FONEETIKA Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Foneetiline transkriptsioon Paljudes keeltes on kirjaviisi seos kõnega nõrk, nt inglise k sõna through kirjakujus on 7 tähte, häälikulises vormis ainult kolm häälikut [ru].
probleemi kõrvaldamine vajab spetsiaalset sekkumist kõneline suhtlemine ei vasta eetikanormidele kõneline suhtlemine ei vasta ühiskonna poolt kehtestatud normidele 11. Õige või väär? Kommunikatsioonipuude korral on tegemist alati kõne funktsionaalsüsteemi kahjustusega. Õige Vale 12. Kuulmispuudega lapsele, kes kasutab kuulmisabivahendeid sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: arendusrühm tasandusrühm tavarühm sobitusrühm 13. Õige või väär? Foneetilise häälduspuude korral on tegemist kõneliigutuste realiseerimise raskustega. Õige Vale 14. Afaasia puhul on tegu kõne funktsionaalsüsteemi kujunemisega lagunemisega arenematusega hääbumisega 15. Alaalia jaotub totaalne alaalia sensoorne alaalia motoorne alaalia monosensoorne alaalia 16. Kuulmispuudega lapse auditiiv-verbaalse õpetuse kõige esimene ülesanne on õpetada laps: helisid eristama sõnu mõistma kuulama 17
Näiteks sõna 'kruus' tähistab miskit, mis 'hoiab asju'. Verbid jagunevad nelja kategooriasse: esimesel tasemel esineb vahe sihiliste ning sihitute tegusõnade vahel. Sihitutel tegusõnadel esineb vahe elus ja eluta sõnade vahel. Elus ja eluta sõnu kutsutakse AI ja II verbideks. Arapaho keeles ei ole kindlaid käändeid, nagu eesti keeleski, mis määraksid sõna elus/eluta olekut, see sõltub sõnast endast. (The Arapaho Project). Foneetilise süsteemi tunnusjooneks on täishäälikute pikkuste vastandumine (eee, iii, ooo, uuu) ning nõrkade ja tugevate kaashäälikute vastandumine.( Cowell ja Moss, Let's Learn Arapaho 2000). Konsonante on keeles 12, vokaale 4 ning diftonge on 3. Keeles esineb ka lähtetüvi muutuseid, mis on üheks morfofonoloogiliseks protsessiks.(Cowell ja Moss, The Arapaho Language 2008). Arvud ühest kümneni: 1 üks - ceesey 2 kaks - niis 3 kolm - neeso 4 neli - yein 5 viis - yoo3on 6 kuus - niito
· Eesti keele foneetilised uuringud (eesti häälikusüsteem, prosoodia, aktsendinähtused) · Kõnetehnoloogilised uuringud ja arendustööd (kõnesüntees, kõne analüüs, kõne- ja kõnelejatuvastus, foneetilised andmebaasid) 2. Loetlege praegu käimasolevad projektid ja kirjeldage neid. Riiklik programm "Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010)" Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid Projekti eesmärgiks on uurida ja arendada kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia andmebaasid Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks ning arendustöödeks vajalike kõnekorpuste salvestamine, digitaliseerimine,
Bopp ja Wilhelm vom Humboldt. Nad näitasid, et keeltevaheline sugulus on tõestatav ainult häälikumuutuste alusel. Nn Grimmi seaduse juures ütleb ka ise, et seda häälikumuutust alati ei järgita. 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele. Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on
Assimilatsioon- sarnastumine, hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks. Osaline, täielik, progressiivne, regressiivne assimilatsioon. ks-i assimilatsioon ss-iks. Prosoodia- kõnelõikude kestusega ja hääle valjuse ning kõrgusega seoses olevaid nähtusi hõlmav koondmõiste Foneetiline transkriptsiooon Foneetiline transkriptsioon on süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks. Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme. Üks levinumaid on Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni ehk IPA transkriptsioon (inglise keeles International Phonetic Alphabet), mis on enam-vähem universaalne. Fennougristikas kasutatakse soome- ugri transkriptsiooni, mis sobib paremini soome-ugri keelte fonoloogilise struktuuriga. Foneetilise transkriptsiooni eesmärk on kajastada keele hääldust, mitte fonemaatilist
Häälikuseadused kirjeldavad süstemaatilisi häälikumuutusi Häälikute kvaliteet häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus Haru osa keelepuust, moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses Idiolekt ühele isikule omane keelekasutus Infiks tüve sisse lisanduv morfeem IPA kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem Isolaatkeel on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil
Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Hambad. Suuõõne põhjas on keel. Keele osad: keelepära, keeleselg. Keeleselg jaguneb 3: keeleselja äärmine eesosa ehk lava, keeletipp ja keele küljed. 17. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)? IPA rahvusvaheline foneetiline tähestik UPA ugri foneetiline alfabeet 18. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaalide hääldamisel on pidev õhuvool ja takistusi ei ole, õhk liigub suu keskelt. 19. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Keele, huulte. 20. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid!
