sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 5,008781 5,1 5,107850 5,2 5,201302 5,3 5,258566 5,4 5,344568 5,5 5,454498 5,6 5,537876 5,7 5,643969 5,8 5,764209 5,9 5,875576 6,0 5,965215 2 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 4,999987601 5,1 5,099987028 5,2 5,199986692 5,3 5,299986361 5,4 5,399986002 5,5 5,499985664 5,6 5,599985347 5,7 5,699985043 5,8 5,799984780 5,9 5,899984528 6,0 5,999984273
Rõhukadu – rõhukadu, mille arvesti torustikus põhjustab. Optiline sensor – elektrooniline sensor, mis muudab valguse või selle muutuse elektriliseks signaaliks. Kuluratas – veearvesti komponent, mis on üldjuhul otseses magnetilises kontaktis arvesti kuluanduriga ja mille pöörlemist on visuaalselt võimalik jälgida ja optiliste anduritega loendada. Teades kuluratta ning kuluanduri hammasrataste ülekandearvu, on võimalik kuluratta järgi määrata arvestit läbiva vee hulka. Mõõtehälve – olemasoleva info põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuste hajuvust iseloomustav mittenegatiivne parameeter. Võib olla esitatud mõõtetulemustega sama ühikuga (absoluutne mõõtehälve) või protsentides (suhteline mõõtehälve). Etalon - antud suuruse määratluse realiseering, mille väärtus ja sellega seotud mõõtemääramatus on teada ning mida kasutatakse suuruse tugiväärtusena. 7 SELEDE LOETELU Sele 4.1
Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Sagedusvahemik 2-3MHz Samm f =100kHz Mõõdetud sageduste tulemused : Tabel 1. Sagedusmõõturi esimese kanali mõõdetud sagedused. Generaatori Generaatori sagedus Mõõdetud Mõõtehälve piirhälve Sagedusmõõturi [MHz] sagedus [MHz] [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] 2,0 2,0295 -0,0295 0,080 1,02E-05 2,1 2,126 -0,0260 0,084 1,06E-05 2,2 2,2103 -0,0103 0,088 1,11E-05 2,3 2,308 -0,0080 0,092 1,15E-05 2,4 2,4342 -0,0342 0,096 1,22E-05
Mõõtetulemuseks võib olla: mõõdis, parandamata või parandatud tulemus või mõõdiste kogumi aritmeetiline keskmine koos saadud tulemust iseloomustava mõõtemääramatusega 12. Mõõtehälbed: juhuslikud mõõtehälbed, süstemaatilised efektid ja neist tulenevad hälbed. Mõõtmises tuleb kasutada mõistet hälve. Hälve = väärtus - valitud tugiväärtus Mõõtehälbed kuuluvad juhuslike suuruste hulka. Juhuslik mõõtehälve = mõõdis - mõõdiste aritimeetiline keskmine. süstemaatilised efektid ja neist tulenevad hälbed: 1) efektid, mis annavad kindla märgiga (+või-) muutumatu panuse mõõtetulemusse,( nt mõõtevahendi kalibreerimisel tuvastatud või vale justeermise tõttu tekkinud mõõtehälbed). 2) efektid, mis põhjustavad mõõdise või mõõtetulemuse muutust kindlas suunas. Süstemaatiline mõõtehälve + (aritmeetiline summa) juhuslik mõõtehälve = kogu mõõtehälve.
