veel puudulik, vajan ma ka sellist õppejõud, kes aitab õpioskusi arendada. Arvan , et sõltuv õppija ei sobi mulle, sest ma olen enesekindel ja tahan juhida oma õpiprotsessi ise, mitte et keegi juhiks. Edaspidi kippun ma olla enesejuhitud õppijaks, kes juhib oma õppimist täielikult ise. 2 Õppimise eesmärgid Enesejuhtimise ainekursus on väga tähtis õpijate jaoks, sest selle abil õppija võtab initsiatiivi oma õpetegevuse juhtimisel, määratleb oma õpivajadusi ja formuleerib oma eesmärke. Eesmärk muudab konkreetseks selle, kuhu tahetakse oma õppimisega välja jõuda. Selleks, et saada enesejuhtivaks õpijaks, peab oma kõik õpingud edukalt lõpetada. Tähtis on käia kõikidel seminaaridel, kuulama õppejõud, kaasatöötama ja olla motiveeritud selle ainekursuses. Selle aine kursusest ma ootan, et saan täielikult iseseisvaks, tahan olla avatud ja alati mõtlema ainult oma peaga, tahan oma elu ise suunata sinna, kuhu ma ise tahan, ja kõik on minu enda käes.
Mida võib ja mida mitte mingil juhul ei tohiks teha uues töökohas. Mihhail vastab retsipienti jooksvate küsimustele ja täiendab ning selgitab, kui on arusaamatusi mingites njuantsides ja kitsates kohtades. Samas nii saatejuht Marianna, kui ka Mihhail, samaaegselt nii teabe saatjad, kui ka vastuvõtjad. Kodutöö autor leiab, et nad on oma diskussioonis mõlemas rollis. Intervjuu toimub vestluse ja ka diskussiooni vormis. Intervjueerija formuleerib küsimusi selgelt ja ühemõtteliselt. Vahest kuulab intervjueeritava vastuseid tähelepanelikult, vahest segab vahele, täiendab omalt poolt või hoopis vastab kommunikaatori eest. Mihhail kogu intervjuu käigus on väga avatud ja kasutab palju žestee. Kogu vestlus näeb väga emotsionaalsena välja. Mihhail on oma teadmist kindle, tal on nii teoreetilisi kui ka praktilisi näiteid, mis annab teda häati mõista ja olulised momendidi meelde jätta.
Iga parlamendi liige kuulub ühte komisjoni. Komisjonide koostamisel jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet, s.t igas komisjonis on mitme erakonna ja valimisliidu saadikuid, nii valitsusparteide kui ka opositsiooni esindajaid. Erakorraliste probleemide või mingite tähtsate üksikküsimuste uurimiseks võib parlament moodustada ka ajutisi komisjone. Nende töö kestab tavaliselt mõne kuu, misjärel esitatakse parlamendile ametlik ettekanne või kokkuvõte. Selle põhjal formuleerib parlament oma seisukoha ning saadab siis komisjoni laiali. Fraktsioonid ehk saadikurühmad luuakse parlamendis ideoloogilise ühtekuuluvuse põhimõtetel. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist või valimisnimekirjast. Parlamendi töös mängivad saadikurühmad ülitähtsat rolli. Fraktsioon kujundab seaduseelnõude suhtes oma arvamuse, formuleerib parandusettepanekud ning määrab
Teadustöö 3. etapp.Uurimisküsimused. Teadusliku probleemi sõnastamisel esitatakse küsimusi: milline on tõde? milles on asi? Milles on nähtuste põhjus? Teadusliku uurimuse eesmärk on nendele küsimustele vastuse leidmine. Teadustöö 3. etapp.Eesmärk. · Probleemist lähtudes püstitatakse eesmärk. uurimiseesmärk on põhjendatud ettekujutus uurimistöö üldistest lõpp või vahetulemustest; eesmärk formuleerib uurimuse mõtte. Selle sõnastus peab olema lühike, lakooniline ja sisuliselt täpne. Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. · Probleemi sõnastusele järgneb võimalike vastuste või lahenduste otsiminehüpoteeside püstitamine. · Hüpotees on teada olevaile faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vm. kohta (ENE 3. köide, lk. 535). Teadustöö 3. etapp. Hüpotees. hüpotees on teaduslik oletus; hüpotees peab olema kontrollitav;
PLATONI KOOPA-VÕRDPILT Jan Szaif Kokkuvõte Platoni koopa-võrdpilt on dialoog, kus vestlust viib läbi Sokrates. Vestluspartneriteks on Platoni kaks nõbu, Adeimantos ja Glaukon. Politeia Sokrates pole ajalooline Sokrates, vaid ta formuleerib Platoni mõtteid. Peateemaks on küsimus, mis on õiglus ja selle toime ja kas õiglus toob õiglasele isiklikku kasu, pidades silmas tema eesmärki elada õnnelikult ja õnnestunult. Küsitakse seoses õigluse olemuse ja toime uurimisega, milline on ühe riigi ideaalne kord ja ka milline on inimese psyche parim võimalik sisemine korrastus. Õiglased teod tulenevad inimese inimese psyche seesmisest korrastatusest, milleta inimese jaoks tõelist õnne ei saa eksistreerida
teoses "Õbustame end surnuks", et valgustusideaalidele rajatud riik on hiljem asendanud valgustuse ideaalid meelelahutusega. Euroopas tekkis uus haritlaskond, mis oli usuasjus vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. Nad mõtlesid välja ka oma ersatsreligiooni Vabamüürluse. Traditsioonilised veendumused, millele toetus kirik ja riik, murenesid ning sündis revolutsiooniline radikalism. Riiklikule organisatsioonile oli valgustusaja mõtlemisel oluline mõju. Filosoofia formuleerib siin olulised järeldused: · lepinguteooria: Valitsemist tuleb vaadelda rahva ja valitsuse vahelise lepinguna. · rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks (vastastikku) kontrollitavateks organiteks. Klassikalised väljendused selles osas leiame me J.Locke'ilt ja Montesquieu'lt. · Kõigi demokraatliku osalemise nõue võimust.
