kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad likku. Paksii! Emakeele Seltsi keeletoimkond • on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. • http://www.emakeeleselts.ee/ Mis kasu saavad õpilased Emakeele Seltsi koduleheküljel olevast infost? • Teave selle kohta, mis olulisi muudatusi on tehtud seoses keelega. • Info erinevate ürituste toimumise kohta. • Info Emakeele Seltsi organisatsioonidest, ühendustest. • Aitab arendada huvi emakeele vastu.
Allikaõpetus 18.02.2012 Allikakriitikad: 1. Väline kriitika- tint, käekiri jne... 2. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi välja selgitamine, otsida vigu võrdlemise teel Tekst-kodeeritud informatsioon Semiootika-Lotman Kontekst-keeleoskus, tekstist arusaamine Metroo anekdoot-metrovõi Filoloogiline kontekst Primaarne allikas õpilasele-raamat, õpik Sekundaarne allikas- õpetaja Leopold von Ranke- allikaõpetuse ISA- püüdis vanadest dokumentidest tõde välja tuua ,,Kuidas see tegelikult oli" Sulev Vahtre- Eesti ajaloolane Alltekst- teksti vahe Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290
.. · Eelistatumaks meetodiks 20. sajandil oli soome koolkonna metoodika, eriti uuritakse vana rahvalaulu. Meetodite kujunemine: · soome ajaloolis-geogr meetod (teemade suzeede levik) · võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Semper) · kirjandusteaduse alused · kirjandusteaduslikud meetodid (Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid 4 · NL aeg filoloogiline suund. · Tüpoloogiline meetod · Tekstikriitika Viimased 2 rajanevad soome koolkonnale: võrdlevad ja sisukesksed 30ndatel etnoloogiline uurimine (Loorits, Tampere) 1940-80ndad filoloogiline suund (tüpoloogia) 90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab tähenduse alles kontekstis. (tekst saab tähenduse kontakstist lähtuvalt. Ka tõsielujutustused lähevad folkloori alla.) 6
Eri arhiivide juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus rahvaviiside ja -juttude heliplaadistamine. 1930. aastatel olid eesti rahvaluuleteaduses esindatud filoloogiline (August Annist) ja etnoloogiline suund (Oskar Loorits, Richard Viidalepp, Herbert Tampere). 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. Rahvaluule õppejõuks (alates 1974 professor) sai Eduard Laugaste, kes luges rahvaluule teooria, ajaloo ja liiikide põhikursusi. Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks
Tv saated: Oasat · Unna Junná Ajakirjad: Dieut · Gába · S · Sápmelas · Bårjås · Samefolket Raadiosaated: NRK Sámi Radio · Yle Sámi Radio · SR Sápmi 3.5.Tänapäev Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saamiparlamendid. Elavnenud on filoloogiline uurimistöö ning keelekorraldus, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst. Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada. Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999
Nimelt peab õiguse rakendamise käigus kompetentne riigiorgan kindlaks tegema, kas konkreetsed elulised asjaolud on kooskõlas õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses tegema lõppjärelduse õigusliku tagajärje osas. 17. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte).Tõlgendamise liigid: 1 Tõlgendusvõtete järgi: a grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b loogiline c süstemaatiline d ajalooline 2 Tõlgendamise ulatuse järgi: a sõnasõnaline e. adekvaatne b kitsendav ja laiendav 18.Grammatiline tõlgendamine lähtub grammatikast, kirja põhjal, sõnade tähendus. Teleoloogiline tõlgendamine suuline tõlgendamine, normi mõtte tõlgendamine.Rakendatakse, kui tekst on udune
eristamist. Väline kogemus põhineb meie tajudel, mis informeerivad meid tegelikkuses toimuvast, sisemine aga meie psüühilistel protsessidel. Välise ja sisemise kogemuse koosmõjul muutub võimalikuks ka teise inimese mõistmine. Mõistmise abil luuakse suhe teiste subjektidega ja nende kaudu tähenduslike institutsioonidega. Meie tegutsemine algab teise isiku mõistmisest. Suures osas on inimlik õnn tegelikult võõrastele hingeelamustele kaasatundmises. Kogu filoloogiline ja ajalooline teadus on rajatud eeldusele, et on võimalik seda üksiku indiviidi kaasmõistmist objektiviseerida. See eeldus lubab kaasaegsel inimesel kogu minevikku kaasaegsena tunnetada, minevikukultuurist osa saada. Tõlgendamise aluseks on mõistmine, mis omakorda tuleneb võimest sisse elada antud märgilisse struktuuri, mis teiseneb võõraste hingeseisundite läbielamiseks, kaasatundmiseks. Dilthey rõhutab kunsti rolli hermeneutika kujunemisel
Emakeel Seltsi Põhikiri Koostanud Meelis Leming & Toni D..... § 1. Emakeele Selts (allpool: selts) on 23. märtsil 1920. aastal Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. § 2. Emakeele Seltsi eesmärgid on: a) kaasa aidata eesti keele, sugulaskeelte ja etnoloogia teaduslikule uurimisele; b) kaasa aidata eesti keele kasutamisele riigikeelena ning ülemaalise suhtluskeelena; c) äratada avalikku huvi eesti keele ja sugulaskeelte vastu;