elementide ja struktuurikomponentidena). Häälikukasutusel tugines Luciano Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni loodud foneetilisele tähestikule, mis koonseb nn. kardinaalvokaalides, mis paigutatakse kahemõõtmelisse tabelisse, sekundaarsetest kardinaalvokaalidest ja konsonantidest. Vokaalteoste loomisel kasutab Berio esimese sammuna moodulteksti (lühike fraas, milles saab n-ö foneetiline materjalipak), nt teos ,,Sequenza III" (1966). Edasi tuletab Berio sellest materjalist foneetilise alfabeedi asusel, nn vokaalikette (sisuliselt on see liikumine mööda foneetilise alfabeedi häälikute tabelit). ,,Sequenza III"-s kasutab laulja ebatraditsioonilisi helitehnikaviise, nt pikad hingamiskahinad, sosinad, naer, kõla jne. Berio ise peab kõige ekperimentaalsemaks teoseks ,,Sinfoniat" (1969), mida on nimetatud ka postmodernismi üheks tippteoseks (postmodernism = vastureaktsioon avagardismile). ,,Circles" (1960) on näide teatraliseeritud muusikast. ,,Epifanie" (1961) on
· Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum) · Kõva suulagi (palatum durum) · Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. · Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? · IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud). Häälikud märgitakse nurksulgudesse []. · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Setälä häälduskiri. + õpi märgid Pire Terase vihikust lk 67
kreeka keele vahel); koostati arvukalt murdesõnastikke mitte-atika murrete jaoks. Vastuolud kõne mõistmisel: loodus vs konventsioon, analoogia vs anomaalia. Epikuros arvas, et sõna tekib loomulikul teel, ent seda muudetakse leppeliselt. Etümoloogia sõna tähenduse avamine, kuni selle tõeline tähendus on leitud. Stoikud eristasid kõne foneetilis- ortograafilise ühtsuse kolm aspekti: foneetiline väärtus, kirjakuju, foneetilise väärtuse/kirjakuju nimi. Techne grammatika vanim õhtumaade grammatika, omistatud Dionysius Thraxile (u 100 eKr); 15 leheküljel 25 sektsiooni, mis võtavad kokku kreeka keele grammatika. 5. Rooma keeleteadus Etruski keel on ebaselget päritolu mitte-indoeuroopa keel; sellest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja ja üks pikem tekst nn Agrami muumia lõuendisidemed, millel on üle 1500 sõna. Aelius Donatus koostas 4. sajandil ladina keele grammatika Ars Grammatica, mida
vastavalt häälikumuutustele, siis pole võimalik leida nende vahel mingeid erinevusi. Kuid juba aasta vanustel lastel on aju vastused selgelt erinevad: eesti laste aju reageerib elavalt sellele muutusele, mida täiskasvanud eestlase kõrv tunneks ära õ-häälikuna. Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, aga ei reageeri sellisele häälduse muutusele, millel puudub tähendus soome keeles. Seega juba enne rääkima õppimist omandab laps selle keele foneetilise süsteemi, mida ta iga päev kuuleb. 14. Milliseid sõnu lapsed 1-sõna perioodil kindlasti ei kasuta? kindlasti ei hakka ta ütlema terveid lauseid ega sellised asju millega ta igapäev kokku ei puutu. just neid sõnu mida pidevalt korratakse, ta ära õpibki. mingeid pikki sõnu ta ka vist ei õpi ära.. neid sõnu millega ta igapäev kokku puutub, õpib ta ära 15. Mis oli teie esimene sõna (kui ei mäleta, siis mida te tõenäoliseks peate)? Miks just need sõnad olid esimesed?