John Locke – dem riigi seisukohalt väga tähtis. Essay concerning human understanding. Võtab kokku uue arusaama teadmisest e teadusest. Teadmised jagas: füüsika(sama mis teaduse ja kunst vahel) abstraktne. Praktika – meditsiin ja semiootika(1 esimene suurtest, kes kasutas suurtes, 2 võime aru saada nii füüsikast kui praktikast, kuna kogu meie teadmine on rajatud märkidele. 19. saj. Mõistuse õitsengu aeg. Progress. Teadmistel pole piire: võime teada saada kõigest. In formuleerib oma tundeid/teadmisi vastavalt inimkonna arengule. Müüdid Kunstid Teadus Filosoofia(täppisteadus) Matemaatika on kõige täpsem teadus. Kõik teadused on väljendatavad matemaatika abil. Füüsika on matemaatika rakendus. Keemiateadus jne. Matem areneb välja väga kiiresti. Matemaatiline teadmine on kõike muud kui teadus. See on ilmselge. Matemaatikud on nagu kunstnikud, see on intuitiivne. Arvud on abstraktsioonid. See on reaalselt nähtav elus
küsimusepüstitus? Kes peaks valitsema, milline on ideaalne valitseja? Filosoofia ajalugu I / FLFI.01.103. Milline on Popperi kriitika selle küsimusepüstituse aadressil? Nii nagu Popper epistemoloogias on seisukohal, et inimkonna käsutuses pole kriteeriumit kindlalt otsustamaks, kas üks teooria on tõene, nii puuduvad tema hinnangul ka poliitikas kriteeriumid tegemaks kindlaks, kas keegi saab olema hea valitseja või mitte. Kuidas formuleerib Popper poliitikateooria peamise probleemi? Popperi jaoks on oluline saada lahti halbadest valitsejatest ning tema probleem väljendubki just kuidas seda teha. Milles seisneb Popperi nn. "metodoloogiline individualism"? Kõik sotsiaalsed fenomenid, iseäranis sotsiaalsete institutsioonide funktsioneerimine, on alati inimindiviidide otsustuste, tegude, hoiakute jne. resultaat. Milles seisneb Popperi soovitatud "tükiviisiline sotsiaalne insenerikunst"?
motiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Eelkooliea vältel omandab laps pikkamööda oskuse allutada oma toimingud motiivile, mis on kaugel toimingu eesmärgist. Keeruka ülesande puhul on laps võimeline eesmärgil püsima vaid täiskasvanu juuresolekul, kes püstitas ülesande, (näit. keerukas mitmeetapiline konstrueerimisülesanne). Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Koolieelse perioodi lõpul omandab laps oskuse täita suhteliselt keerukaid täiskasvanu instruktsioone. Oma tegevuse planeerimisel ei pea ta enam käsutama valju kõnet, vaid koostab plaani ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi.