saj-l, nimetatud ka pärsiakeelseks koraaniks 'Umar Hayym läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid Saadi Siraz kirjutas gaseele ja proosavormis sufismi õpetuspoeemi ,,Puuviljaaed" Aliser Nav'i (Navoii) Usbeki rahvusliku kirjanduse rajaja, kirjutas poeeme, loomingu tipuks peetakse poeemitsüklit ,,Hamsa" ,,Dede Korkuti raamat" - Turgi eepos, kirja pandi Osmanite impeeriumis 15. sajandil ,,Divanu Lughat't-Turk" - Esimene oluline filoloogiline teos, mille pani kirja Mahmud Kaskari 11. saj-l ,,Kutadgu Bilig" - Turgikeelse poeesia algus, teadus sellest, kuidas olla õnnelik, autor Yusuf Has Hacib, 11. saj. Yunus Emre Türgis sündinud sufiluuletaja
Vääritimõistmine on loomulik; algne situatsioon Grammatiline ja psühholoogiline tõlgendamine: mõistmine sõltub keelest ja kõnelejast.Komparatsioon / divinatsioon Hermeneutiline ring: ,,Iga teos on osa ühisest elust." lumi ammu ära sulasmetsa veeres palju sinilolli kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle tänutäheks selle eest suud sa andsid mulle(Andres Ehin: Kimbuke sinilolli, 4) Seega tegeleb Schleiermacher arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki -- tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schleiermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. 1819 a. formuleeris tõlgendamise reeglid: psühholoogiline, tõlgendamine alaku teemast s.o. üldisest, ülevaatest hermeneutilise ringi rakendamise vajalikkus stiili täielik mõistmine
22. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 19. sajandil. 23. Kirjelda (T.Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood nt alates aastast 1991 uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, konstruktivism Suletud periood nt NSV aeg ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, 1940-80 domineerib filoloogiline suund 24. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema on erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu zanritel on erinevad funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes 25
Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, kuid võib ka hiljem või varem, mis on seaduses sätestatud. Kodanikud, teised isikud ja riigiametnikud on kohustatud seda täitma asuma. 26. Õigusaktide tõlgendamise mõiste ja tõlgendamise liigid: Õigusaktide tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu (mõte). Tõlgendamise liigid: 1) Tõlgendusvõtete järgi: a) grammatiline e. filoloogiline e. keeleline (hõlmab nii leksikaalse kui ka puhtgrammatilise) b) loogiline c) süstemaatiline d) ajalooline 2) Tõlgendamise ulatuse järgi: a) sõnasõnaline e. adekvaatne b) kitsendav ja laiendav 27. Tõlgendamine tõlgendusvõtete järgi: Normatiivaktide nn. grammatiline (õigem oleks alustada - filoloogiline e. keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust
Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus. Funktsionalistlik:Bronislaw Malinowski(1884-1942)-müüt kui religiooni väljendus. Strukturalistlik:Claude Levy-Strauss(1908-2009)-paradigmaatiline struktuur. Semiootiline:Juri Lotman-evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile. Fenomenoloogiline:Mircea Eliade(1907-1987)püha aeg ja maailma kese müütides. Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus:Jaan Puhvel. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka:Müüt-mythos = kõne. Mütoloogia- mythos+logos=jutulugu. Homeros ja Hesiodos kui mütograafid. Mütograafilised tõlgendused, Filosoofiline kriitika, Etümoloogilised tõlgendused, Pühholoogilised/ajaloolised tõlgendused. Euroopa Kesk-ja Uusaeg:Euhmeristlike mallide kasutamine-Gesta Danorum. Antiigist üle võetud allegoorilised/astroloogilised
müüt muudab inimese elu elamisväärseks (inimkultuur korrastab maailma) Semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov (evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile Fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade (religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlustunne, püha, tsükliline aeg ja "maailma kese" müütides Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil (Indoeurooplaste müüdid ja jumalad), Puhvel (Võrdlev mütoloogia) 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. vt eelmisi küsimusi 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? vt 2. Allegooriline mütoloogia on keele ja kunsti kõrval iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks 5
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon
3. Hermeneutiline ring ( tervikut mõistame osa kaudu, osa terviku kaudu ) Wilhelm Dilthey ( 20. saj algul tekitab uue hermeneutilise laine ) Martin Heidegger ( 1880-1976 ) Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20
aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond. 1947 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) ja selle juurde folkloristika sektor; 1978 lisandus etnomusikoloogia sektor. Tunnused: oli tsensuur, toimus suur kontroll kõige tehtava/uuritava üle 22
