Milles seisneb Huygensi printsiip? Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 15.6. Ketassael on 50 hammast ja ta pöörleb sagedusega 2400p/min. Millise sagedusega võngub saetav detail? 16. P 16.1. Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused? 1) Etalonide ebatäpsus 2) Mõõteriista ebatäpsused 3) Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused 4) Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused 5) Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused 6) Kasutatavate konstantide ebatäpsused 7) Teadmata põhjustest tingitud juhuslikud ebatäpsused 16.2. A- ja B- tüüpi mõõtemääramatus. • Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis varasematega täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi määramatusega.
D= M(CO2)=29,0* 1,41=40,89g/mol = 40,89g/mol-44,0g/mol= -3,11 %= 32,29875 n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,89g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 54,7g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 41,33 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on metalli (magneesiumi) massi määramine katses vabanenud vesiniku põhjal
m(CO2)=142,75-142,18=0,57g D= M(CO2)=29,0* 1,5=43,5g/mol = 43,5g/mol-44,0g/mol= -0,5 %= n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,5g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 57g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,5 g/mol. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kuna esimese arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Töö ülesandeks on metalli (magneesiumi) massi määramine katses vabanenud vesiniku põhjal
Tulemused 24,46 24,55 7718,982 60,8 7,876* 103 dkesk - 24,52 mm 6. Kontrollarvutused. 1. dkesk= (24,46+24,55)/2=24,52 mm 2. V=0,524*14742,17=7718,982 mm3 4 1 3. D = 60,8/7718,982= 0,007876 g/mm3 7. Järeldus. Hinnang töö tulemusele. Kuna vastavalt mõõtudele ja arvutusele (arvestades ka võimalikud instrumendi ning arvutuslikud ebatäpsused) keha tihedus on orienteeruvalt 7,718* 103, seega sfääri materjaliks on teras. 4 2
valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks. Mis tähendab, et seebimulli pind ei ole ühe paksune vaid laikudena on paksemaid ja õhemaid kohti kelmes. Need ebatäpsused põhjustavadki seda värvivaheldumist laikudena. Seebikelme paksust põhjustab erinevate lainepikkuste interferentsimaksimumi ja ülejäänutega juhtub destruktiivneinterferents, selletõttu on erievat värvi laigud seebikelmel. Kõigepealt muutus mull kollakaks, siis sinakaks ja lõpuks läks katki. Seebimulli elukäiku puudutab ka see, kui kaua ta elus püsib ning kelme paksus. Mullile langevad valguskiired A ja B peegeldavad ühte kohta. Laine A peegeldab alumiselt
elunditele: suu, mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigutused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja refleksid ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihahood,
mol Kokkuvõte: Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,54g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 43,8 g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 42,21 g/mol. Katse süstemaatiline viga on 1,13%. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga, viltpliiatsiga märke tõmbamine kolvile, vee valamine kolvi. Lisaks pole kolvist võimalik kogu õhku välja saada ja korgi hermeetilisus pole kindel. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega
102,800 kP ∙ 0,315 dm Kokkuvõte ja järeldused Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 44,95g/mol. Teise arvutuskäigu järgi tuli molaarmassiks 45,38 g/mol ja kolmanda arvutuskäigu ehk Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 44,7 g/mol. Katse süstemaatiline viga on 0,95 ja suhteline viga 2,2 %. Ebatäpsused võisid tulla arvutustesse sisse, kas arvutamisel ümardamiste tõttu või katse käigus mõningatel juhtudel, nt. kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga, viltpliiatsiga märke tõmbamine kolvile, vee valamisel kolvi. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Nimi: PRAKTILISED ÜLESANDED 1. Kirjutage lause normitehnika eeskirja ja õigusteadlaste kokkuleppeid arvestaval viisil sobivate sümbolite ja sidenditega ümber. · Maksu mõiste ja liigid selguvad maksukorralduse seaduse paragrahvis kaks ja paragrahvi kolm lõigetes üks ja kaks. Maksu mõiste ja liigid selguvad MKS § 2 ja § 3 lg-tes 1 ja 2. 2. Kohendage lauseid ja fraase ning parandage ebatäpsused ja vead · Põllumajandustoetuste administreerimine toimub PRIA-s Põllumajandustoetuste haldamine toimub PRIA-s · mitteavastatud kuriteod selgumata kuriteod · õigusnõuande alane olukord Eestis juriidiline olukord Eestis · Spetsiaalne matkariietus on valmistatud mittepestavast ja vetthülgavast kangast Spetsiaalne matkariietus on valmistatud märgumatust teflonkattega kangast. 3
8 meetrit. hippikoni 4staadioni 6 plethrat 30,8m 1km 1h km 23 0,0047 h 1hippikon 1staadion 1 plethron 1000m 3600s s Viga mõõtmisel Mõõtetulemus erineb mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest mingi vea võrra. Mõõtevea enamlevinud põhjused on: Etalonide ebatäpsus. Näiteks on kilogrammi etaloni prototüüp aja jooksul 50 µg kergemaks muutunud. Mõõteriista ebatäpsused. Näiteks on mõõtjoonlauale jaotised peale kantud ebatäpselt või kaaluviht ettenähtust veidi raskem. Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused. Näiteks saavad käsitsi aega mõõtvad finišikohtunikud veidi erinevaid tulemusi, kuna nende reageerimiskiirus on erinev. Osutiga mõõteriistalt näidu lugemisel tekkiv subjektiivne viga võib olla tingitud aga valest vaatenurgast. Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused. Näiteks üleskeeratava vedrukella
10^3 tegur üleminekuks mikrogrammidele, T hüdrolüüsi kestus, s, 180 glükoosi molekulmass, V3 proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, 1 ml, V4 ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, 1 ml, A1= ((10.3-2) x 26 x 1000 x 50) / ( 13 x 60 x 180 x 1 x 1) =76,9 mikrokatalit/ ml A2=((17,5-2) x 26 x 1000 x 50) / ( 24 x 60 x 180 x 1 x 1) =77,7 mikrokatalit/ ml Esimene hüdrolüüsi kestvuse viga oli umbes 3 minutit, teisel juhul umbes 1 minut. Ebatäpsused tulenesid mõõtmisvigadest ja 0-proovi aeglaselt võtmisest, mille tulemusena nihkusid ka teiste proovide ajad.
.. rahaga ei saa õnne osta?" ja siis on vastus küsimusele lihtne: ,,Andmed näitavad, et vaeste puhul saab väikese rahaga osta palju õnne. Kui oled rikas, saad suure rahaga osta natuke õnne juurde. Kuid mõlema puhul suurendab õnne just raha." Kuigi kogu tekst oli põnev läks pealkirjaga otseselt kokku vaid paar lõiku. Kokkuvõtvalt tekitas see siiski huvi sotsiaalpsühholoogi Daniel Gilberti uurimuse vastu. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsused või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Esiteks on inimestel ebatäpsed ja vigased arusaamad õnnest, sest nad ei suuda ennustada, kuidas end tulevikus tunnevad või käituvad. Kui nad ei tea milline tulevik on parem, siis ei suuda nad ka oma tulevikku planeerida õnnest rääkimata. Teiseks on muretsemine kujutlusvõime valesti kasutamine. Inimesed mõtlevad eelnevalt asjad tunduval hullemaks ja ebameeldivaks. Kui neil aga tegelikult midagi juhtub, siis ütlevad nad
≈2 0,00419 Saadud valem: CuCl2 ∙ 2H2O KOKKUVÕTE Vaskkloriidkristallhüdraadi keemiliseks valemiks sain peale arvutusi CuCl2 ∙ 2H2O. See on küll õige valem, kuid minu saadud moolide suhted polnud täpsed täisarvud nagu ideaalselt olema peaks. Väiksed ebatäpsused võisid tulla näiteks kaalumisest ja katsenõudele jäänud proovist, kuid kõige tõenäolisem on, et ma ei suutnud kogu alumiiniumi soolhappe lahusega lahustada. Seetõttu sisaldab vase mass mingil määral ka alumiiniumi massi. Sellega muutuks nii vase kui ka kloriidiooni mass. Katset korrates lisaksin proovile vähem alumiiniumi (lisasin seda liiaga) ja seeläbi saaksin ilmselt ka kogu alumiiniumi HCl-ga korrektselt lahustatud.