ostis paljusid tema teoseid ning toetas teda kahe aasta jooksul rahaliselt. Nende koostöö tulemusel sündisid kaks sürrealistliku liikumise ikoonilist teost: "Lobster Telephone" ja "Mae West Lips Sofa". Dalí oma otselotiga (1965) 1939. aastal kasutas A. Breton esmakordselt Dalí kirjeldamiseks halvustavat hüüdnime "Avida Dollars". Tegu on Salvador Dalí nime anagrammiga ning prantsuse fraasi avide à dollars (ahne dollarite järele) foneetilise ärakirjaga. See oli halvustav viide Dalí loomingu suurenevale kommertsialiseerumisele ning Dalí kuulsuse ja raha otsingutele. Sürrealistid jätkasid Dalí kritiseerimist kuni tema surmani.1940. aastal kolisid Dalí ja Gala Teise maailmasõja eest USAsse, kus elasid kaheksa aastat. 1942. aastal avaldas Dalí autobiograafia "Salvador Dalí salajane elu". 1949-1989 Alates 1949. aastast oli Dalí elupaigaks taas Kataloonia. Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud
· On uuritud neuronvõrkude rakendamist kõnelejatuvastusülesannete lahendamisel (Altosaar ja Meister 1995), käimas on koostöö Helsingi Ülikooli foneetikaosakonnaga kõnelejaspetsiifiliste tunnuste analüüsi alal (Iivonen jt 2001, Meister 2002). TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia labor http://www.phon.ioc.ee/dokuwiki/doku.php?id=start.et · Kõne analüüs ja variatiivsuse mudelid Projekti eesmärgiks on uurida ja arendada kõne akustilise/foneetilise analüüsi meetodeid ning luua erinevate kõnevariatsioonide foneetilised kirjeldused ja kõnetehnoloogilisteks rakendusteks sobivad mudelid. Vastutav täitja: Einar Meister Projekti kestus: 1.01.2006 - 1.01.2011 · Kõnekeele ressursid ja kõnetehnoloogia andmebaasid Projekti eesmärgiks on eesti keele foneetilisteks ja kõnetehnoloogilisteks uuringuteks ning arendustöödeks vajalike kõnekorpuste salvestamine, digitaliseerimine, märgendamine ja
samamoodi, selles vanuses võib laps omandada mistahes keele; neljanda ja kümnenda elukuu vahel muutub lalin järjest rohkem emakeelseks. 8- kuused Jaapani lapsed ei erista enam L ja R häälikuid, sest jaapani keeles neid foneeme ei eristata Aastase soomlase aju, nagu täiskasvanu omagi, ei erista Õ häälikut Juba enne rääkima õppimist omandab laps selle foneetilise süsteemi, mida iga päev kuuleb o Kajakõne ehk ehholaalia periood- 9. elukuu; laps imiteerib täiskasvanu kõnet; 9.-12. kuul hakkab lalin meenutama täiskasvanu lausungite mustreid o Sõna- tavaliselt 10. elukuul; ÜHESÕNALISTE LAUSUNGITE PERIOOD; 1,5a- kahesõnaliste lausungite periood- lapsräägib telegraafstiilis o Keerulisemad lausungid- 2-2,5a
aastast e. Murdekorpus f. Foneetikakorpus võimalik otsidas eesti keele ortograafia põhjal tekstisõnu ning saada päringu vastuseks helilõik + foneetiline märgendus. g. Sõnaraamatud, sõnastikud. 20. IPA a. IPA (International Phonetic Alphabet) ehk RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) on märgendusstandard, mis peab tegema võimalikuks kõikide maailma keelte foneetilise transkriptsiooni. 21. Lingvistilised välitööd 22. Diakrooniline keeleuurimine a. Keeleteadus ehk lingvistika(keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadvus. Diakrooniline keeleuurimine arvestab ajalist arengust ja kirjeldab eri etappide keelemuutusi ärkamisajast tänapäevani. Tihti nimetatakse keeleajaloolooks.
Meil on seda rohkem, palju on aktsenti ja vähem uuritud on prosoodiat. Aktsent tuleb veast oma kõne planeerimisel. Aju planeerib häälduse vastavalt esimesest keelest ja aju ei ole saanud tagsisidet selle ebasobivusest. See ei ole motoorne probleem vaid planeerimise probleem. Näiteks pearõhulise silbi hääldamise erinevus erinevates keeltes.Sõltub kindlasti emakeelest. Interferents sõnavahetuse tasandil võib esineda tõlkelaenus – mitmekeelne inimene tõlgib keelt sõna-sõnalt; foneetilise järjestuse otsene ülekanne ühest keelest teise kus gramaatika tuleb tugevamast keelest; laenunihe – kahe sõna tähendused keelte kaupa ei ühti ja inimesed kasutavad sõna ebatäpselt, ehk vales tähenduses. Suhtlemises see ei sega aga hakkab segama mõtlemise tasandil. Tüüpilised raskused on samad mis ükskeelsetel kõnepuudega lastel. Eesti keeles on rasked etnograafilised sõnad või tuletised ja liitsõnad. Nende moodustamisraskustele tuleb tähelepanu suunata
IV. Eraldi seisvate tunnetuslike protsesside eripärad. 1. Tunnetuslike psüühiliste protsesside (mälu, tähelepanu, taju, mõtlemine) arengutaseme vastavus vanusele. 2. Lapse kõne arengutase. Milline kõne tal domineerib (dialoogiline: selle arengutase, selliste elementide olemasolu nagu osutamine, hinnang, kooskõlastus, tegevuse nimetus; monoloogiline: selle arengutase, sõnumi ülesehitus, arutluste olemasolu tegevuste täitmise viiside kohta). Foneetilise kõne arengutase (kas ütleb välja kõiki foneeme, kui ei, siis millised puuduvad; kas oskab foneeme sõnas esile tuua). Sõnavara (suur, keskmine, minimaalne) vastavus vanusele. V. Koolieelse lapse huvid. Lapse huvid: muusika, joonistamine, konstrueerimine, vestlemine/suhtlemine teiste laste ja täiskasvanutega jne. VI. Käitumise üldine iseloomustus. 1. Käitumine (laps on rahulik, vaoshoitud, liikuv, püsimatu jne). 1