2. Näivad lüngad. Kui seadusandja polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.Sellisel juhul ei tõusetu probleemi lünga ületamises või täitmises, sest see on näiv lünk. Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi. 3. Väärtuslüngad. Tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul.Nüüd tekib olukord, kus õiguse realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada.Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel
õiguse eesmärk on panna inimesed avalikke huvisid teenima. Heliaia-kõrgem kohus Jaotav õiglus igaühele vastavalt ta panusele, eelkõige suhetes riigiga. Võrdsustav õiglus- võrdseid koheldakse võrdselt, ebavõrdseid ebavõrdselt. PAX (rooma rahu)- Riik peab looma rahu ja korda, selleks vaja õigust. ’ MANCIPATIO-õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud) . Sellel perioodile näideldakse õiguse mõistmist, õigus on näiline. Preetor- peakohtunik.Ta formuleerib nõude ja nõude piirid, loob reegleid, näidates, milliseid õigusi tuleb kaitsta, mida juhtumi puhul vaadelda. Preetori edikt- missuguseid õigusi ta järgib. Läbi ediktide luuakse Rooma õiguses uusi reegleid, niimoodi kogu Rooma Vabariigi ajal. Aeg näitab, millised ediktid jäävad püsima. Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest
G. Leech arvab, et Grice'i kooperatiivsuse printsiip võib olla kommunikatsioonile kahjulik, nt. viis suhteid tuleb ju tööseisundis hoida. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) b) viisakuse põhimõte G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. 11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt Loogika on aga suurel määral kreeka keele grammatika Illokutiivsed- kõnetatav saab su soovist aru. Kõige olulisem, eristame: 1.illokutiivne eesmärk- milleks räägime 2
Kategooria rakendamine seisneb niisiis selles, et kaemusmitmekesisuse ühendamise kaudu antakse tajutule objektiivsus. Veel enam, Kanti järgi poleks ka mingit kaemuse objekti, kui me ei annaks kaemusele kategooriate rakendamisega objektiivsust. Kui me ei tooks puhta mitmekesisuse ühendamise kaudu kaemuses esile objekti, poleks ka sellist tunnust nagu objektiivsus. Objekti esiletoomine kaemuses ja kategooriate rakendamine neile on Kanti väitel ühe ja sellesama protsessi kaks külge. Kant formuleerib selle tema jaoks alustrajava teesi järgmiselt: “Seesama funktsioon, mis annab erinevatele ettekujutustele ühtsuse ühes otsustuses, annab ühtsuse ka erinevate ettekujutuste pelgale sünteesile ühes kaemuses; seda ühtsust nimetatakse üldiselt väljendatult puhtaks arumõisteks” (B 105). Vt. “Prolegomena …”: §§ 18-22, 39. Transtsendentaalne deduktsioon ja transtsendentaalne apertseptsioon . Püüdes
1675 Ole Romer kasutab Jupiteri liikumist orbiidil valguse kiiruse leidmiseks ja saab tulemuseks 227 000 km/s. 1676 Edme Mariotte avastab sõltumatult Boyle seaduse (nüüd tuntud Boyle-Mariotte seadusena), mis käsitleb gaasi rõhu ja ruumala seost. 1678 Robert Hooke avastab, et vedru tagasitõmbejõud on võrdeline vedru pikkuse muutusega. 1678 Huygens formuleerib oma printsiibi, mis käsitleb igat lainefrondi punkti uue laineallikana. 1687 Newton avaldab ladinakeelsena oma kuulsa "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid"). Seal avaldatakse ka Newtoni seadused: Newtoni I seadus: inertsiprintsiip, Newtoni II seadus: jõu definitsioon, Newtoni III: kehade vastastikmõju.
teostatavust) ning pikaajalisust ja tulevikku suunatust. ja taktikaline aspekt tähendab, et "asju" tehakse õigesti (ehk parimal viisil). Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 9 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 10 Ettevõtte eesmärkide süsteem Loogiliselt formuleerib ettevõtte eesmärgi(d) subjekt ehk ETTEVÕTJA, kuid teda mõjutatakse. Seega on otstarbekas välja tuua huvigrupid, kes ettevõtte Ettevõtluses (ja ka mujal!) on selged eesmärgid ratsionaalse tegutsemise eesmärkide formuleerimise protsessi mõjutavad. Sellest lähtudes eristuvad: eeldus
(stardikäsklus) ja sellele järgnevad liigutused peavad olema reflektoorselt seotud. Vülisärritajale (paugule) tähelepanu suunamise õigsust kinnitab aga uurimus, mille andmetel suhteliselt tugevamale paugule reageerib jooksja kiiremini. Tähelepanu suunamisel aga esimestele liigutustele me igal juhul vähendame selle valisärritaja mõju. "Stardist ei tule mitte välja 'kärata', vaid välja joosta vastavalt kindlakskujunenud individuaalsele jooksurütmile ja tempole." Sellisena formuleerib Nõukogudemaa üks endisi esijooksjaid ning käesoleval ajal edukalt treenerina töötav Robert Ijulko spriaditaktika esimese printsiibi. "Oskust pakkudelt jalgadega ära tõugata on vaja õppida samuti nagu tõukaja õpib kuuli tõukama" (G. Eorobkov). E. ja V. Baranov soovitavad sprinteril häälestada end just tagumisele pakule toetuva jala pöia kiirele äratõukele, sest see kindlustab jooksu aktiivse alguse esimestest sammudest peale. Seevastu B. Winter oma kuulsas sprindiraamatus
rollide jaotus) 2 tormamine, eksperimenteerimine (diskussioon, lahkhelid, konfliktid) 3 normaliseerumine (kompromisside tegemine, jagatakse vastasikku teavet,arenevad empaatiatunded 4 toimimine, küpsemine (tunnetatakse üksteise rolle, mõistetakse vastastikuse abi vajalikkust, ,,meie" tunne) 19. Meeskonna juhtimine ja meeskonnatöö puudused · Diktaat - üks rühma liikmetest formuleerib lõpptulemuse · Kompromiss - otsitakse keskmist lahendust, eesmärk konsesnsus, suhted · integreeriv meeskonnatöö - kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik ressursid · sünergiline meeskonnatöö - luuakse midagi uut, sünergiline efekt 1+1=3 Meeskonnaliikmete kaasamine Liige - aitab seada sihte, eesmärke töötab välja meetodid tulemuste mõõtmiseks, visandab tegevused, mis on
ETTEV. EESMÄRGID Eesmärkidel on täita oluline roll ettev. juhtimises. Ettevõtte eesmärke võiks kõige üldisemalt defineerida kui tulevast seisundit, mida soovitakse ettevõttes saavutada. Selle all võib mõelda ka juba olemasolevat seisundit, mida tahetakse säilitada. Eesmärgid on tulevikku suunatud mõttelised konstruktsioonid, mis tuleb tegutsemise abil ellu viia. Eesmärkidega seoses tekivad küsimused 1.Kelle eesmärkidega on tegemist 2.Kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimist Esimesest seosest lähtudes on mõtekas eristada a) ettevõtte kui institutsiooni eesmärke b) ettevõtja isiklikke eesmärke Ettevõtte eesmärgid Toodangu kvaliteet Konkurentsivõime saavutamine ja säilitamine' Kasumi suurendamine Kulude alandamine' Ettevõtete säilitamine pikaajalises perspektiivis Piisava likviidsuse tagamine Ettev maine tagamine Töötajate heaoluga seotud eesmärgid Ettevõtja eesmärgid
· millised hetkel ühiskonnas esilolevad teemad ja probleemid sihtrühma enam mõjutavad ja kuidas need võivad meie sõnumiga seostuda Kommunikatsiooni käsiraamat 6.3.1 Käsiraamat organisatsiooni liikmete tarbeks: · Org väärtused, missioon, visioon, kommunikatsioonimudel · Org-le olulised sihtrühmad ja auditoorium · Kust saab liige infot, kus see valmib, kes formuleerib sõnumid, kes on volitatud sõna võtma · Milliseid sõnumeid soovitakse teada anda · Reglemendid ja dokumendid, millega määratakse info liikumise org-s · Milline on töötaja kohustus tarbida infot · Kuidas saab anda oma infot org liikmetele ja juhtkonnale Kommunikatsiooni meetodid 6.5.1 · Teavitamine org-i formuleeritud sõnumite lähetamine adressaatidele; põhiliselt
tähendab, et sealsed seadused on õigusloome tulemus ehk seadus. Deklaratsioon lähtub 18. sajandi valgustuse õpetustest inimese ,,loomulikest õigustest". Nende õiguste fikseerimine pidi kindlustama nende kaitse toimuvas poliitilises võitluses. Ühtlasi oli see omamoodi ka manifest revolutsioonilise kodanluse püüdlusest. Deklaratsioon lähtub valgustajate poolt propageeritud rahva suveräniteedi ideest ning formuleerib: ,,Seadus on üldise tahte avaldus". Kõigil kodanikel peab olema õigus osa võtta seaduste väljatöötamisest. 2 Et kogu Prantsusmaa rahvas teaksid oma seadusi, oli antud allika originaalkeeleks prantsuse keel. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oli omal ajal suure progressiivse tähendusega dokument. Selle hüüdlause ,,Vabadus, võrdus, vendlus" kõlasid kõuemürinana üle Euroopa. Nende põhimõtete elluviimise eest võitlesid miljonid inimesed ja paljud andsid
* Mina on alati vastutav ja kannab universumit, milline ka poleks ajaloo kulg. John Rawls (sünd. 1921) 1958.a. ,,Justice as Fairness" 1971.a. ,,A Theory of Justice" J.R. püüab luua deontoloogilist teooriat, mis tunnustaks tagajärgede tähtsust. Õiglus ei saa piirduda enamuse heaoluga, olulised on inimeste sisemised arusaamad õiglusest. Õigluse teooria peab saavutama peegel-tasakaalu õigluse printsiipide ja inimeste intuitiivsete sisehoiakute vahel. J.R. formuleerib kaks õigluse printsiipi, millele peab toetuma õiglase ühiskonna põhistruktuur vastavalt printsiipidele toimub primaarsete sotsiaalsete hüvede jaotus. Primaarsed sotsiaalsed hüved: õigused ja vabadused, võimalused, sissetulek ja rikkus, eneseväärikus (ülim primaarne hüve). Algsituatsioon vabade ja võrdsete inimeste ratsionaalne printsiipide valik, mis toimub täieliku erapooletuse tingimustes (mõtteline eksperiment teadmatuse looriga).
koguda struktureeritud individuaalintervjuu abil, mis annab uurijale võimaluse esitada küsimusi ning vajadusel neid täpsustada. Uuritav saab põhjalikult kirjeldada oma kogemusi aidates uurijal neid paremini mõista. Intervjuu on sobivaim viis uurimaks tundlikke teemasid mis ei ole kättesaadavad ei vaatluse ega küsimustikega. Seda võib pidada uurimuse tugevaks küljeks, kuna valitud meetodiga on eesmärk saavutatav. Hea intervjuu eeldab, et intervjueerija formuleerib küsimused selgelt, ühemõtteliselt, säilitab neutraalse hoiaku ja kuulab tähelepanelikult intervjueeritava vastuseid. Ei saa vältida intervjueerija mõju intervjueeritavale, sest intervjuu eeldab tähelepanu pööramist tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele. Seda võib pidada uurimuse nõrgaks küljeks. Intervjuus on peamine, et uurijad näeksid maailma uuritavate vaatenurgast, kuna mõistete arusaam võib erineda enda kogemustest või tõlgendustest ning
· need kes teavad aga ei lase ennast häirida · üleüldiselt ei tea, mis toimub 3 EESMÄRKIDEGA seoses tekivad ettevõttes kaks põhilist küsimust lk 69 · kelle eesmärkidega on tegemist, kui räägitakse ettevõtte eesmärkidest · kes formuleerib ettevõtte eesmärgid või mõjutab nende formuleerimise protsessi Ettevõtte ja omanike ning juhtide eesmärgid ei pruugi kokku minna. Rahateenimise kohapealt lähevad juhid ja omanikud vastuollu. Esimesest seosest lähtudes lk 69 · ettevõtte kui institutsiooni eesmärgid · ettevõtja (omaniku, manageri) isiklikud eesmärgid- ei pruugi ettevõtte eesmärkidega kattuda. Omanik soovib
ruumilist suhet. (Alati ilmselt siiski mitte - omastav, osastav, saav...) Sapirist ja Whorfist sõltumata analüüsib keele semantikat ja jõuab samade tulemusteni, näidates, et iga keele semantiliste suhete maatriks on unikaalne ja üleminek ühest keelest teise ei ole anult formaalsete vahendite vahetamine, vaid üleminek ühest maailmapildist teise. Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone nagu käänded, sugu jne. Hjelmslev formuleerib sellele toetudes oma teooria grammatilisest opositsioonist, mis erineb Praha lingvistide variandist. Analüüsib tähendust, lisaks märkidele keeles ka tähendust sõnas ja saavutab selles vallas mõned olulised tulemused, samuti vaatleb tähenduse struktuure ja nende väljendusi. Väidab, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes, kuid viimases tekivad kultuurile iseloomulikud unikaalsed alamstruktuurid
ruumilist suhet. (Alati ilmselt siiski mitte - omastav, osastav, saav...) Sapirist ja Whorfist sõltumata analüüsib keele semantikat ja jõuab samade tulemusteni, näidates, et iga keele semantiliste suhete maatriks on unikaalne ja üleminek ühest keelest teise ei ole anult formaalsete vahendite vahetamine, vaid üleminek ühest maailmapildist teise. Glossemaatika on kirjeldanud mitmeid grammatilisi funktsioone nagu käänded, sugu jne. Hjelmslev formuleerib sellele toetudes oma teooria grammatilisest opositsioonist, mis erineb Praha lingvistide variandist. Analüüsib tähendust, lisaks märkidele keeles ka tähendust sõnas ja saavutab selles vallas mõned olulised tulemused, samuti vaatleb tähenduse struktuure ja nende väljendusi. Väidab, et keeles on tähistaja ja tähistatava vahelised suhted palju loogilisemad kui kõnes, kuid viimases tekivad kultuurile iseloomulikud unikaalsed alamstruktuurid
7) hindab objektiivselt kaaslaste käitumist, saab aru iseloomude ja võimete erinevustest; 8) kirjeldab oma käitumist, hindab seda ja vajaduse korral korrigeerib; 9) mõistab töö vajalikkust; 10) kasutab õpioskusi ja tuttavaid abivahendeid; 11) oskab märgata oma õpiraskusi, küsib raskuste puhul abi ja kasutab seda; 12) täidab õpitud erialal tööülesandeid, kasutab juhendaja abi; 13) valdab omandatud õpitoimingute struktuuri: formuleerib ülesande, kavandab tegevuse, täidab ülesande, kontrollib ja hindab tulemust; 14) teeb vaatluse põhjal järeldusi; 15) kirjeldab oma praktilist ja vaimset tegevust; 16) loeb ladusalt, hangib informatsiooni oma teadmistele vastavast tekstist; 17) loeb lihtsat plaani, kaarti, tabelit; 18) teab inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast; 19) valdab emakeele praktilist grammatikat, st mõistab ja kasutab süntaktilisi konstruktsioone nende tähendust arvestades.
keerukas mitmeetapiline konstrueerimisülesanne). Erilisi nõudeid lapse tahtele esitavad olukorrad, milles põrkuvad kaks motiivi: lapsel on vaja teha valik ja nii tekib motiivide võitlus. Koolieelik võib juba kaaluda oma motiive, eelistada üht teisele, kuid seda ainult kõige lihtsamates situatsioonides. Aruka valiku võimalused kasvavad oluliselt eelkooliea lõpul. Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Küll võivad täiskasvanu sõnalised juhised ergutada teda alustama või lõpetama tegevust. Lapse enda kõne sel etapil kas saadab lapse tegevust (näit. "panen punase klotsi") või väljendab selle resultaati ("tegin ilusa torni"), aga ei planeeri seda veel. Laps võib küll sõnaliselt tähistada toimingu eesmärgi,
mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldisel kujul NB! Väärtuslünki võib ka tekkida, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkasid saab ületada analoogia abil. Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist 1
psüühilised protsessid ja käitumuslikud reageeringud, on SÕLTUMATUD MUUTUJAD. Need muutused katseisiku käitumises, seisundis, füsioloogilistes ilmingutes, mis muutuvad sõltumatute muutujate toimel, on SÕLTUVAD MUUTUJAD. 1.3 PSÜHHOLOOGIA HARUD Peamised TEOREETILISEMA ORIENTATSIOONIGA HARUD: ÜLDPSÜHHOLOOGIA, mis käsitleb üldkehtivaid, enamasti normi piiresse jäävaid psüühika ja käitumise seaduspärasusi ja formuleerib psühholoogia põhimõisted; PSÜHHOFÜSIOLOOGIA, mis uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; PSÜHHOBIOLOOGIA, mis on bioloogilise ja psüühilise vahekorra kõiki aspekte ühendav interdistsiplinaarne valdkond, oannes peamise rõhuasetuse psühholoogia ja käitumisteaduste evolutsioonilisele, geneetilisele ja kohastumuslikule aspektile; NEUROPSÜHHOLOOGIA –
· Taktilised · Operatiivsed Eristatakse programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuseid. Programmeeritud otsused tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. Näiteks organisatsioonis korduvalt esile kerkivatele probleemide jaoks on lahenduskäik juba välja kujunenud. Samuti on sellisteks otsusteks tootmises tehtavad otsused, kus on määratletud, milliseid oskusi mingi töö jaoks vaja on. Juht formuleerib otsustamise reeglid ning alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teiste ülesannete jaoks. Mitteprogrammeeritud otsuseid tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil otsustel on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus vabrik või minna oma toodangut turustama uude geograafilisse piirkonda. Ideaalvariandis peaks juhtidel olema otsustamiseks kogu vajaminev informatsioon. Kuna
2. Mis on normatiivne eetika? Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, mille oleks hea elu mõõdupuuks?" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt teleoloogiline, aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika tagajärgi
keerukas mitmeetapiline konstrueerimisülesanne). Erilisi nõudeid lapse tahtele esitavad olukorrad, milles põrkuvad kaks motiivi: lapsel on vaja teha valik ja nii tekib motiivide võitlus. Koolieelik võib juba kaaluda oma motiive, eelistada üht teisele, kuid seda ainult kõige lihtsamates situatsioonides. Aruka valiku võimalused kasvavad oluliselt eelkooliea lõpul. Tahte areng on seotud ka kõne reguleeriva rolli kasvuga. Nimelt sõnade abil formuleerib laps endale, mida kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Küll võivad täiskasvanu sõnalised juhised ergutada teda alustama või lõpetama tegevust. Lapse enda kõne sel etapil kas saadab lapse tegevust (näit. "panen punase klotsi") või väljendab selle resultaati ("tegin ilusa torni"), aga ei planeeri seda veel. Laps võib küll sõnaliselt
5) Konkurentsi arendamine organisatsiooni sees · tellijaks on seffid ja teenuste täitjaks allorganisatsioonid 6) (Sund)võistu pakkumine · kui finantseerija, organiseerija ja tellija on ühes isikus, siis riigi tarbija potentsiaal on madal. Lepingusüsteem tagab sellise situatsiooni mitte tekkimist. Teenuse tellija ja planeerija eraldatakse teenuse osutajast. PLANEERIJA formuleerib poliitika ja selle, missugused peavad olema ühiskondlikud parameetrid. TELLIJA (OSTJA) planeerijad mõjutavad poliitiliselt tellijaid, avalikku sektorit selles suhtes, milliseid teenuseid osutada. KORRALDAJA tahab saada võimalikult suurte kulutustega lepingut, mida ei taha saada tellija avalik leping.