õhu gaasikonstant *R=8314 R=8314/28,93=0,287 kJ/(kg*K) R=0,372 kJ/(m³*K) Cvm=Cpm-R CVm1=1,3-0,372=0,928 kJ/ (kg*K) Cvm2=0,76-0,372=0,388 kJ/ (kg*K) C'vm=C'pm-R C'vm1=1,677-0,372=1,305 kJ/ (kg*K) C'vm2=0,98-0,372=0,608 kJ/ (kg*K) k=Cpm/Cvm k1=1,3/0,928=1,4 k2=0,76/0,388=1,9 4. Järeldus: Tulemused, mis sain katseandmete töötlemisel, on üpris rahuldavad. Katsetulemused võib lugeda täpsemaks 5 vatise soojendamisvõimsuse korral, kui 10 vatise võimsusega soojendades. Ebatäpsused katseandmetes ja tulemustes tekkisid suure tõenäosusega rõhkude p1 , B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel.
1,4-dimetüülbenseen ehk p-ksüleen 30 Ax X= ∙ 100 % A 1+ A 2 +…+ Ai 9388870,8 X(tolueen) = ∙100 % = 48 % 9388870,8+4346829,6+5889633,7 4 Kokkuvõte ja järeldused Töö tulemusena identifitseeriti tundmatus segus järgmiseid aineid: 1. tolueen (48%) 2. etüülbenseen (22%) 3. 1,4-dimetüülbenseen ehk p-ksüleen (30%) Ebatäpsused tulemustes võivad olla tingitud 2. ja 3. aine piikide halvast lahutuvusest (joonis 1). Selleks, et piigid oleks korralikult lahutatud, peab segu kontsentratsiooni vähendama. Joonis 1. Uuritava segu piigid. 6
Pilu laius (mm) D1 = 0,135 D2 = 0,23 D3 = 0,115 Pilu kaugus (m) L1 = 0,5 L2 =1,0 L1 =1,0 L2 =1,3 L1 =0,6 L2 =1,2 arvutuslik (mm) 2,3 4,7 4,7 9,3 2,7 5,5 3,6 7,1 3,3 6,6 6,6 14,2 mõõdetud (mm) 2,25 4 4 8 2,5 4,75 3,25 6,25 3,5 6,5 6 12,25 Mõõteskeem: Kokkuvõtteks: Mõõtmiste tulemused langevad arvutuslikult leitud välja tugevuse väärtustega suuremas osas üsna täpselt kokku. Ebatäpsused tulenevad mõõtevahenditest. Samuti oli ruumis liiga valge mis tegi ebatäpsemaks miinimumide täpse piiri leidmise.
produtseeritakse 282,5 mol taandavat suhkrut sekundis. Järeldused Määratud invertaasi aktiivsused peaksid olema enam-vähem sarnased, kuid antud juhul erinevad need üksteisest märgatavalt. Järelikult pidi töö läbiviimisel tekkima mingi viga. Kõige tõenäolisemalt tekkis suur erinevus tiitrimisel titrandi kulu ei määratud piisavalt täpselt, tiitrimist ei lõpetatud kohe värvimuutuse tekkel, mistõttu tekkisid ebatäpsused. 4
Selle põhjuseks võivade eelkõige olla: · proteolüütilise ensüümi tahke preparaadi vähene lahustumine puhvris · Mitte piisavalt kiire tegutsemine proteaasi lisamisel kaseiinile ning sealt proovi eraldamine · Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus ning nii selle sadestamine kui filtrimine oli raskendatud. · Ebatäpsused filtrimisel- eelmistes etappides tehtud eksimuste tõttu oli mõnel katsel filtraati liiga vähe ning lahuse optilise tiheduse määramine spektrofotomeetril ei pruukinud olla adekvaatne. Kõiki eelnevaid võimalusi arvestades võis kujuneda katseviga, mistõttu katse empiirilised andmed erinevad teoreetilistest.
füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise tagajärg, psühhomaatilised haigused, mille põhjustajaks on stress. Hirm loob suhted, kus pole usaldust ning tõe varjamine saab lapse eesmärgiks, sinikat- ja marrastused kehapiirkonnas jm. surm, prostitutsioon, alkoholism, narkootikumid, koolist välja langemine, kriminaalne käitumine, psühhiaatrilised probleemid. Erinevas vanuses vigastuste jäljed või anamneesis korduvad traumad. Anamnees ei vasta kliinilisele pildile, selles on ebatäpsused ja see muutub ajas. Väär koheldud lapse abistamine-Oluline roll on naabritel, sugulastel, kes peaksid ka vastavaid asutusi teavitama, kui neil tekib kahtlus, et last on väär koheldud. Väärkohtlemise peatamiseks on oluline võrgustikutöö, mis on juhitud koostööd eeldav sotsiaaltöö meetod, kuhu kuuluvad abivajaja, tema vanem või seaduslik esindaja ning sotsiaal- ja ametnikevõrgustik. Eduka koostöö eelduseks on meeskonnaliikmete ühine soov last aidata
m3 K kJ C ' vm1 =1,592 - 0,372 =1,22 3 m K C pm k = C vm 1,412 k1 = =1,358 1,04 1,234 k2 = =1,432 0,862 Järeldus Katseandmete töötlemisel saadud tulemustega võib rahule jääda. 5 vatise soojendamisvõimsuse korral on katsetulemus täpsem, kui 10 vatise võimsusega soojendamisel. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1 , B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel. 5
Selle põhjuseks võivaderrtrttr eelkõige olla: · proteolüütilise ensüümi tahke preparaadi vähene lahustumine puhvris · Mitte piisavalt kiire tegutsemine proteaasi lisamisel kaseiinile ning sealt proovi eraldamine · Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus ning nii selle sadestamine kui filtrimine oli raskendatud. · Ebatäpsused filtrimisel- eelmistes etappides tehtud eksimuste tõttu oli mõnel katsel filtraati liiga vähe ning lahuse optilise tiheduse määramine spektrofotomeetril ei pruukinud olla adekvaatne. Kõiki eelnevaid võimalusi arvestades võis kujuneda katseviga, mistõttu katse empiirilised andmed erinevad suurel määral teoreetilistest. 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41
mg/ml. Glükoosisisalduse leidmiseks kasutame mahla puhul valemit: X= (C * L * 10-3 * 100) / d = (0,42*25*10-3 * 100) / 1 = 1,05 % C= glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L= lahjendustegur (antud katses minul L=25) d= mahla tihedus (võib lugeda võrdseks 1-ga) Järeldus Kuna kaliibrimissirge osutuski sirgeks, nagu ideaalis vaja oli, siis loen katse õnnestunuks. Tean, et katse tegemisel tulid ette mõned ebatäpsused koguste mõõtmisel ja paralleelkatsete optilise tiheduse väärtus kõikus samuti, kuna jätsin lahuse filtreerimata. Samas ei oska ma aga vea suurust hinnata, kuna ma ei leidnud Internetist sidrunimahla glükoosisisalduse kohta informatsiooni.
6 9,99 105 767 0,270 34,3 2,574m3 Kes 9,96 105,33 767 103293 0,256 6,24 33,22 vahe 0,427m3 k. Järeldus Katseandmete töötlusega võib rahule jääda. 10 vatise soojendamisvõimsuse korral tuli õhu keskmine isobaarne erisoojus sarnasem tabeli omaga. 5 vatise võimsuse korral tekkis mõningane ebakõla, mis oli ilmselt tingitud eksimustest. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1, B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel.
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1.1 INVERATSSI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla Teooria Invertaas ehk -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D- fruktofuranosiid + H2O ,D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses enim levinud -D-fruktofuranosiid, tema hüdrolüüüsi reaktsiooni produktidena tekivad ,D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi produktseerivad pärmid, hallitusseened, mitmed taimed ja mesilased. Invertaas on oluline seedeensüüm, mida toodavad peensoole limaskesta rakud. Invertaasi toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Inve...