ollut dissimilatsioon - alamsaksa rover; eesti röövel • Prosoodia (suprasegmentaalsed nähtused) o rõhk o intonatsioon o kvantiteet (välde) o sõnaintonatsioon (toon) Foneetiline transkriptsioon: • süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks • Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme. Üks levinumaid on Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni ehk IPA transkriptsioon (inglise keeles International Phonetic Alphabet), mis on enam-vähem universaalne • Fennougristikas kasutatakse soome-ugri transkriptsiooni, mis sobib paremini soome- ugri keelte fonoloogilise struktuuriga • Foneetilise transkriptsiooni eesmärk on kajastada keele hääldust, mitte fonemaatilist struktuuri
kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus. Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k hiraman `laenama'; h-in-iraman ` laenas') Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA: International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud Isolaatkeel: on keel, millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille sugulaskeeled on välja surnud). Kääne: grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega Kaksikliigendus: on keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks (Saussure'i
Haru - on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt - konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks - tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon - (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA (International Phonetic Alphabet) – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud) Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille sugulaskeeled on välja surnud) Kääne - grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega Kaksikliigendus on keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks
Sosistamisel tekib kolmnurkne kõhrepilu nn sosina kolmnurk. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? Kõnetrakt: neelu-, nina- ja suuõõs, Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõnes häälikute moodustumise lõppfaas? 14. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs: pehme suulagi, kurgunibu, kõva suulagi, hambasombud, hambad, huuled, keel. Keel: keeletipp, keelelaba, keeleselg, keelepära, keeleküljed. 15. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)? IPA Rahvusvaheline Foneetikaühingu tähestik ja SUT soome-ugri foneetiline transkriptsioon. 16. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaali hääldamisel väljub õhk piki kõnetrakti keskjoont ilma takistuseta või hõõrdumiseta. 17. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Keele ja huulte. 18. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid!
seisukohalt. 6. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastustega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Kõneloome uurimist on nimetatud artikulatoorseks foneetikaks, kõnesignaali analüüsi akustiliseks foneetikaks ja kõnetuvastuse uurimist auditiivseks ehk tajufoneetikaks. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähti etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määratleda keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Kõneakti all mõistetakse suulise suhtlusprotsessi põhilisi etappe; üldistatult võib eristada viit põhilist etappi. 7. Foneetiline transkriptsioon.
mis annab häälikutele kõlavärvi + see on nasaalide kõlaruum. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Suuõõne ülesanne on moodustada häälikuid. Häälikute moodustamise lõppfaas ongi suuõõnes. 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keele osad: keeletipp (apikaalid), keelelaba (laminaalid), keeleselg (dorsaalid), keelepära (radikaalid), keeleküljed (lateraalid). 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalid puhul väljub õhk aga ilma takistusteta. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Vokaalide hääldamisel tuleks jälgida kõri, huulte ja keele liikumist. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! 1) keele
mõistmast. 1934. aastal visati Dalí sürrealistide rühmitusest välja. Selle peale vastas Dalí: "Mina olengi sürrealism" · Edward James peamisi patroone; ,,Lobster Telephone", ,,Mae West Lips Sofa". 1939 kasutas Breton esmakordselt Dalí kirjeldamiseks halvustavat hüüdnime "Avida Dollars". Tegu on Salvador Dalí nime anagrammiga ning prantsuse fraasi avide à dollars (ahne dollarite järele) foneetilise ärakirjaga. See oli halvustav viide Dalí loomingu suurenevale kommertsialiseerumisele ning Dalí kuulsuse ja raha otsingutele. Sürrealistid jätkasid Dalí kritiseerimist kuni tema surmani. · 1949 kolisid Dalí ja Gala II MS eest USAsse, kus elasid kaheksa aastat. 1942 avaldas oma autobiograafia "Salvador Dalí salajane elu" · esimesed sürrealistlikud teosed:,,Veri on magusam kui mesi", ,,Käe suursuguses", ,,Illumineeritud
vanuse ja soo alusel Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus Koostavad Pire Teras, Pärtel Lippus, Tuuli Tuisk, Nele Salveste, Sander Pajusalu, Liis Raasik, Helen Türk, Kätlin Aare, Anette Ross ja teised Tartu ülikooli tudengid Hetkeseisuga on märgendatud 357 879 sõnatasandi segmenti, 1 077 674 häälikutasandi segmenti, 472 460 silbitasandi segmenti ja 85 494 taktitasandi segmenti Foneetilise korpuse koostamise eesmärgiks on koguda andmeid spontaanse kõne foneetiliste joonte kohta, koguda materjali kõnetehnoloogidele ja uurida spontaanse kõne erinevaid jooni Suust suhu kutsega salvestamisele kutsutud keelejuhid võivad olla omavahel tuttavad, et õhkkond vabam oleks. Vesteldakse vabalt valitud teemadel, argidialoogid on spontaansed. Lindistatakse ka poolspontaanseid institutsionaalseid monolooge.
sanskrit p d s padas dasa · indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k · indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. Ablaut vokaali kvaliteedi muutus sama sõna eri vormides või tüve tuletistes, nt sks sprechen, sprach, geschprochen, sprich!, ingl sing, sang, sung, a song 10. Keel ja rahvus, von Humboldti vaated keelele Humboldt: Palju reisinud, valdas mitut keelt. ,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks. Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku
Imperfektiivsest (e lõpetamata tegevuse) või duratiivsest (e kestva tegevuse) aspektist räägitakse siis, kui tegevust käsitatakse pideva toiminguna ja jälgitakse selle seesmist edasikestmist. Teisest küljest võib aspekti abil väljendada tegevuse tulemlikkust: nn resultatiivne aspekt väljendab seda, et on saavutatud teatav tulemus; irresultatiivne aspekt aga väljendab seda, et tegevus ei ole tulemuseni viinud. assimilatsioon e. sarnastumine, foneetilise mõjustamise kõige tavalisem vorm assotsiatiivsed e. konnotatiivsed tähendused- kõrvaltähendused atribuut e. täiend- annab oma põhisõnaga tähistatava referendi iseloomustamiseks iseenesesr huvitavat, ent lause struktuuri seisukohast teisejärgulist infot auditiivne foneetika- kuulmist uuriv foneetika binaarne- kahendvastandusel olev bitt- informatsiooni statistiline ühik denotatsioon- välismaailmale viitav suhe dentaal- kui sulg ja müratekitav koht on esihammaste piirkonnas
Seminar tegutses 4 aastat, kuni 1688. Eeskätt tuli sinna õppima poisse Tartu lähedastest piirkondadest. Õppetöö kestis 2 aastat. Õpiti lugema, usuõpetust, kirikulaulu, rehkendamist, mõnevõrra ka saksa keelt, samuti raamatuköitmist. Kirjutamist kõigile ei õpetatud, ainult kõige andekamatele. Kirjaoskus 19.saj keskpaigani tähendaski suuresti lugemisoskust. Paremini lugema õppimiseks koostas Forselius 1686.a oma aabitsa. Tema oli see, kes tuli välja nn foneetilise kirjaviisiga lugeda tuleks nii, nagu on kirja pandud (mitte saksapärasused). Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et mehed sinna seminari läksid, aga kirikuõpetajatele meeldis. 1680?.a käis Forselius oma kahe õpilasega ka Rootsis Karl XI juures, need olid Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaak. Olid demonstreerinud oma lugemisoskust (poh et eesti keeles), kuningas oli mõlemale kinkinud kuldmündi. Seminar tegutses 4 aastat, sest Forselius hukkus laeval ja
-7.saj) seadustikud ld keeles -grammatikad (appendix probi 227 sõna 3.-4.saj) Palimpsest- taaskasutatud pärgament -glossaarumid (teksti sisse kirj sõnade seletused, ääremärgistused) Reichenau glossaarium 8.-9.saj, Kasseli glossaarium 9.saj algus, Germaani-ladina-romaani sõnaastik 26. VL kaudsed allikad -romaani keeled -laenud teistesse keeltesse (kreeka, keldi, germaani, slaavi, albaania, baski, berberi) 27. VL foneetilised eripärad: ladina keele foneetilise süsteemi ümberkujunemine (rõhk, vokaalide kvantiteet/kvaliteet, Romaania jagunemine tsoonideks vastavalt vokaalsüsteemi arengule) Foneetika a) KL muusikaline rõhk → VL intensiivsusrõhk b) KL vokaalide pikkuse- e. kvantiteedivastandus → VL tämbri- e. kvaliteedivastandus (lahtised ja kinnised vokaalid) Lääne-Romaania vokaalide süsteem KL (10) ī ĭ ē ě ā ă ŏ ō ŭ ū
Koartikulatsioon foneetika osa, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud pidevas kõnes üksteist mõjutavad. Koartikulatsiooni tähtsamad ilmingud: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud ja metatees. Assimilatsioon üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile. Püüdlus ökonoomsusele st kaht eri sõna püütakse hääldada võimalikul vähe häälduselundite asendit muutes. Assimilatsioonitüübid (foneetilise omaduse järgi): 1) häälduskoha-assimilatsioon tulen(m) pellolta (n hääldub m-na, kuna järgmine on p) 2) moodustusviisi-assimilatsioon vokaalid avardavad kitsust konsonandi hääldamisel 3) helilisusassimilatsioon have(f) to (v hääldub tänu t-le helituna) 4) huulassimilatsioon ese/usu (huulte asendi s hääldamisel tingib huulte asend naabervokaalide hääldamisel) 5) nasaalsusassimilatsioon nasaalidevaheline vokaal hääldub nasaalsena (Niina)
Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga. Hääle tekkitamiseks on vaja (1) suunata õhuvool häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks (2) heli vibraatorit (3) resonaatorid vajaliku tämbri kujundamiseks. Vajalikud elundkond selleks asub rindkeres, kurgus, ninas ja suus. Kõne liigid: sisekõne, suuline kõne, kirjalik kõne ja afektiivne kõne. Kõne individuaalsed tunnused: (1)tämber (2)intonatsioon (3)kõne tempo (4)pauside iseloom,pikkus,jaotus (5)loogiline korrastatus (6)foneetilise reduktsiooni aste (7)pauside täitmine (8)sõna ja konstruktsiooni valik (9)väljenduslikkus(10)kõne õigsus ja kõnekultuur(11)vanuselised tunnused (12)sotsiaalsed tunnused (13)territoriaalsed tunnused.............. 2 oli vist küsimus hallaine ja valgeaine kohta..... 3 Närvisüsteemis eristatakse hallainet ja valgeainet. Närvirakkude kehad moodustavad hallaine ja närvirakkude neuriidid moodustavad valgeaine. 2 Ülevaade psühholoogiast
rõhutamine etnilise kuuluvuse märkimine (ideoloogiline taust) kolmanda isiku vestlusest välja jätmine (kui laps/koer ei tohi teada, millest jutt käib, vahetavad täiskasvanud keelt) Koodivahetuse reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg sama). Interferents = ühe keele mõju teisele. Lähtekeele grammatiliste, leksikaalsete, foneetilise struktuuride kasutamist sihtkeeles ehk eksimist keele reeglite vastu tingituna kahe keele valdamisest. Simultaanne keeleomandamine = kakskeelne esimese keele omandamine. Kaht keelt õpitakse korraga. Passiivne kakskeelsus = mõistab kaht keelt, aga räägib ise üht. Asendav kakskeelsus = varases eas ühe keele asendumine teisega (nt lapsendamise puhul). Chomsky räägib keelesisendivaesusest, mis lapsekeeles tähendab, et laps saab liiga vaese sisendi, et sellest keel üles ehitada
inimese nahale või süstitakse lihasesse. Ultraheli – keele liikumise jälgimine Palatograafia, elektropalatograafia – uuritakse keele külgede kokkupuutumist kõva suulaega. Huulte asendi filmimine või pildistamine 1781 ilmus Hellwagi uurimus, kus mainis esmakordselt (saksa keele) vokaalikolmnurka. Jones rajas vokaalinelinurga mõiste – vokaalid on oma naabritest võrdsel kaugusel. See on eri keelte vokaalidest sõltumatu süsteem. Rahvusvahelise Foneetilise Assotsiatsiooni tööna on ilmunud rahvusvaheline foneetiline tähestik ehk IPA (1888). Assotsiatsiooni loomisel olid kesksed isikud Passy, Jespersen ja Jones. IPAs peab olema iga hääliku tarvis eraldi märk või täht. Kasutab ladina tähestikku ja ka muid tähti. Keele osa Eeskeel Keskkeel Tagakeel Kõrgeim Predorsaal Mediodorsaal Postdorsaal koht
Kõneleja ja kuulaja kas ei märka foneemivariantide erinevusi üldse või siis ei omista neile erinevustele mingit tähendust. Foneetiline transkriptsioon Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite häälikkujud nurksulgudesse ([]), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile. Kõne produktsioon: kõneorganid Häälikute jaotuse alused IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem. SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Eesti keele vokaalid Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid iü U Kekkõrged vokaalid eö õo Madalad vokaalid ä a
Phonological form (Chomski joonis oma teooria kohta) Generatiivne semantika. Chomsky järgne noorem põlvkond (G. Lakoff, J. Ross) lihtsustasid skeemi. Semantiline esitus on primaarne. Keel on vahend mõtete esitamiseks kindlas vormis. Süvastruktuuride asemel genereeritakse kohe lausete semantilised esitused. Foneetiline esitus Foneetilise interpretatsiooni reeglid Ø Pindstruktuur Transformatsiooni reeglid Semantiline esitus Fraasistruktuuri reeglid
Ta keerutab,lennutab linalakkneidu, ± + - ± + - - + - - + kel silmist nii kelmikaid sädemeid lööb... (D.Vaarandi) Anapest · ± - +- - +- - + - - + - · Silmapiiri ja siniste metsade taha · +- + - ± + - - + - · täna miski mind minema sunnib. · (V.Luik) Riim · Seaduspärane häälikkordus · J. Põldmäe: kindlates värsipositsioonides fikseeritav vastavus rõhurühmade või nende osade foneetilise koostise vahel Riim · Ajaloolised riimid: liebe-trübe, können-brennen · Nägemisriimid: breath-beneath, down-flown Riimitüübid silpide arvu ja rõhuasetuse järgi · Meesriim: keel/ meel · Naisriim: aktus/ kaktus · Daktülriim: purustas/ turustas · Hüperdaktülriimid (lõhnadega/ kõhnadega jne) Riimitüübid paigutuse järgi · Paarisriim: aabb · Süliriim: abba · Ristriim: abab · Lausriim: aaaa · Segariim