7. Joonestage sõltuvuse I a = f ( I s ) graafik. 8. Määrake graafikult kriitiline solenoidvoolu tugevus I sk e 9. Arvutage valemist (2) magnetiline induktsioon B ja seejärel (1)-st elektroni erilaeng . m Võrrelge tulemust tabeliväärtusega ja hinnake suhteline mõõtehälve. Arvutused Algandmed U A = 24,0 ± 0,2V I sk = 1,25 ± 0,1A N µ 0 = 4 10 -7 = 12,57 10 -7 A2 N 2067 Bk = µ0 I sk = 12,57 10 -7 1,25 = 8,328 10 -3 T l 0,39 e 8U a 8 24,0 C
Muudetud tingimuste hulka võivad kuuluda: mõõteprintsiip; mõõtemeetod; mõõtja; mõõtevahend; tugietalon; labor; kasutamistingimused; aeg. Kvantitatiivselt võib korratavust väljendada saadud mõõtetulemuste jaotuskarakteristikute abil. 29. Mõõtetäpsus Mõõtetäpsus on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse tõelise väärtuse lähedusaste. Täpsus on kvalitatiivne mõiste, sest ta võib iseloomustada seda, kui lähedane on mõõtetulemus mõõtesuuruse väärtusele. 30. Mõõtehälve Mõõtehälve on mõõtetulemuse ja mõõtesuuruse väärtuse vahe. Matemaatiliselt on mõõtehälve alvaldatav valemiga e =x-X, kus e on mõõtehälve, x mõõtetulemus ja X mõõtesuuruse väärtus. Kuna mõõtesuuruse väärtus on mitteteadaolev, siis mõõtepraktikas kasutatakse selle asemel leppelist väärtust. Ka sel juhul pole mõõtehälve täpselt määratav, vaid on määratav ainult teatava määramatusega. 31. Juhuslik mõõtehälve
Milles seisneb mõõtemääramatus? Mõõtemääramatus ∆x on suurus mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja mis iseloomustab selle mõõtesuuruse x võimalikke väärtusi. 13. Milles seisneb mõõteriistade taatlemine? Mõõteriista taatlemine on mõõtevahendi näitude võrdlemine tööetaloniga õiguspädeva (akrediteeritud) taatlusasutuse poolt vastavalt taatluseeskirjadele. Taatlemine on üks metroloogilise kontrolli liikidest, mis selgitab, kas mõõtevahendi mõõtehälve on lubatud veapiirides. 14. Too 3 näidet põhjuslikult seotud nähtustest füüsikas. 1. Õun tuleb oksa küljest lahti → õun langeb allapoole → õun jõuab maapinnale; 2. Püssikuul tabab palkseina → kuul peatub seinas → seina sisse tekib auk; 3. Valgus neeldub kehas → see keha soojeneb → see keha paisub; 4. Elektrivool läbib metallkeha → see keha soojeneb → selle keha takistus suureneb. 15
suhtes, lisades alati märgi ,,+" või ,, - ". Vertikaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem 0°, 90°, 180° või 270°. Mis suurused mõõdetakse trigonomeetrilisel nivelleerimisel ja kuidas arvutatakse punkti kõrgus? Trigonomeetrilise nivelleerimisega mõõdistamisvõrgu punktide kõrguste määramisel mõõdetakse vertikaalnurgad teodoliidiga, mille lubatud maksimaalne mõõtehälve on 30", kahe võttega ja teodoliitidega, mille lubatud maksimaalne mõõtehälve on 15", ühe võttega. Mõõtevahendi ja viseerimismärgi kõrgus arvestatakse täissentimeetrini ümardatult. Mis on teada ja mis mõõdetakse kinnises käigus? Algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis. Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga. Kuidas tasandada mõõdetud nurgad? Nurkade tasandamiseks arvutatakse polügoonis mõõdetud nurkade summa praktiline.
Korrake katset 5 korda. 7. Arvutage katsetulemustest valemi (6) järgi silindri inertsimoment ja tema laiendatud liitmääramatus. Seejuures kasutage iga nurga puhul sellele vastavate ajanäitude aritmeetilist keskmist. 8. Arvutage silindri inertsimoment teoreetiliselt valemi järgi, mille leiate ruumis olevalt plakatilt, ja leidke niiviisi arvutatud inertsimomendi laiendatud liitmääramatus. Võrrelge eksperimentaalselt ja teoreetiliselt leitud inertsimomendi väärtusi. Leidke suhteline mõõtehälve protsentides, lugedes õigeks teoreetilise inertsimomendi väärtuse. 9. Katseandmed kandke tabelisse. KATSEANDMETE TABEL Silindri inertsimomendi määramine l = 1,27m m = 0,467 kg d = 0,06m ´ Katse α±U ´ (ti – t
Käesolev toode vastab FCC eeskirjade 15. osa Vesiloodi mõõtetäpsus 1° nõuetele. Toode vastab kahele tingimusele: (1) Temperatuurivahemik toode ei tohi tekitada teisi seadmeid segavaid hoiustamisel: -25 °C kuni +70°C raadiohäireid ja (2) toode ei tohi vastu võtta kasutamisel: -10 °C kuni +50°C raadiohäireid, k.a müra, mis võiksid mõjutada selle tööd soovimatus suunas. *Mõõtehälve on maksimaalne ebasoodsates mõõtmistingimustes, nagu hele päikesevalgus või Sildid toimub mõõtmine halvasti peegeldavalt pinnalt. Maksimaalne Kaugustel üle 30 m sihtimisplaati kasutamata võib kiiratav võimsus: 0,95 mW hälve ulatuda alates ±0,1 mm kuni ± 10 mm.