Teooria sai nimeks kvantmehaanika Schrödingeri võrrand on klassikalise füüsika lainevõrrandi ja de Broglie´ lainete sulam. Võrrand võimaldab arvutada aatomi erinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi. Heisenbergi määramatuse printsiip Liikuva osa koordinaadi ja liikumishulga määramisel eksisteerib alati teatud ebatäpsus ning nende füüsikaliste suuruste vigade korrutis ei saa kunagi olla väiksem kui Plancki konstant h. Võrratus p·x> või = h:2, kus p ja x on ebatäpsused mõõtmisel. Osakese asukoha täpsel määramisel jääb osakese impulss täiesti määramatuks Määramatuse printsiip ütleb, et teatud väikesed vead on loodusseadustesse "sisse kirjutatud", nad on omaette loodusseadus Pauli keeluprintsiip Ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni ühesuguses kvantolekus, mis on määratud kvantarvude nelikuga n, l, ml, ms Keeluprintsiip võimaldab seletada, miks mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline
puruneda. Seepärast on keelatud laadida padruneid ise ja kasutada sama tüüpi, kuid mõne teise relva jaoks mõeldud laskemoona, näiteks püstolkuulipilduja padruneid püstolis jne. 5. laadimistihedusest. Põhjuste hulka,mis kutsuvad esile iga kuuli erineva algkiiruse, kuuluvad: 1.) kuuli ja paiskelaengu erinev mass, kuuli ja kesta kuju ning laadimistiheduse erinevus ja muud laskemoona valmistamise ebatäpsused, 2.) paikselaengute erinev temperatuur, mis omakorda sõltub välisõhu temperatuuri muutustest ning padruni soojenenud padrunipesas viibimise ajast, 3.) relva raua kuumenemine ja selle kulumisaste. Loetöetud põhjused sõltuvad peamiselt laskemoonast ja relvadest. Erineva viskenurga ja erineva laskesuuna põhjustavad: 1.) sihtimisvead, 2.) erinevad väljalennunurgad, mis sõltuvad laskeasendist ja erinevast relva hoidmisest, eriti valangutega tulistades. 3
eeldatakse, et juhtmed on ideaalsed. Neutraaljuhiga katse korral tuli mõõdetuna ning ka vektordiagrammilt sama tulemus I N =1,3 A . Neutraaljuhita katse korral tuli mõõdetuna U Nn=37 V ja vektordiagrammilt U Nn=36 V . Vektordiagrammil saadud U Nn on mõõdetud U Nn ≈ 1,78% väiksem. Erinevuse põhjuseks võib tuleneda sellest, et vektordiagrammi käsitsi joonistamisel võivad tulla sisse väikesed ebatäpsused. Seega saab öelda, et mõõteriistad on siiski piisavalt täpsed, et nendega katseid sooritada. Faaside B ja C arvutuslikud takistused erinevad kahes katses, sest katsete käigus toimusid katseseadmete soojenemine, mistõttu muutus ka nende takistus. Neutraaljuhtme katkemine võib olla ohtlik, kuna ebaühtlasel koormusel võib põhjustada faasivoolude ja- pingete muutumist. Sellega võib kaasneda ühes faasi potensiaalilangu vähenemine ning teises faasis
mao ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad
6 10 100 752,5 101314 0,323 7,88 34,1 6,791m3 Kesk. 10 101,5 752,5 101329 0,320 7,8 34 vahe 0,421 m3 Järeldus Katseandmete töötlusega võib rahule jääda. 5 vatise soojendamisvõimsuse korral tuli õhu keskmine isobaarne erisoojus sarnasem tabeli omaga. 10 vatise võimsuse korral tekkis mõningane ebakõla, mis oli ilmselt tingitud eksimustest. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1, B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel Kontrollküsimused 1. selgita, mispärast cp > cv (cpm > cvm) ( isobaarne on suurem isohoorsest) 2. milliste gaaside erisoojus ei sõltu temperatuurist? 3. Tõestada, et keskmine erisoojus t1 ja t2 vahel (näiteks cpm| t2t1) ei võrdiu erisoojuste cpm2 ja cpm1 aritmeetilise keskmisega, st tõestada et cpm2 + cpm1/ 2 cpm| t2t1 4
2 5 C H OH (v) -276,98 160,67 3 CH COOH (v) -484,09 159,83 3 2 5 CH COOC H (v) -479,03 259,41 2 H O (v) -285,83 69,95 Katsevea arvutus Järeldus Katseviga tuleb päris suur ja selle järgi tundub, et katse just kõige paremini ei õnnestunud. Vea suurus on 53,9 %. Suure vea võisid põhjustada ebatäpsused lahuste valmistamisel, kaalumistel ja tiitrimistel.