Igas keeles kujunevad just selle keele foneemide tunnustele iseloomulikud foneemikuulmise mehhanismid ehk mälupesad. lapse aju hakkab ära tundma korduvaid signaale. Laps püüab oma hääldamist järjest enam lähendada keelekeskkonnas kasutusel olevale hääldusele. Lapse foneemikuulmise arengul on kaks paraleelset funktsiooni: fonoloogiline funkstioon tähendab keelesüsteemi foneemide, st. tähendust eristavate üksuste äratundmist; foneetilise funktsiooni ülesandekson võrdlemise teel reguleerida lapse enda hääldamist. Väljendusvahendistest omandab laps kõigepealt intonatsiooni. Sõnade hääldamist tuleb vaadelda paralleelselt kahes plaanis: rõhulis-rütmiliste struktuuride kui hääldusraamide omandamine(silp, kõnetakt, välde); õnade häälikkoostise omandamine. Häälikute omandamisel omandatakse kõigepealt häälduslikult kontrastsed(erinevad) häälikud. Esmane jaotus alati täishäälik-kaashäälik
'feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus', kari 'range kord; karistus', turve 'kaitse'; kulles `nälkjas', säsi 'sisekude, südaosa', vajak 'puudujääk, defitsiit', kogrits 'teat. seen' jt. 9. Tähenduse motiveerituse tüübid. 1) Uus märk luuakse ilma olemasolevat keelematerjali kasutamata. Märgi häälikkuju on nimetatava akustiline kujutis, nt summ-summ, auh, plärtsuma. Sellisel juhul on tegemist foneetilise motivatsiooniga. Sõnad on loomulikul teel (foneetiliselt) motiveeritud, kui nad annavad märgi kandja kaudu edasi denotaadi meeltega tajutavaid jooni, nt onomatopoeetilised sõnad (rukkirääk, peoleo; kraaksuma). Et selliste objektide hulk, mida oleks võimalik akustiliste tunnuste alusel nimetada, on suhteliselt väike, ei ole see motivatsiooniliik uute lekseemide tekkel esmase tähtsusega 2) Põhiline nimetamisviis on uute sõnade moodustamine keeles olemas
Sellest lähtuvalt on generatiivne grammatika reeglite süsteem, mis võimaldab luua lõputult uusi struktuure. Seda süsteemi võib jaotada 3-ks: süntaktilised, fonoloogilised, semantilised komponendid. Fonoloogiline ja semantiline komponent on interpretatiivsed, kuna mõlemad kasutavad süntaktilise komponendi infot. Süntaktiline komponent näitab ära süvastruktuuri, millest tuleneb semantiline tõlgendus ja pindmise struktuuri, mis määrab foneetilise tõlgenduse. Chomsky: inimene ei ole loom ega masin, ja sellega tuleb arvestada nii teaduses kui poliitikas. • Keele struktuur on määratletud human mind’istruktuuriga, keele universaalsed omadused on omased kõigile liigi homo sapiens isenditele. • Chomsky on filosoofilises plaanis seega järjekindel ratsionalist. 20. Generatiivne semantika ja komponentanalüüs ning nende areng generatiivse leksikoni teoorias. Generatiivne semantika (1960ndatel). Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal.
Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks.
Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks.
Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks.
Allofoon e. foneemivariant. Kõnetrakti piiravad ja muutvad häälduselundid: huuled, hambad, ülalõualuu, alalõualuu jne. Häälikute jaotus: · Moodustusviis- mis toimub kopsudes ja nina kaudu tuleva õhuga, keele ja huulte asend. · Moodustuskoht- millisest kõnetrakti osas häälik moodustatakse Vokaalid saavad esineda üksi, konsonandid mitte. Takistusteta ja takistatud õhuvool Üldkeeleteadused 29.09 IPA= International Phonetic Alphabet-Transkripteerimine-foneetilise järgi kirja panek. Ladina ja kreeka märgid+muud+diakriitikutest koosneb. SUT= soome-ugri transkriptsioon (1901)- uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Kõnetuvastus. · Igat mingit ajahetke kirjeldab mingi hulk kepstrikordajaid. Neid võrreldakse andmebaasiga ja omavahel, ja tehakse tõenäosuste alusel tehakse järeldused. · Sisend käib läbi helilaine ja teeb iga teatud sammu tagant teatud ajahetke spektri (st.