(1927-40 ja alates 1991) Alates 1990.aastatest –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka tänapäeva rahvaluule, rahvaluule muutus kaasaegsemaks mõisteks, folkloristikas rakendati ka teiste teaduste teadmisi (interdistsiplinaarsus), olulisel kohal olid välitööd. Suletud- (1901-1927 ja nõukogude periood ) Keskenduti ühele uurimissuunale, folkloori sõnastamisele ja teooriale (SPETSIALISEERUMINE). Nõukogude perioodil domineeris filoloogiline suund. Valmistati ette folkloori fundamentaalväljaandeid. (Vana Kannel, Eesti Vanasõnad 1-4) 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Laste õudusjutud, kett-kirjad, hoiatusjutud, 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires
- lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav algvorm) o võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust - eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada Filoloogiline suund 1940-1970: - tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970) Muutused folkloristikas 1960.-1980. aastatel: - Konstruktivism o Teadusliku teadmise subjektiivsus
· Lünk õiguses tegelikkus on olemas, aga normi selle kohta ei leia. Seadusandja on töö tegemata jätnud. · Õiguse rakendaja peab olema võimeline hoidma, säilitama stabiilsust ja samas mõnel juhul ka julgema olla paindlik. · Õiguse tõlgendamine tuli esile Mandri-Euroopas 19.sajandil, kuna õigust tuli jõuliselt juurde. · Õiguse tõlgendamise klassikalised viisid: 1. Grammatiline grammatiline tõlgendamine ehk filoloogiline tõlgendamine saab alguse kirjapandud tekstist. 2. Süstemaatilis-loogiline juhib tähelepanu sellele, et õigus on süsteem. Õiguskord on tervik. Loogiline pool tõlgendaja kasutab formaalse loogika reegleid. Süllogismi kasutamine. 3. Ajalooline ajalooline tõlgendamine ehk subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Eesmärk on välja selgitada, milline on olnud ajaloolise
Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. 300. aasta paiku e. Kr., kui see kõrvuti sõnadega “grammatik” ja “filoloog”, hakkas tähistama asjatundjat filoloogilisel tegevusalal. Tolleaegne filoloogia tegeles peamiselt Homerose, Hesiodese ja teiste klassikaliste tekstide filoloogilise kriitika, s.t. pärandunud tekstide analüüsiga, mis pidi eristama ehtsa teksti hilisematest lisandustest ja moonutustest. Hiljem täienes niisugune puhtalt filoloogiline analüüs ka sisulise hinnangu andmisega tekstides kõne all olevale teemadele ning viimaste allegooriline tõlgendamisega. Otsustus selle üle, millal tuleks piirduda sõna-sõnalise mõistmisega ja millal pöörduda allegoorilise tõlgitsuse poole, kuulus just kriitiku pädevusse. Uusajal oligi termin ars critica käibel eelkõige filoloogilise ja piibli-eksegeetilise mõistena. Kant tundis oma loomingu esimesel perioodil seda mõistet eelkõige aga esteetilise mõistena, nn
inglid. Deemonid olid tähtsal kohal keskajal ristiusus. Ususti et deemoneid sai välja kutsuda ja nendega lepinguid sõlmida ning koostööd teha, nõidu mõisteti süüdi deemonitega suhtlemise eest. Seotud monoteismi ja eetilise dualismiga, usuti et saatan veenab inimesi kuritegusid sooritama ja et jumala abiga saab seda vältida. 38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi. Filoloogiline/ tüpoloogiline- uuritakse legende ja nendes esinevaid kummitusi Ühiskondlik/ rühmakeskne- kummituste sotsiaalne staatus, inimeste suhted kummitustega Ajalooline- keskendub kummituste ajaloole ning vaatleb nei kindlatel ajahetkedel Psühholoogiline/ kogemuspõhine- põhineb inimeste kogemustel 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Kirikuisad: surnu kannatab seal, kus patustas Kehalised kodukäijad – unenäoline viirastuskuju esivanemad > pühakud Purgatoorium
Konstruktivism; Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele; Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse; Interdistsiplinaarsus; Välitööde osakaalu suurenemine; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine; – Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Folkloristlikust vaatepunktist on ahelpostitustel hoomatav ühisosa varasematest aegadest tuntud ahel-, kett- ehk õnnekirjade või õnnekettidega. Rikkalike juhenditega kristlikku päritolu trükitud kaitsekirjadest ehk nn taevakirjadest leidub Eestis teateid juba 18. sajandi
*sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. 2. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis ja tema suhteid/erinevusi muinasjutu ja muistendiga. 1 Vorm PROOSAJUTUSTUSED 2 Konventsionaalne algus Puudub Tavaline 3 Jutustamise aeg Ei ole piiratud Piiratud
– Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine – Teooria viimistlemine Suletud periood: 1940-1980. aastad • Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; • Folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: – