2.kontrolltöö
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA
Sügissemester 2011
1. Variant
1 osa – VALIKVASTUSED
(25
punkti, iga küsimus on 5 punkti, igal küsimusel on ainult 1 õige
vastus)
d) juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutustega 23. Kui kogutulu suureneb, siis : a) toimub liikumine piki kogukulutustejoont ülespoole b) toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole c) kogukulutustejoon nihkub allapoole d) kogukulutustejoon nihkub ülespoole 24. Maksude suurenemine, ceteris paribus : a) suurendab multiplikaatorieffekti b) vähendab multiplikaatorieffekti c) suurendab tarbimiskulutusi Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 111.2 d) suurendab avaliku sektori kulutusi 25. Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus : a) suurendama avaliku sektori kulutusi b) pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu c) suurendama maksumäära d) vähendama avaliku sektori kulutusi 26. Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a) kui nominaalne SKP suureneb b) intressimäär tõuseb
k2.kontrolltöö 6.variant I osa- valikvasused 1. Tarbimise piirkalduvus (MPC) a) väheneb, kui säästmise piirkalduvus (MPS) väheneb b) näitab, mitu protsenti ühest kroonist kasvavad tarbimiskulutused, kui kasutatav tulu kasvab ühe krooni võrra. c) väheneb, kui kasutatav tulu väheneb d) näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust tarbitakse 2. 2010.a. Eesti SKP sisaldab a) stipendiumi b) õmblejate palgakulusid c) kleidi õmblemisel kasutatud riiet d) isa tehtud tööriistakasti 3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c)
Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y= b) Tarbimiskulutused C= c) Sääst S= Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 % 0 ljonites kroonides: APC APS NX 10 10 10 10 10
Makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 211. 1 ÕIGE VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10, Iga õige vastus annab 1 p, kokku 10 p. 1. Kui reaalne SKP ja hinnaindeks suurenevad, siis suureneb ka nominaalne SKP, õ 2. SKP mõõdab sotsiaalset heaolu. V, -mõõdab riigi maj. teg. tulemusi 3. Kahesektorilises majandusmudelis võrdub kogutulu säästude ja tarbimiskulutuste summaga. õ 4. Tarbimiskulutused võrduvad alati nulliga, kui kasutatav tulu võrdub nulliga. V- autonoomstete tarbimiskulutustega 5. Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on mulltiplikaator. õ 6. Kui töötuse tase on kõrge, siis tuleks rakendada ekspansiivset fiskaalpoliitikat. õ 7. Kommertspankade tegelikud sularaha reservid võrduvad kohustuslikud reservid pluss lisareservid. õ 8. Tasakaalu intressimäär määratakse rahanõudlus ja rahapakkumisjoonte lõikepunktiga. õ 9. Mitte igasugune töötus ei ole va
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine)
Investeerimiskulutused I= 9 Avaliku sektori kulutused G= 16 Maksud T= 15 Leida: a) Tasakaalutulu Y= b) Tarbimiskulutused C= c) Sääst S= Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 % tes kroonides: APC APS NX 10 10 10 10 10 10 Makroökonoomika
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigil
Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust baasperioodi suhtes 32. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi (baasperioodi) hinnatasemega. Õige 33. Reaalpalk näitab nominaalse ehk rahapalga tegelikku ostuvõimet ja saadakse nominaalpalga korrutamisel hinnaindeksiga. VALE, nominaalpalk jagatud hinnaindeksiga. 34. Nõudlusinflatsioon on tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustuse (näiteks toorainehindade tõus maailmaturul) või palgatingimuste muutumise (näiteks ametiühingud nõuavad kõrgemat miinimumpalka) tõttu
Kõik kommentaarid