t¨oo¨ mahtu arvestades tunduda tarbetult mahukatena, aga tahaksin siinkohal osutada j¨argmist: · R¨aa¨kides kanji m¨arkidest veidigi s¨ugavamalt, ei saa ja ei tohi piirduda vaid 20. sajandi l~opuperioodi normeeritud m¨argikujudega; · Kanji m¨arkide hulk ja ajalugu n¨aitab u¨heselt, et nende t¨ahendus on alati olnud suhteline, kanji pole kunagi edukalt kasutatud uni- versaalsete ideogrammide v~oi metakeelse(-foneetilise) meediana23 ; · Nagu iga kirjas¨usteemi arengus on kanji ajaloos kui protsessis kaks vastaspidist j~oudu: hajutav ja korrastav. 20. sajand on toiminud p~ohiosas normeerivalt ja `korrastavalt', kuid oleks vale arvata, et ¨ksnes samasuunaline liikumine j¨atkub ka edaspidi.24 u 1.1.3 Kanji m¨ arkide foneetikast Hiina keel on silpkeel (monosyllabic), kus silbid on iseseisvaiks
erinevad osad? Vb küsitakse joonisega (d o rsa a l-) elundiosi. k e e le p ra la m in a a l- 16. Missugused on kõne foneetilise a p ik a a l- la b io - transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? Soomeugri märkidest näited märgid, mida tead ja kirjelda, mida tähendab. Vajalik: häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate g lo ta a l
Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA: International Phonetic Alphabet – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud Isolaatkeel: on keel, millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille sugulaskeeled on välja surnud). Kääne: grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega Kaksikliigendus: on keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks
Kõnetaju loeng 5 · eelneb kõneloomele · raske kontrollida · eeldused kõnetajuks on... · sensoorne tasand- foneemikuulmine- alateadlik häälikuformantide äratundmine aju poolt, oimusagar Wernicke piirkond. · pertseptiivne tasand · mõttetasand -tekstitasand. Pertseptiivne tasand I: sõnade äratundmine > tähenduse mõistmine · sõna/süntagma ui foneetilise üksuse äratundmine mingis vanuses ei tohi küsida, et mida sõna tähendab. Pertseptiivne tasand II: Lause mõistmine (äratundmine > tähendus) Analüüsi liigid: suktsessiivne: Lausekonstruktsioonid väljendavad eri laadi suhteid: ühed sündmuste kommunikatsiooni, teised suhete (võrdlus) kommunikatsiooni. Lause mõistmist mõjutab · suuline või kirjalik esitlus · kontstruktsioonide keerukus · lause pikkus (kas lause jääb meelde)- olilisem simultaanse analüüsi puhul)
seega interferentsi võõrkeeleomandamisel. Märkamatud e intrinssed allofoonid - tajupiirangulised, erinevused pole kuulda Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olenemata sealjuures omavahel opositsioonis (ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone), on nad vabas vahelduses. (Nagu vaba otsus, kumba kasutada) 14.Fonoloogilised tunnused. Fonoloogiliste tunnusjoonte teooria - foneetilise põhiliigituse edasiarendus. Eesmärgiks on leida universaalsete foneetiliste põhiomaduste võrgustik, mida saaks kasutada mis tahes keele kirjeldamisel. Fonoloogilisi tunnuseid kasutades näidatakse iga foneemi puhul, missugused kasutusel olevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnusjooned on binaarsed e neil on üldiselt kaks väärtust. (nt helilised/helitud, nasaalsed/oraalsed, labidaalsed/illabidaalsed) Liiasusreeglid e ennustatav omadus
autonoomsed signaalid (higistamine ntx) , pilkkontakt, ruumilised vahekaugused. Ilmestab ja täpsustab kõnet, kannab mitteteadvustanud infot, kergendab rääkija enda kommunikatiivset tegevust. Naeratus, silmade kissitamine jne Kõne paraverbaalsed tunnused - Individuaalsed tämber, intonatsioon (võib tahtlikult peegeldada meeleolu), kõne tempo, pauside iseloom, pikkus, jaotus, loogiline korrastatus, foneetilise reduktsiooni aste ( sõna lõppude söömine, grupilistel aktsent, dialekti tunnused ehk kõneharjumuse päritolu). Grammatilis-semantilised pauside täitmine, sõnade konstruktsioonide valik, väljenduslikkus. Kõne kategoriaalsed vanuselised, sotsiaalsed, territoriaalsed. TEEMA 12 TAHE Tahe - teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Voluntarism absolutiseeritakse tahet ja püütakse teda seada psüühilise tegevuse ja olemise
annaabi.ee 
