb vajadusel ka pärast mõõtmist korrigeerida. Selle jaoks olen lisanud tabelid kokkuvõtte osa lõppu. Mõõtetulemuse täpsuse huvides tuleks mõõtmisi ühtedes ja
Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud.
eksisteerima kaks suurust, vastasel juhul poleks võrdlemine ning seega ka mõõtmine üldse võimalik. See võrrand iseloomustab võrdlemise protseduuri ja arvväärtuse saamist ideaalsetes tingimustes. Tegelikkuses ei ole võimaliks elle valemi liikmeid eristada. Ning tegelikkuses saadav arvväärtus sisaldab juhusliku suuruse X5 arvväärtust. 8. Metroloogia põhiaksioomid ) 1) mõõtmise olemus on võrdlemine (ainult ühe suureuse olemasolul pole võimalik). 2) Mõõtetulemus on olemuselt juhuslik suurus 3) Ilma eelneva informatsioonita mõõdetava objekti kohta mõõtmisi teha ei saa 9. Mõõtevahendid, nende liigitus. Mõõtevahend on mõõtmistel kasutatav normitud metroloogiliste omadustega tehniline vahend. Mõõtevahendid kehastavad, hoiavad, reprodutseerivad mõõtesuurusühikuid. Mõõdetavat suurust võrreldakse mõõtühikuga mõõtvahendi abil. Eristatakse mõõdud, mõõtemuundur, mõõteriist. Lisaks erilist liiki
Mõõtesuuruse puudulik def annab mõõtetulemuse määramatuse alati lisakomponendi, mis nõutava mõõtetäpsusega võrreldes võib sageli osutuda küllaltki oluliseks. 9. Mõjur Mõjur on suurus, mis ei ole otseselt mõõteobjektiks, kuid siiski mõjutab mõõtetulemust. Mõjurid põhjustavad mõõdistes tahtmatult mõõtehälbeid. Mõjuriteks on seega etalonide, etalonainete ja mõõtmise lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 10.Ühik Ühik on täpselt def. suurus, mida leppelislt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ja kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Seega ühik on kasutusel samaliigiliste suuruste väärtuste väljendamiseks. Kuna ühik on samaliigiline suurusega, siis peab olema ühikud samapalju kui on mõõdetavaid suurusi. Ühikutel on leppelislt omistatud nimetused ja tähised
areng viib mudeli üha sarnasemaks looduses tegelikult eksisteerivaga. (näiteks aatomi mudel, Päikesesüsteemi mudel, aine siseehituse mudel jne.) Küsimused selle osa kohta: Kirjelda loodusteaduslikku meetodit. Too näide. Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest? Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega? Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia? IV tund: Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega). Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil; 1. Mida mõõdame? Kas kõik asjad on mõõdetavad?(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias) Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon) 2. Kas selline mõõtmine on teostatav?
ja kindla mõõtemeetodiga, mis tugineb mõõtemudelile ja hõlmab kõiki mõõtetulemuse saamiseks vajalikke arvutusi Valideerimine - tõendamine, et kindlaksmääratud nõuded on ettenähtud kasutuseks adekvaatsed ja õiged. (N: algselt lämmastiku kontsentratsiooni mõõtmiseks vees ette nähtud mõõteprotseduuri korral võib selle protseduuri täiendavalt valideerida ka mõõtmiseks inimseerumis) Mõõtetulemus - suuruse väärtuste kogum, mis koos kogu muu saadaoleva asjakohase infoga omistatakse mõõtesuurusele. Üldjuhul sisaldab mõõtetulemus .asjakohast infot suuruse väärtuste kogumi kohta. Näiteks mõned suuruse väärtused võivad esindada mõõtesuurust paremini kui teised, mis väljendub tõenäosuse tihedusfunktsiooni abil. Mõõtetulemust väljendatakse üldjuhul suuruse mõõtmisel saadud üheainsa suuruse väärtuse ja selle mõõtemääramatuse kaudu
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond NIHIK JA TEMA KASUTUSVÕIMALUSED Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2011 1 Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest
Tabel 3. Tasapind-tasapind elektroodid (dielektrik:paber) Õhutemperatuur t=24 oC Õhurõhk p=102100 Pa Lehe paksus d=0,09mm Õhu suhteline tihedus: ; 0,993 Sümbolite selgitused: E10 õhu väljatugevus (kV/mm); U10 õhu läbilöögipinge(kV); h elektroodide vahekaugused (mm); U11 läbilöögipinge (pinge, mille juures toimub dielektriku läbilöök), E11 läbilöögipingele vastav elektrivälja tugevus; U11V keskmine mõõtetulemus; U1 ja U2 üksikud mõõtetulemused Graafikud: Tulemuste analüüs: Tasapind-teravik elektroodi korral on väljatugevus ligikaudu kaks korda väiksem kui tasapind-tasapind elektroodiga. sama võib öelda ka läbilöögiks vajaliku pinge kohta. Paberi ja õhu dielektrilisi omadusi võrreldes on näha, et paberi läbilöögipinge on õhu omast väiksem peaaegu 10 korda, väljatugevus on aga sõltuvalt õhu elektroodist 3-4 korda kõrgem.
3, 4 ...) põhiskaala jaotist, sest liiga lühikese nooniuse korral on keeruline kanda numbreid kriipsude juurde ja samas on ka mõõtude võtmine mugavam. Täpsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et väikseim pikkus, mida saab mõõta, on vahemaa, mille võrra noonius nihkub esimese kriipsude kokkulangemiseni. Nihik: Pikkuste mõõtmiseks kasutatav nihik koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb liita lugemile mõõteharule märgitud parand. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. Kruvik: Kruvik kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind, kand, ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi
perioodiliselt taadelda. Taatlemine - protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastavaks tunnistatud mõõtevahendi taatlusmärgisega Kuidas saame ühikuid suurendada ja vähendada kümnendeesliidetega. Mõõtühikute kümnend- ehk detsimaaleesliited on tähised, mille abil lihtsustatakse ühikute üleskirjutamist kümnendsüsteemis. Mõõtetulemus - mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus Mõõtemääramatus - suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku Tõeline väärtus mõõteväärtus, mida pole võimalik kunagi leida, sest mõõtmisega seondub alati mõõteviga Mõõteviga - mõõteväärtuse ja suuruse tõelise väärtuse vahe Maailmavaade - teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega
39 2579 2516 63 40 2499 2516 -17 41 2435 2516 -81 42 2505 2516 -11 43 2664 2516 148 44 2500 2516 -16 45 2485 2516 -31 46 2517 2516 1 47 2499 2516 -17 48 2604 2516 88 49 2549 2516 33 50 2447 2516 -69 2800 2700 mõõtetulemus 2600 2500 2400 2300 2200 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41 43 45 47 49 Katse number Ajavahemiku täpne väärtus =2516 ms Mõõdetud ajavahemike keskmine väärtus =2515,62 ms Sagedusmõõtja eraldusvõime 1 ms, ehk ms
Kalibreerimise käigus määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks on kalibreerimistulemuseks mõõteviga koos määramatusega. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab. Kalibreerimise meetod ja intervall Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja juhendis toodule. Mõõteriistade, tööriistade ja katseseadmete kalibreerimise intervall ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates viimase kalibreerimise kuupäevast. Erandjuhtudel võib teatud harva kasutatavate mõõteriistade, tööriistade või katseseadmete kalibreerimise intervall olla pikem kui 12 kuud, juhul kui mõõteriista, tööriista või katseseadet kalibree...
Seejärel leitakse, mitmes 0-kriipsule järgnev nooniuse kriips (N) ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. Saadud arv N korrutatakse nooniuse täpsusega T, nii saadakse nooniuse näit ning see liidetakse põhiskaala näidule M. Mõõtmistulemuseks L on põhiskaala näidu ja nooniuse näidu summa L=M+N*T. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala e nooniuse abil. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Kruviku tähtsaim osa on peen kruvimehhanism, mis koosneb liikumatust varrest ja trumliga pööratavast peenkeermega kruvivarvast. Üheks mõõtepinnaks on kruvivarva poleeritud otspind ja teiseks on metallist loogaga jäigalt ühendatud mõõtekanna poleeritud otspind
ebatäpne, teadmata põhjused. Mõõtühik- kokkulepitud suurus Välimine nähtavushorisont- Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada (millegi kirjeldamine, milleks enam pole sõnu…) Sisemine nähtavushorisont- Piiri, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda, Füüsikaline suurus- objekti või nähtuse omadus, mida saab arvuliselt kirjeldada. Looduse struktuuritasemed- mega-; makro- ja mikromaailm. Kaudne mõõtmine- on mõõtmine, kus mõõtetulemus leitakse arvutuste teel (valemi abil) otsemõõdetud suuruste kaudu. (nt: Teepikkuse ja kiiruse leidmine arvutamise teel) Otsene mõõtmine- selline mõõtmine, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. (auto kiiruse mõõtmine spidomeetriga) Mudel- objekti koopia, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Näidis ehk etalon Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Avaldub matemaatiliselt. (nt: rongi
Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust? Magnetelektrilises mõõtemehhanismis kasutatakse vooluga mähise ja püsimagneti magnetvälja vastastikust toimet. Liikuvaks osaks on enamasti pool, kuid võib olla ka püsimagnet. Osuti pöördenurk on võrdeline pöördemomendi keskmise väärtusega perioodi kohta. Püsimagneti magnetvoog F ja mähise keerdude arv w on konstandid, seega on mõõtetulemus võrdeline voolu keskväärtusega. Pinge mõõtmisel mõõdetakse ikkagi voolu, mille järgi määratakse pinge väärtus Ohmi seaduse põhjal: U = I RV Elektromagnetilises mõõtemehhanismis kasutatakse mõõdetava voolu magnetvälja toimet ferromagnetilisest materjalist liikuvale südamikule. Mehhanismi liikuv südamik püüab võtta asendit, 3 mille puhul magnetvoog on maksimaalne
..................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8 1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14 3.2. Dispersioon ja standardhälve............................................................................................. 16 3.3. Ekse ..........................................................................................
3. Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Näide: keha. 4. Skalaarsed suurused on A) mass B) kiirus C) jõud D) aeg E) töö 5. Vektoriaalsed suurused on A) jõud B) mass C) rõhk D) nihe E) aeg F) kiirus 6. füüsikalise suuruse kindel väärtus on a) mõõdis b) tõeline väärtus c) mõõtetulemus d) mõõtemääramatus 7. Mida näitab mõõtemääramatus? Mõõtmistulemusega seotud suurus, mis määrab mõõdetavad suuruse vahemiku, kuhu selle tõeline väärtus satub. 8. Mis on mudel? Mõned head näited. Mudel on ligilähedane koopia originaalist, kus on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Näited: gloobus, enne uue maja ehitamist tehakse väike maja mudel, et näha kõige olulisemat (st. maja mudel), 9. Mis on kiirus?
Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5. Milline on otsene ja milline on kaudne mõõtmine? Otsene mõõtmine on mõõtmine, mille korral meid huvitab füüsikalise suuruse väärtus , ning on loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõtetulemus leidake arvulisel teel otsemõõdetud suuruse kaudu. 6. Mida tähendab mõõtmine? Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama auuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega 7. Mida nimetatakse vaatluseks ja mida eksperimendiks? Vaatlus on meelelise info kogumine Eksperiment on see kus loodusnähtus kutsutakse kuntslikult esile, protsess toimub kontrollitavats tingimustes 8. Miks on vaja mõõtmise sealdusandlust? 9. Mis on hüpotees?
Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5. Milline on otsene ja milline on kaudne mõõtmine? Otsene mõõtmine on mõõtmine, mille korral meid huvitab füüsikalise suuruse väärtus , ning on loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõtetulemus leidake arvulisel teel otsemõõdetud suuruse kaudu. 6. Mida tähendab mõõtmine? Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama auuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega 7. Mida nimetatakse vaatluseks ja mida eksperimendiks? Vaatlus on meelelise info kogumine Eksperiment on see kus loodusnähtus kutsutakse kuntslikult esile, protsess toimub kontrollitavats tingimustes 8. Miks on vaja mõõtmise sealdusandlust? 9. Mis on hüpotees?
.............................10 Sissejuhatus Antus teemas käsitleme nihikut( supler, nihkkaliiber) ja kruvikut. Õpime käsitlema antud mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust. Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsused võivad ola 0,1 ; 0,02 või 0,05 mm. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest
Kui mõõtekriips ei ühti aga skaala kriipsuga, siis on näidu leidmine vähem täpne, sest skaala kümnendikosade hindamine toimub silma järgi. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips a T= n kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta on mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse mõõtejoonlaual asuva põhiskaala ja raamil oleva abiskaala nooniuse abil. Nihik on kohandatud ka detailide siseläbimõõdu määramiseks. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm, kuid praktikumis on kasutusel ka teistsuguse täpsusega nihikuid. Laserkaugusmõõtja Laserlaugusmõõtja saab ise pindala arvutada. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus 0,005 mm Nullnäit 0 mm Tabel 1 Katse nr
Tunnustatakse alles siis, kui teoorikas püstitatud ennustused on eksperimentaalselt kinnitatud. 19. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Looduses üldisi mudeleid, mis kirjeldavad füüsikaliste objektide mõõdetavaid omadusi 20. Mida tähendab mõõtmine? Mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega. 21. Milline on otsene ja milline kaudne mõõtmine? Kaudse mõõtmise korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu, otsese korral meid huvita füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt 22. Mis on hüpotees? Hüpotees on teaduslikult põhjendatud oletus 23. Mida nimetatakse vaatluseks ja mida eksperimendiks? Vaatlus-andmete kogumine ja tähelepanekute tegemine , eksperiment ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi 24. Mis on mõõtühik? Füüsikalise suuruse väärtus 25
2) lämmastikoksiidid; 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku; 4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral. o Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas elavhõbeda summaarset heidet. SAASTEAINETE HEITE PIIRVÄÄRTUSTE JÄRGIMINE Pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui mõõtmiste tulemused näitavad, et: o ühegi kalendrikuu keskmine heite mõõtetulemus ei ületa suurte põletusseadmete jaoks kehtestatud heite piirväärtust; o ükski ööpäeva keskmine heite mõõtetulemus ei ületa heite piirväärtust 110 protsenti; o 95 protsenti kõigist ühe tunni keskmistest heidetest ei ületa heite piirväärtust aasta kestel 200 protsenti. NÕUDED SAASTEAINETE PÜÜDESEADME AVARII KORRAL o Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure põletusseadme käitaja kohustatud teavitama Keskkonnaametit,
Vigade arvutamine on töömahukam kui katsetulemuse leidmine, kuid see-eest lihtne toiming. Enamasti mõistetakse vea all põhiviga. See on suurim erinevus eksperimendis leitud väärtuse ja tõelise väärtuse vahel. Edaspidi on ka siin vea all mõeldud põhiviga. Kui 1 kg kaalupommi (põ- hi)viga on 1 g, siis ei või vihi mass erineda massist 1 kg rohkem kui 1 g võrra. Vea tähistamiseks lisatakse füüsikalise suuruse tähise ette täht ∆. Pikkuse l viga on niisiis ∆l. Mõõtetulemus võib tõelisest väärtusest olla nii suurem kui ka väiksem, mistõttu võib viga olla nii positiivne kui ka negatiivne. Seepärast on vea ees märk "‘±"’. Mõõtetulemust on korrektne kirjutada koos veaga. Kui mikromeetriga mõõdetud lõigu pikkus on 15,0 µm ja viga on 0,2 µm, siis kirjutatakse mõõtetulemus järgmiselt: l = (15,0 ± 0,2) · 10−6 m = (15,0 ± 0,2) µm .
areng viib mudeli üha sarnasemaks looduses tegelikult eksisteerivaga. (näiteks aatomi mudel, Päikesesüsteemi mudel, aine siseehituse mudel jne.) Küsimused selle osa kohta: ● Kirjelda loodusteaduslikku meetodit. Too näide. ● Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest? ● Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega? Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia? Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega). Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil; 1. Mida mõõdame? Kas kõik asjad on mõõdetavad?(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias) Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon) 2. Kas selline mõõtmine on teostatav?