kuidas teatud olukordadega toime tulla; nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine; nõupidamisformaatide harjutamine. 4 2. "Consultatio" ja "pro et contra" nõupidamisformaatide eripärad Consultatio: · propositio: eesistuja esitab lahendust vajava küsimuse · consilia/ vota: nõukogu liikmed edastavad oma arvamuse · conclusio: eesistuja võtab arvamused kokku ja formuleerib otsuse Eelised: kõik nõukoja liikmed on kohustatud oma arvamuse välja ütlema, seega motivatsioon kaasa mõelda; tõstatatakse aspekte, mis muidu jäänuks tähelepanuta; kõik on kaasvastutajad, ei saa hiljem otsust kritiseerida. Probleem: palju eri argumente, keeruline otsust langetada. Pro et contra: · üks nõunik toob välja kõik argumendid propositio poolt ja teine selle vastu · pärast argumentide esitamist kuulati kõigi arvamust
alternatiivide valik oli ebapiisav, hinnangud polnud õiged, rakendamise vead. Otsuste liigid: programmeeritavad otsused tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jab üle ainult nende järgi toimida. Näiteks organisatsioonis korduvalt esile kerkivatele probleemide jaoks on lahenduskäik juba välja kujunenud. Samuti on sellisteks otsusteks tootmises tehtavad otsused, kus on määratletud, milliseid oskusi mingi töö jaoks vaja on. Juht formuleerib otsustamise reeglid ning alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teiste otsuste jaoks - (hästi- määratlevate probleemide puhul vastuvõetavad rutiinsed)protseduurireeglid-kuidas käituda mingi hästi-määratleva probleemi puhul; tegutsemisreeglid- mida peaks tegema ja mida vältima; poliitika- aitab juhil suunata oma mõtlemist kindlas suunas; ja mitteprogrammeeritavad otsused tehakse erakorralistes, halvasti määratlevates
1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Samas pole teadusliku teadmise empiiriline kinnitamine enamasti sugugi niisama lihtne ülesanne. 20. sajandil kasutati loodusteaduslikes teooriates juba reeglina selliseid mõisteid, millel ei ole vahetut vastet vaadeldavas tegelikkuses. Niisugusteks mõistetaks on näiteks “punktmass”, “vaakum”, “ideaalne gaas” jt. Sedalaadi mõistete abil formuleerib loodusteadus universaalse kehtivuspretensiooniga lauseid – näiteks loodusseaduste kohta. Kuid vahetus vaatluses saab vaadelda üksnes üksikuid nähtusi, mitte aga kindlaks teha nende vaheliste seoste universaalsust. Seetõttu ei ole niisugustele väidetele võimalik vaatluses ka otsest kogemuslikku kinnitust leida. Empiiriline kinnitamine kujutab endast kaudteed – universaalsetest teooriatest selliste
objektiivsest õigusest. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt: • Ehtsad. Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest. • Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. • Väärtuslüngad. Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida lünki ära, kuid formuleerib õiguse üleüldisel (generaalklausli) kujul. Või tekib siis, kui seadusandja on mõne õigusliku mõiste jätnud ebamääraseks,-täpseks. • Primaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis oli lünk selle vastuvõtmisest (loomisest) alates; • sekundaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis kujuneb lünk järgneva läbimõtlematu muutmise või tühistamise Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade
nendega hakkamasaamine Tulemuste usaldusväärsus (olulisus) on kõige olulisem uurimusandmete osa 1.4 Psühholoogia harud Teoreetilisema suunitlusega harud (moodustab baasi kogu psühholoogiale ja on sine qua non mis tahes spetsialistile, kes tahab ennast pidada professionaalselt kõrgel tasemel pädevaks) 1) üldpsühholoogia – käsitleb üldkehtivaid, enamasti normi piiresse jäävaid psüühika ja käitumise seaduspärasusi ja formuleerib psühholoogia põhimõtted 2) psühhofüsioloogia – uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid 3) psühhobioloogia – bioloogilise ja psüühilise vahekorra kõiki aspekte ühendav interdistsiplinaarne valdkond, rõhuasetus psühholoogia ja käitumisteaduste evolutsioonilisel, geneetilisel ja kohastumuslikudel aspektidel
formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi palju muudatusi legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele PS KUI INSTITUTSIOON: (5) 1 Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt võimalikult üldine, et oleks pikemas perspektiivis aktuaalne võimalikult vähe muudatusi, et püsiks legitiimsena, arusaadavana, läbi põlvkondade akumuleeruks respekti Legitiimseks teeb see, et inimesed saaksid alati öelda, et nende valitsus käitub vastavalt Konstitutsioonis sätestatud valitsemise heale tavale. 5. Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi.
