Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. · Ühemõõtmeline ruum (nt pliiatsite võrdlemine jne) · Kahemõõtmeline ruum (nt putukas lehel jne) · Kolmemõõtmeline ruum (lisaks pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde) Aeg ja kiirus Kui sündmusi leiab aset mitu, siis need toimuvad mingis kindlas järjekorras. · Aeg on füüsikaline suurus aega saab mõõta ja tulemust arvuliselt väljendada. · Aeg on põhisuurus - see on kõikides füüsikavalkondades kasutatav · Aeg on pidev - me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid läbimata üle hüpata · Aeg on pöördumatu me saame ajas vaid edasi minna Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta. Aja põhiühik on 1m/s.
Füüsika üldmudelid 1. Mudeliks (modulus — ladina k mõõt, näidis) nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelid, sealhulgas ka füüsikalised mudelid, saab liigitada ainelisteks mudeliteks ja abstraktseteks mudeliteks. 2. Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.Aeg on pidev — me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.Aja mõõtmise
Ruumi mõõtmed- Füüsikalise ruumi mõõde on võimalike suundade arv, kuhu ruumis võimalik liikuda on. Nendeks suundadeks on üles-alla, paremale- vasakule ja edasi-tagasi. 8. Aeg- Aja mõiste on sarnaselt pikkusega käsitletav vaid läbi võrdlemise. Aega defineeritaksegi mõõtmise ehk võrdlemise kaudu. Aeg on füüsikaline suurus -- aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus -- aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Aeg on pidev -- me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu -- me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik. 9
f(t+t) f(t) = = = Modelleerimine on seotud süsteemi elementide omaduste muutumise kiiruste kirjeldamisega. Ka statsionaarne mudel sisaldab protsesside kiirusi. ANDMETE MÕÕTMINE PÕHISUURUSED JA TULETATUD SUURUSED Mistahes tuletatud suuruse Q saame avaldada põhisuuruste A kaudu üldistatud valemi abil Q tuletatud suurus = = , - tegur Ai põhisuurus i positiivne või negatiivne murd- või täisarv Praktikas kasutatakse ülaltoodud valemi asemel suuruste ühikute väärtustevahelisi seoseid. Suurused on kokkuleppeliselt grupeeritud vastavate suuruste süsteemidesse. SUURUSE DIMENSIOON SUURUSE DIMENSIOON (mõõtühik) on avaldis, mis väljendab suuruste süsteemi kuuluvat suurust selle süsteemi põhisuurusi tähistavate tegurite astmete korrutisena.
Mis on aeg? Kui keegi seda minult ei küsi, siis ma tean; kui ma seda aga küsijale seletada tahaksin, siis ma seda ei tea. Aurelius Augustinus (354430), Rooma teoloog ja filosoof. Aeg on füüsikaline suurus, mida saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on pidev ja me ei saa mingitest ajavahemikest, ilma neid läbimata, üle hüpata. Aeg on pöördumatu ehk me ei saa ajas tagasi minna aga edasi saame küll. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus - aega ei saa väljendada teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Kõik sündmused toimuvad ajavoolu taustal, nagu ka taevakehade liikumine on praktiliselt igavene. Küll võib planeet kokku põrkuda hiiglasliku meteoriidiga, mille tulemusena orbiit pisut muutub. Kuid sellise katastroofi võimalikkus on siiski äärmiselt väike. Kuid ajaga ei saa midagi kokku põrkuda ja seda pikendada või vähendada
kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. ● Inertsiseaduse järgi säilitab keha oma ühtlase liikumise, kui talle mõjuvate jõudude resultant on 0. ● ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha kiirus muutub(kavab/kahaneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. ● Ühtlaselt muutuvat liikumist iseloomustatakse kiiruse muutumist iseloomustava suuruse- kiirenduse- abil. 3. Kiirendus. ● Teine kinemaatika põhisuurus on kiirendus. ● Kiirendus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas.Sisuliselt on tegeist kiiruse muutumise kiirusega. ● Võib olla nii positiivne kui negatiivne. ● Kui kiiruse muut on võrdsete ajavahemike puhul võrdne, on tegemist ühtlase ehk konstantse kiirendusega. 4. Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. ● kuna pöörlemise korral läbivad teljest eri kaugusel asuvad punktid sama ajaga