kogutud käesoleva uurimuse jaoks, vaid mõnel muul eesmärgil (nt maj. a aruanded, müügiaruanded jm). Vaatlusvead- nimetatakse vaatlusel saadud tunnuste väärtuste hälbeid nende tõelistest väärtustest. Eristatakse: Metodoloogilised vead- põhjustatud kasutavate vaatlusmeetodite ja- mudelite ebatäielikkusest. Registreerimisvead- tekivad vaatluse käigus ja on põhjustatud vaatlusel kasutavate vahendite ebatäiuslikkusest ning vaatlejate subjektiivsusest. Arvutusvead- ebatäpsused andmete sisestamisel. Vaatlusvigade iseloomu järgi saab vead jaotada kaheks: Juhuslik viga- iseloomustab erinevusi väärtuste vahel, mis on saadud juhusliku valimi kasutamise korral ja väärtuste vahel, kui oleks uuritud kogu üldkogumit. Süstemaatiline viga- viga, mis võib tekkida nii kõikse kui valimvaatluse korral ning selle põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika.
Toote need küljed, kuhu võib lisada teisi tooteid peavad mahtuma toote sidumisruumi. Sidumismõõtmete kasutamine eeldab piisavat mõõtetäpsust valmistamisel, paigaldamisel, maha märkimisel ning teadmisi kuju muutustest (paisumine, kahanemine) Tolerantsid ongi vajalik mõõtetäpsus ehk lubatud hälbed, mis ehitusjuhendites ja standardites esitatakse projekteerimis ja lepingu dokumentidega. Hälve tekib: A) Valmistusel: mõõtmise, valmistamise ebatäpsused, valmistusest põhjustatud kujumuutused. B) transpordil: transportimisel niiskus, kujumuutus ja n.e. c) paigaldusel: mõõtmise, paigalduse ebatäpsused. Kujumuutused. D)mahamärkimisel: mõõteseadmete või mõõtmise ebatäpsus. E)kasutuses: koormus, niiskus, temperatuur. 3. Põhimoodul ja kordmoodul. Põhimoodul suurus 100mm ja tähis M. Kordmoodul on põhimooduli kordsed: 3M, 6M, 32M...
Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. KK=CM(HCO3)/2=(0,82ml*0,025mol/l*1000mmol/100ml*mol)/2=0,1025 Katlakivi m=(1,53125-0,1025)*100*0,1L=14,29mg ehk 0,0143g Võrreldes eelmise katsega, kus keetsime vett lühemat aega, tekkis katlakivi umbes 15 korda rohkem. Kõigis katsetes tuli katlakivi sisaldus erinev, see võis tuleneda sellest, et keemisajad polnud täpselt võrdsed (mõnes kolvis läks vesi varem keema, mõnes veidi hiljem), ka tiitrimisel võisid väikesed ebatäpsused sisse tulla. Filtreerimisel tuli katlakivi sisaldus suurem kui ilma filtrimiseta ehk HCO3 ioone oli lahusesse vähem alles jäänud, ilmselt jäi osa ioone filterpaberi külge kinni. 4. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi klaasi. Pipeteerisin klaasist 100 ml filtreeritud vett koonilisse kolbi. Määramaks pehmendatud vee jääküldkaredust (JÜK), lisasin ~5 ml puhverlahust ja natuke
15 104 770 103687 0,599 14,26 38 1446,425 Keskmine Vahe 15 104,2 770 103689 0,596 14,19 37,6 0,375 6. Järeldus Katseandmete töötlemisel saadud tulemustega võib rahule jääda. 10 vatise soojendamisvõimsuse korral on katsetulemus täpsem, kui 15 vatise võimsusega soojendamisel. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1 , B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel. 6
limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine,
läbilaskmine eemaldas veest lisaks ligikaudu 40% keetmisel järelejäänud karedusest. Läbi Na- kationiitfiltri lastud veel puudus karedus täielikult filtri efektiivsus suurepärane. Võrreldes laborikaaslaste läbiviidud kraanivee ÜK ja KK mõõtmiste tulemuste keskmisega jäid antud töö tulemused keskmiste tulemuste sekka (erinevus keskmisega alla 2%). Igasuguste vigade tekkimise põhjuseks võivad olla mõningad ebatäpsused katse läbiviimisel, ligikaudsed mõõtmistulemused ja ümardused arvutamisel.