Riistmääramatus, mõõtevahendi sisemääramatus, instrumental measurement uncertainty - Mõõtemääramatuse komponent, mis on tekitatud kasutuseloleva mõõtevahendi või -süsteemi poolt. Täpsusklass, accuracy class - Kindlaksmääratud metroloogilistele nõuetele vastav mõõtevahendite või süsteemide klass, kusjuures nõuded on sätestatud kindlatel kasutustingimustel ettenähtud mõõtehälvete või riistmääramatuse hoidmiseks. Maksimaalselt lubatav mõõtehälve, lubatav piirviga, maximum permissible measurement error, maximum permissible error, limit of error - Mõõtevahendi või .süsteemi spetsifikatsioonides või eeskirjades lubatav mõõtehälbe maksimaalne väärtus suuruse mingi teadaoleva tugiväärtuse suhtes Nullihälve, zero error - Mõõtehälve suuruse tugiväärtusel, kui mõõtesuuruse kindlaksmääratud väärtus on null. Nulli mõõtemääramatus, nulli määramatus, null measurement uncertainty - Mõõtemääramatus, kui
Mille poolest need erinevad? Taatlemine- taatluseeskirjadele vastav menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist meie labori poolt. Kalibreerimine- määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks kalibreerimistulemuseks mõõtehälve koos määramatusega. Erinevus: 20.6. Millise vähima jõuga F tuleb klotsi vastu seina suruda, et klots ei hakkaks alla libisema? Klotsi kaal on 8 N ja hõõrdetegur 0,5. 14 21. P 21.1. Mõisted mõõteviga, mõõtemääramatus. Osata väljendada mõõtetulemust koos mõõtemääramatusega. Mõõteviga- mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest
..30%), õhukuiv puit (niiskust 15...20%), ruumikuiv puit (niiskust 8...12%) Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse puhul 14. Milliseid puidu vigu võib esineda ning kuidas puidule mõjuvad? Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest (mõõtehälve, tööriista ebatäpsus), kuivamisest (kaardumine, külje kõverdumine, serva kõverdumine) ja puitmaterjali enda vigadest. Lõhed (praod) - Jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi- (radiaalsed) või ringlõhed. Välislõhed on kõige levinum lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu 7 ebaühtlasel kuivamisel
4)Survetugevus ristikiudu 5...10 N/mm rds. 5)Nihketugevus 5...10 N/mm rds. 11)Soojajuhtivus-sõltub soojavoolu suunast puidukiudude suhtes, tema niiskusesisaldusest, tihedusest, puiduliigist ja temperatuurist. Soojajuhtivus on puidus pikikiudu suurem kui ristikiudu. 5.Puidu vead-lõhed, oksad, mädanemine 1)Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Ehituspuidu vead tulenevad saagimisvigadest(mõõtehälve, ebatäpsed töövahendid), kuivamisest(kaardumine, pragunemine) ja puitmaterjali enda vigadest. 2)Lõhed(praod)-jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on radiaalsed, siselõhed võivad olla säsi-(radiaalsed) või ringlõhed. Välislõhed on levinuim lõhede tüüp, tekivad ebaühtlasel kuivamisel, siselõhed tekivad märja puidu külmumisel. 3)Oksad-kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Oksad rikuvad puidu struktuuri,
annaabi.ee 