) 2. Suuruste süsteem - suuruste süsteem on pmavaheliste sõltuvustega määratletud suuruste kogum. Süsteemi iseloomustamiseks kasutatakse põhisuuruste üldistavaid tähiseid. kui on tegemist meh. suuruste süsteemiga, mille põhisuurused on pikkus, mass ja aeg, siis seda süsteemi iseloomustab tähiste kogum LMT.Rahvusvah. ühikute süsteem aga isel. kogum LMTIONJ vastavatest põhisuuruste üldistavatest tähistest. 3. Põhi- ja tuletatud suurused Põhisuurus on suurus, mida käsitletakse mingis suuruste süsteemis leppeliselt sõltumatu suurusena. Loodusnähtuste kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suuruseid, nagu pikkus, aeg, kiirus, kiirendus, jõud, jne. Füüsikavalemid vljendavad nende suuruste vahelisi seoseid. Selgub, et enamasti on mingit suurust võimalik väljendada teiste suuruste kaudu, mille vahel ei valitse otsest seost.Neid suurusi nim. põhisuurusteks e. baassuurusteks. Nii kuuluvadmeh. põhisuuruste hulka pikkus, mass jaaeg
praktikas enamasti ühikuid: üksmikro farad 1yF= 10`-0F üks nanofarad 1nF = 10`-9F üks pikofarad 1pF = 10`-12F ElektriKondensaatorid elektrikondensaator e lihtsalt kondensaator on kahest või enamast plaadist ja nende vahelisest delektrikukiist koosnev seadis kondensaatorite omaduses on koguda ja säilitada oma plaatidel suurusle võrdseid kuid erimärgilisi elektrilaengid Kondensaatorit iseloomsutav põhisuurus on tema elktrimahtuvus tähis C Kondensaatori elektrimahtuvus näitab kui suure elktrilaengu andmisel tema ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühikuslie suursue (1V) võrra C= Q/U kus C(F) kkondensaatori elektrimahtuvus Q(C) kondensaatori ühelep laadile kantava elktrilaengu suurus U(V) kondensaatori plaatide vaheline pinge. Plaatkondensaatori mahtuvs on sõltuv tema plaatide mõõtmetest ja vahekauguest plaatide vahelise
laius) Kolmemõõtmeline ruum – kõige keerulisem ruum, mida inimene tajub, ning kus pikkusele ja laiusele lisandub kõrgus. 22.2. Ajahetke, ajavahemiku ja sündmuse kujutamine ajateljel. Tehke joonis. Aja omadused, aja mõõtmise ajaloolised ja kaasaegsed võimalused (näited) 1) Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. 2) fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. 3) Aeg on pidev — me ei saa ühest ajahetkest teise ilma vahepealseid ajahetki läbimata. 4) Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik. Aja mõõtmiseks saab kasutada näiteks:
Praegustes ühikutes 1 graan 1,36 g. Väga vana ühik on ka karaat, mille mass oli määratud jaanikaunapuu (Ceratonia siliqua) seemne massiga. Seemned on kindla suurusega (m = 0,18 g) ja nendega kaaluti vääriskive ja kulda. Sealt ka nimetus, mida kasutatakse tänaseni. Kuid tavaliselt kasutati ikka mõnd kunstlikult valmistatud etaloni: kas valitsuskeppi või mingit muud keha. Tsaari Venes oli etaloniks ülekullatud pronksnael (1747). Ka tänapäeval on mass ainuke põhisuurus, millel põhiühikul 1 kg pole looduslikku etaloni. 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid Mis on fundamentaalkonstandid? Need on kvantitatiivsed suurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Füüsikas on kahesuguseid konstante: ühed kirjeldavad looduse (mateeria ) põhivorme ja vastastikmõjusid, teised konkreetseid mateeria avaldumisvorme ja nendevahelisi seoseid. Esimesed on fundamentaalkonstandid, mis seovad loodust ja füüsika võrrandeid
· Mõlemad peegelduvad samamoodi · Liiga ere valgus ja liiga valju heli tekitavad tervisele kahjustusi. · Sarnased mõisted infraheli ja -valgus, ultraheli ja -valgus. · Heli ei levi vaakumis, valgus aga küll · Valgust tajume silmadega, heli kõrvadega · Valgusega kaasneb tavaliselt soojus · Valgus ja heli levivad erineva kiirusega · Heli levib takistuste taha nn varju ei teki Põhisuurused Põhisuurus Sümbol SI-põhiühik Lühend Mass m kilogramm kg Pikkus l meeter m Aeg t sekund s Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz). Sagedus f, periood T. Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega . Heli kiirus õhus (umbes 330 m/s). Keha massi mõõdetakse kaaludega