Võtsin 8,00g 70% (B) segu. =1,0146 g/cm3 1=1,0126 2=1,0161 C%1=2,00 C%2=2,50 C%=2,00+0,50/0,0035*0,0020 = 2,29 C% Vlahus lahus mNaCl= 100% mNaCl=250*1,0146*2,29/100% = 5,81 g w%NaCl=5,81/8,00*100%=73% C=n/v nNaCl=5,81/58,5 = 0,099 mol C=0,1/0,25 = 0,4 M Cm=n/m Cm=0,1/0,25 = 0,4 mol/kg =1,0146g/cm3=1014,6g/dm3 = 1014,6 kg/m3 Cx=0,1/0,1+13,9=0,1/14 = 0,007 nH2O=250/18 = 13,9 mol Cn=5,8/1/0,25=5,81/0,25 = 23,24 ekv/dm3 Järeldused Ebatäpsused võivad tuleneda täpsusvigadest mõõtmisel. Eksperimentaalne töö 2 S o o l h a p p e l a h u s e v a l m i s t a m in e j a k o n t s e n t r a t s i o o n i m ä ä r ami ne Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid
ja soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained Süsihappegaas (CO) Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit, mitte ...
tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 42,34 g/mol. Ja selle järgi tuli ka suhteline viga 3,78 %. Moolide arvu kaudu arvutades tuli molaarmassiks 42,2 g/mol ja Clapeyroni võrrandi järgi tuli selleks 45,4 g/mol. Viga võis tekkida sellest, et kolb ei täitunud maksimaalselt süsinikdioksiidiga, kuna juba korgi peale panekul ju osa sellest süsinikdioksiidist läks välja. Aga ka ebatäpsused võisid tulla kolvi mahu mõõtmisel mõõtesilindriga. Kindlasti on mingis osas süüdi ka arvutamisel ümardamine, sest tuli teha päris palju tehteid ja iga tehte lõpus sai vastust ümardatud. Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine; gaaside segud ja gaasi osarõhk; arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained
soolte limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid,
limaskestad, maks, neerud, sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed. Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid,
Sissejuhatus: Ideaalgaasis täidavad aine molekulid ühtlaselt kogu ruumi, need on pidevas korrapäratus soojusliikumises ja molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks on võimalik ka kasutada standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seaduse kohaselt sisaldavad kõikide gaaside võrdsed ruumalad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm 22,4 dm 3 / mol , siis standardtingimustel Vm 22,7 dm 3 / mol Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla k...
Sellise vea korral kortsub poogna eesmarkesse joondumisel ning eesservas võivad tekkida mehaanilised kahjustused, sest poogen võib suunavate rataste alt vabanedes esimarkest tagasi põrkuda. Pealepanemisaparaadi ja suunajate vaheline kaugus teineteisest tuleb reguleerida nii nagu ebapiisava vahe korral. 6) Poogna eesserv on kortsunud. Kui selle tagajärjel viivad haarajad poogna trükikontakti alasse viltu, võivad tekkida tõmmisele kortsud, ebatäpsused registris ja kokkutrükis. Kontrollida tuleks poogna eesserva lõikamise kvaliteeti. Võimalusel lõigata poognad üle või vahetada paber kvaliteetsema vastu välja. Ebakvaliteetselt lõigatud poognale on võimalik trükkida juhul, kui trükkimisele ei järgne järeltöötlusprotsessi. Külgmarkesse joondumisega seotud vead 1) Poogen on valesti lõigatud, poogna küljed ei ole paralleelsed ja nurgad ei ole täisnurksed.