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine)
Lüngad õiguskorras võivad olla kas ehtsad, näivad või väärtuslüngad. Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega
toovad kaasa muutusi isiksuses ja eluviisis. Sotsialistlik ühiskond pidi tootma idealiseeritud "sotsialistlikku inimest" ja demokraatlik ühiskond idealiseeritud demokraati. Akvaariumi liikmed usuvad aga, et ainult põhjapanevad isiklikud sisemised muutused paljude inimeste eludes võivad viia fundamentaalse muutuseni ühiskonnakorralduses. Fergusoni (1980) ja Rosznaki (1979) ideed võtab kokku Garai (1984), kes formuleerib järgmised põhialused, mis on omased kõikidele holistlilis-humaninistlikele suundadele. Need on: (1) Igal inimesel on õigus oma unikaalse identideedi ja eluviisi sügavaimale arengule. (2) Igal inimesel on õigus saada kõikide inimeste pool tunnustatud oma unikaalsuse eest. (3) Iga inimene on julgustatud ühinema teiste inimestega, et jagada oma eesmärke, huvisi, ideid, takistusi ja eluviise.
Talupoegade haigused arstiabi ei saada kommunikatsioonihirmus: tuleks suhelda kõrgemast klassist inimestega. Talurahvameditsiin kogukondlik identiteet ja selle korras välja kujunenud põhimõtted. Peened salvid kui reetmine, pugemine kõrgematele. Topeltvõimu teema. Baer: Madal vaimne kultuur ei lase eestlastel oma olukorda täpselt kirjeldada. (Sa pead olema loomaarst). diagnoosimine juba iseenesest seotud paljude raskustega. o Arst formuleerib oma teadmised saksa või erialakeeles ja loomulikult ei saa talupoeg sellest aru või ei suuda oma seisukorda kirjeldada. o Hirm institutsiooni ees. Igaüks, kes tunneb provintsiarsti rõhuvaid muresid ja on teadlik peaaegu ületamatutest raskustest, mida põhjustavad harimatus, eelarvamused, arstiabi täielik umbusaldamine ja selle tagajärjel arsti korralduste täitmata jätmine, mis kõik takistavad maaelanike sihikindlat ravimist...
Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide
Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks; detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi. Palju muudatusi: legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele. Põhiseadus kui institutsioon: Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt; võimalikult üldine, et oleks pikemas perspektiivis aktuaalne; võimalikult vähe muudatusi, et püsiks legitiimsena, arusaadavana, läbi põlvkondade akumuleeruks respekti. Legitiimseks teeb see, et inimesed saaksid alati öelda, et nende valitsus käitub vastavalt Konstitutsioonis sätestatud valitsemise heale tavale. Kolm PS muutmise viisi: 1. PS muutmise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel. 2. PS muutmise seaduse vastuvõtmine
Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine)
- Keskne oskus: kuidas teha otsuseid? Nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine. - Nõupidamisformaatide harjutamine. Peamised formaadid: ,,consultatio" ja ,,pro et contra" 2) ,,Consultatio" ja ,,pro et contra" nõupidamisformaatide eripärad ,,Consultatio" 3 astet: 1) propositio: eesistuja esitab lahendust vajava küsimuse 2) consilia/vota: nõukogu liikmed edastavad oma arvamuse (vanuse, ametijärgnevuse vm korras) 3) conclusio: eesistuja võtab arvamused kokku ja formuleerib otsuse (hääletamist ei toimu, hääli ei ,,loeta", vaid ,,kaalutakse"). Eelised: kõik nõukoja liikmed on kohustatud oma arvamuse välja ütlema, mistõttu motivatsioon kaasa mõelda. Tõstatakse aspekte, mis muidu jäänuks tähelepanuta. Kõik tehakse otsuse eest kaasvastutajaks. Ei saa hiljem otsust kritiseerida, kui ise õigel ajal vastu ei vaidle (eriarvamuse e ,,dissenting vote" traditsioon). Probleem: palju eri argumente, raske langetada otsust. ,,Pro et contra"
Usund - inimeste rühma pärimuslik ja ühelaadne suhtumine üleloomulikku maailma, mis korraldab ja seab inimeste käekäiku. Midagi mis on üldisem, kui see elu, millega me igapäevaselt kokku puutume. · Sümbolite süsteem, millel on omad tähendused · mis tekitab inimestes tugevaid, hõmavaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioon. Emotsionaalselt oluline võib anda ka teatud mõttes rahvusilikkuse tunde · formuleerib arusaamu eksistentsi üldise korra kohta · ümbritseb need arusaamad sellise tegelikkuse aruga, et need mõjuvad elulähedasena Folkoristikas ei eksisteeri mõistet ebausk, vaid ongi tegu usundutega. Kultuuritüüp ja pärimuskeskkond Maailma pildi kolm tasandit - suuline Maailmapilt on ükskõik missugustele - kirjalik teadmistele tuginev arusaam maailma
Ehtsad - Ehtsad lüngad on tingitud eelkõige meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumisest. Näivad - Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega. Väärtuslüngad - Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul. Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks. Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Lünkasid õiguses saab ületada analoogia abil. Analoogia on ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega
annaabi.ee 