Tegelikult juba Galilei (1564 1642) poolt avastatud, kuid Newtoni (1643 1727) poolt klassikalise mehhaanika ühe alusena rangelt formuleeritud dünaamika esimene põhiseadus väidab, et (teiste kehade mõjutustest) vaba keha säilitab oma kiiruse, s. t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus. Mass on ühikute süsteemi SI põhisuurus, selle ühik 1 kg on defineeritud rahvusvahelise etaloni kaudu. Seega kiirendus saab kehal ilmneda vaid teiste kehade mõjul. Ometigi tunneme kurvi võtvas bussis seistes, kuidas "miski" nagu tõukaks meid, ja kui me kusagilt kinni ei hoia, hakkame kiirendusega liikuma. Tähendab, Newtoni esimene (nagu ka teine ja kolmas) seadus ei pea paika mitte kõikide taustsüsteemide suhtes. Taustsüsteeme, milles kehad liiguvad Newtoni
7) BETOONISEGU PAIGALDATAVUS näitab, mitme sekundi jooksul vibratsiooni mõjul betoonisegu pind vajub tasaseks standardse katse juures. 8) 26. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid 9) BETOONI TUGEVUS raskebetooni tähtsaim omadus. Kontrollitakse kuubi v silindrikujulise proovikehaga peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse vibreerimisega. 15 cm kuup proovikeha põhisuurus. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem, seepärast kasutatakse betooni peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb kõige enam tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem tsemendi vesitsementtegur, seda nõrgem betoon. 10) 27. Fiiberbetoon, polümeerbetoon 11) 1. KIUDBETOON ehk FIIBERBETOON armeeritakse disperssete kiududega
Tegelikult juba Galilei (1564 1642) poolt avastatud, kuid Newtoni (1643 1727) poolt klassikalise mehhaanika ühe alusena rangelt formuleeritud dünaamika esimene põhiseadus väidab, et (teiste kehade mõjutustest) vaba keha säilitab oma kiiruse, s. t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus. Mass on ühikute süsteemi SI põhisuurus, selle ühik 1 kg on defineeritud rahvusvahelise etaloni kaudu. Seega kiirendus saab kehal ilmneda vaid teiste kehade mõjul. Ometigi tunneme kurvi võtvas bussis seistes, kuidas "miski" nagu tõukaks meid, ja kui me kusagilt kinni ei hoia, hakkame kiirendusega liikuma. Tähendab, Newtoni esimene (nagu ka teine ja kolmas) seadus ei pea paika mitte kõikide taustsüsteemide suhtes. Taustsüsteeme, milles kehad liiguvad Newtoni
46. Lubi-liivtooted Silikaattellis, Reatellis, Vääriktellis, Lõhestatud tellis, Klombitud tellis, Täisplokkid, Silikaltsiit, Mullsilikaltsiidist seinaplokkid, Mullsilikaltsiidist vaheseina-plaadid, Sarrustatud silikaltsiitpaneelid. 47. Põlevkivituhk-tooted Põlevkivituhk-gaasbetoonist väikeplokkid on mõeldud 2 korruselise hoonete sise- ja välisseinte ladumiseks. Ei sobi niisketes kohtades (keldrid, soklid, märjad ruumid). Plokkide põhisuurus on 588x288x200mm ja poolplokki suurus 288x288x200m. Soojusisolatsiooniplaadid on mõeldud katuslagede soojustamiseks. Plaatide paksus on 95 ja 190mm. Põlevkivituhk-gaasbetoonist välisseinaplaadid on ühekihilised, varustatud kerge sarrusega. Neid on toodetud eraldi tüüpidena tööstushoonete ja põllumajandushoonetele. Tööstushoonete paneele kasutatakse hoonetes kus õhu niskus ei ületa 75% . Põllumajandushoonete paneele kasutatakse hoonetes kus õhuniiskus on kuni 90%.
olemusest. Newtoni järgi on mass "ainehulga mõõt, mis kujuneb võrdeliselt tiheduse ja ruumalaga". Selle "massi" mõõtmiseks kasutati juba enne Newtonit kehade kaalumist, st. aine hulga määramist temale mõjuva raskusjõu abil. Raskusjõud (jõud, millega Maa tõmbab külge tema pinnal olevaid esemeid) on millegipärast võrdeline täpselt sama massiga, mis läheb Newtoni teise (inertsi)seadusesse. Mass on aja ja pikkuse (ruumilise ulatuse) kõrval kolmas mehaanika põhisuurus. Kordan veel kord: füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Newtoni seadused, aga ka kõik järgnevas kursuses õpitav, on loodusnähtuste matemaatiline kirjeldus. Selliseid kirjeldusi on ajaloo jooksul tehtud igasuguseid, meie õpime ja kasutame vaid neid, mis on ajaproovile vastu pidanud ja mis annavad kasulikke rakendusi. Massi ühikuks on kilogramm (kg): 1 kilogramm on ühe kuupdetsimeetri ( ) puhta vee mass temperatuuril C ja rõhul 1.013 MPa.
annaabi.ee 