Järeldused Antud töös määrati benseeni küllastatud aururõhku dünaamilisel meetodil. Tulemusekssainarvutatudaurustumissoojuseväärtuseks 32,48kJ/kg*mol teoreetiline väärtus standardtingimustel on 33,9 kJ/kg * mol Väärtust võib piisavalt usaldusväärseks pidada, sest erinevad vähe. Keemistemperatuuriks sain 353,27K, teoreetiline väärtus 353,25K, tulemused sobivad. Troutoni konstanti võib samamoodi pidada adekvaatseks, sest paljudel ainetel on nad vahemikus 87...90. Väikesed ebatäpsused tulenevad temperatuuride hindamise subjektiivusest ning ehk ka katsetegija kogenematusest või mitte piisavast täpsusest õhurõhkude pumpamisel ning näiteks temperatuuride üleskirjutamisel.
Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka dendrokronoloogiat ehk puuringide uurimise abi, seega on tänapäeval tänapäeval kalibreeritud radioaktiivse süsiniku meetod. Teiseks allikaks on kirjalikud allikad, kuid tuleb meeles pidada, et eestlased pole ise suuresti midagi üles kirjutanud. Kirjalikud allikad pärinevad põhiliselt teistelt rahvastelt ning seetõttu pole need arvatavasti sajaprotsendiliselt objektiivsed. Üheks tuntumaks allikaks on Läti
m=3,11 ∙ 10−4 ∙24,31=7,5∙ 10−3 ( g )=7,5( mg) Antud Mg tüki tegelik mass oli 7,8 mg. Kokkuvõte või järeldused: Mina sain Mg tüki kaaluks 7,5 mg, tegelik oli 7,8 järelikult oli ¿ 17,5−7,8∨ ¿ ∙100 =3,85 minu suhteline viga 7,8 . Siiski sain tegelikule kaalule väga ∆ =¿ lähedase tulemuse, seega võib katse õnnestunuks lugeda. Vea tekke põhjus võis olla silmaga mõõdetud ebatäpsused. 2) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO₂) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad:
mMg 0,00035 24,31 0,0085 g 8,5mg Õige tulemus: 9,9 mg, seega 9,9 8,5 ∙ 9,9 Es = 100% = 14,1% (valem 1.26) 12 Järeldus. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. mMg 8,5mg Es = 14,1% Saadud Mg massi suhteline viga on päris suur, ebatäpsused võivad tuleneda reaktsiooni saagisest ja täpsusvigadest vesiniku mahu mõõtmisel. 13
6) Vee maht; mida on vaja võtta lahuse valmistamiseks: Vvesi Vlahus Vlahuskonts 100 4,27 95,73ml 13 Järeldus. Töö eesmärk oli lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine ning kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Katses arvutatud soolhappe lahuse molaarsus on 0,5441M, tegelik molaarsus on aga 0,4959M, seega arvutuste suhteline viga on 9,7% . Ebatäpsused võivad tuleneda täpsusvigadest NaOH mahu mõõtmisel tiitrimise jooksul. 14
M m=3,11 10-4 24,31=7,5 10-3 ( g )=7,5( mg) Antud Mg tüki tegelik mass oli 7,8 mg. Kokkuvõte või järeldused: Mina sain Mg tüki kaaluks 7,5 mg, tegelik oli 7,8 järelikult oli ¿ 17,5-7,8 ¿ 100 =3,85 minu suhteline viga 7,8 . Siiski sain tegelikule kaalule väga =¿ lähedase tulemuse, seega võib katse õnnestunuks lugeda. Vea tekke põhjus võis olla silmaga mõõdetud ebatäpsused. 2) Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad:
annaabi.ee 