Standardimise eesmärgiks on ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine.Ei saa ju lubada kasutada kõiki mõõtarve, sest siis tuleks valmistada igalemõõtmele puure, hõõritsaid, keermelõikureid, kaliibreid jm ning see teekstootmise kalliks. 14 . Mis on võetud pikkuse mõõtühikuks ? Suuruste väärtuste määramiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava suuruse, näiteks pikkuse või nurga, võrdlemine mõõduks võetud suurusega, kusjuures mõõtetulemus avaldatakse arvuna koos kasutatud mõõtühiku näitamisega.Pikkuse mõõtühikuks on meeter. 15 . Mis tarvis kasutatakse pikkusplaate ja kuidas nad jagunevad? Pikkusplaat on vahend pikkusühiku säilitamiseks ning pikkuse mõõtmiseks. Pikkusplaadid valmistatakse karastatud terasest. Pikkusplaatidega kontrollitakse mõõteriistade näitu, gradueeritakse skaalasid, seadistatakse mõõtevehendeid ja tööpinke. Neid kasutatakse täpseteks märkimistöödeks kuid ka
Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L = M + N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele
Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele
Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. L M N T Mõõtmistulemus mõõtarv L on seega: 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele
Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M. Mõõtmistulemus – mõõtarv L – on seega: L M N T 1.2 Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm. Aukude sügavuse mõõtmiseks on nihiku liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 1.3 Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga. Ta kujutab endast metallkambrit, millele
(xi-xkesk)^2 0,00011 0,000081 0,00004489 0,00002116 0,00000025 Leian B keskväärtuseintervallhä Keskmine hälve 18,1007 Min 18,027 Studenti tabelist kriitiline t (=0, Standardhälve 0,00720639 Max 18,166 B intervallhälve tõenäosustasemel P=0.95 Normaaljaotusele vastav mõõtetulemus t 2,01 Bmin 18,098652 n- on mõõtetulemuste koguarv, Bmax 18,102748 h - on intervalli samm f(zi) - on normaaljaotuse tihedusfunktsio 5. Histogramm ja tihedusfunktsioon f(zi) = NORMDIST(xi;X ,s, FALSE), kus
R=7.5 R1=U1/I1=121/16=7.56 I1=16A R=R1-R U1=121V R=7.56-7.5=0.06 _________ =(R/R)*100% R-? =? =(0.06/7.5)*100%=0.8% Ülesanne 4 Määrata taandatud viga 20.5A voolu mõõtmisel, kui ampermeetri näit on 20A ja tema niminäit e. mõõtetulemus on 50A. ANTUD: LAHENDUS: I=20.5A I=I1-I I1=20A =(I/In)*100% In=50A I=20-20.5=-0.5A ________ =(0.5/50)*100%=-1% -? Ülesanne 5 Takistid on ühendatud alltoodud skeemi järgi. Kogu ahela vool on 12A,
0 0.01 0.02 0.03 0.04 0.05 0.06 Aeg (s) I_katse I_arvutus U_katse U_arvutus Joonis 2: Graafik kondensaatori laadimisprotsessi pinge ja voolu väärtustega, kasutades erinevat viisi leitud väärtusi 7 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed Joonis 3: Ostsilloskoobi mõõtetulemus Data Size 500 Time step 80,0000us CH No. Volt(V) ============================== ********CHANNEL 1************* 0 0,9375 1 1,2500 2 1,4063 3 0,9375 4 1,2500 5 0,9375 6 1,2500 7 0,9375 8 1,2500 9 0,9375 10 1,4063 11 0,9375 12 1,2500 13 0,9375 14 1,2500 15 0,9375 8 16 1,4063
Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus -40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema muutunud, paluge juhendajal see taastada. Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega tuleks hoida pidevalt sama distantsi hõõglambi pinna poolseima
ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõtetulemus olla vale Alaliskomponendi mõju kõrvaldamiseks saab kasutada tippväärtuse detektori veidi keerulisemat lülitust 2 Eelmisel joonisel kujutatud lülituses kondensaator Ck tõkestab sisendsignaali alaliskomponendi Kasutatakse ka tippväärtuse detektorit, mis sisaldab endas praktiliselt kahte detektorit: ühte positiivsete ja teist negatiivsete tippväärtuste mõõtmiseks
keha temperatuur tõusma rohkem. TÖÖ KÄIK I OSA: SEADISTAMINE Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus -40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema muutunud, paluge juhendajal see taastada. Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega tuleks hoida
QuickTime and a decompressor uK= are needed to see this picture. 12. Valida pinna temperatuuri mõõtevahend ning hinnata pinna temperatuuri mõõtemääramatus Pinna temperatuuri on täpsemalt keeruline mõõta. Kaasajal on lihtsamaks otse infrapunakiirgust mõõtvad elektroonsed mõõtevahendid, annavad täpsustaseme ca 0,1 oC. Puuduseks on tugev keskkonna mõju, st mõõtetulemus sõltub termomeetri kaugusest objektist. Kasutatakse ka kontaktanduriga termotakistiga või termopaariga termomeetreid. Täpsutase ca 0,3 o C. Puuduseks pinnakontakti mõjud, termotakistil anduri mittelineaarsus ja termopaaril vajadus saada nullpotentsiaali erinevus mõõdetavast temperatuurist. Pinna temperatuuri mõõtmise määramatuse komponentideks on:
Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus Tutvuge infrapuna termomeetriga mõõtmisega. Termomeeter on mõeldud mõõtmaks temperatuure vahemikus 40...+550 oC. NB! Mõõtmine toimub laserkiire abil, vältige laserkiire sattumist nahale või silma. Andmete kogumiseks tuleb alla vajutada päästik. Päästiku vabastamise järel püsib seadme ekraanil viimane mõõtetulemus kuni uue mõõtmiseni või seadme väljalülitumiseni. Termomeeter on seadistatud mõõtma temperatuuri Celsiuse skaalal, seda tähistab ekraanil märk oC. Kui seadistus peaks olema muutunud, paluge juhendajal see taastada. Uuritavad värvilised pinnad asetatakse päikese kätte või hõõglambi valgusesse. II OSA: MÕÕTMINE Uuritavatele pindadele peaks valgus langema võimalikult ühtlaselt. Seega
signaal on proportsionaalne kvandi või osakeste energiaga ja võimaldab eristada alfa-, beeta- ja gammakiirgust. Puudused: vajab ionisatsioonikambrist kõrgemat pinget, pole töös nii stabiilsed, loenduri gaasikeskkonda on vaja uuendada läbivooludetektorid. [7] 7.3 Geiger-Müller (GM) detektor Eelised: odav, lihtne, kerge käsitleda ja piisavalt tundlik. Tehnilised puudused: näit sõltub kvandi energiast, ei anna otsest teavet neeldunud energiast (mõõtetulemus on ligikaudne), detektori täitegaasil piiratud kasutusaeg ja on ebalineaarne tugevates kiirgusväljades (pikk impulsi aeg). [7] 7.3 Neutronite loendurid Tööpõhimõte: neutronid aeglustatakse kergetest aatomitest materjaliga (plastikud). Aeglustatud neutronid tekitavad BF3 või He tuumareaktsioone, kus eraldub alafaosake või gammakvant ja neid osakesi registreeritakse traditsiooniliste detektoritega Neid kasutatakse piiripunktides, et avastada illegaalset tuumamaterjali. [7] 7
Mõõtemääramatus e. Määramatus on mõõte- või analüüsitulemusele omistavate võimalike väärtuste hajusust iseloomustav parameeter. Määramatus on põhiline tulemuste usaldusväärsust iseloomustav parameeter. Mõõdis xi on üksikmõõtmisel saadud väärtus, näiteks mõõteriista näit ühekorsel lugemi võtmisel või ühe tiitrimise tulemus. Mõõteväärtuse parimaks hinnanguks normaaljaotusele alluvate xi puhul on nende mõõdiste aritmeetiline keskmine x. Mõõtetulemus on mõõdetavale omistavate väärtuste kogum, mis võib olla esitatud: 1. mõõteväärtuse ja mõõtemääramatusega 2. vahemiku kujul, milles asub (leppeline) tõeline väärtus teatud tõenäosusega; 3. mõõtevahendi näiduga ja antud mõõtevahendilubatud vea piiridega. Kui mõõtemääramatus on väljendatud standardhälbe tasemel, siis nimetatakse seda standardmääramatuseks ja tähistatakse u(x). See võrdub vastavastandardhälbe
Eraldamine (extraction) Füüsikaline eraldamine Filtreerimine (filtration) Filtreerimine Assotsieerimine (association) Assotsieerimine Kogumine (collection) Kogumine Konstrueerimine (construction) Konstrueerimine Hindamine (evaluation) Hindamine Määratletud karakteristikud Mõõtetulemus Vastavuse hindamine Joon 1 Masinaehitusliku objekti geomeetrilise tolerantsi mudel 4 GEOMEETRILISED OMADUSED Üldist Masinaehituslik detaili saab koostada punktide, joonte, ringjoonte, tasapindade, sfääride, koonuste, silindrite ja ringtorude abil. Täielikuks kirjelduseks on vaja lisada mõõtmed. Sellega saadakse ideaalne detail. Kirjeldamiseks on vajalik minimaalne arv parameetreid ning see võimaldab detaili viia elektroonsesse vormi ja
arvväärtuseks. • Mõõtühik on füüsikalise suuruse (nt pikkus) konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste (nt pliiatsi pikkus) arvuliseks iseloomustamiseks. Otsene ja kaudne mõõtmine • Otsene on selline mõõtmine, mille korral meid huvitav füüsikalise suuruse väärtus on vahetult loetav mõõteriista skaalalt. • Kaudne on mõõtmine, mille korral mõõtetulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suuruste kaudu. Kokkuvõte ja Ülesanded • Mõõtmine- Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse konkreetse väärtuse võrdlemine sama suuruse teise, mõõtühikuks võetud väärtusega. Lühidalt: mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. • Mõõtühik- Mõõtühik on füüsikalise suuruse konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste arvuliseks iseloomustamiseks.
annaabi.ee 
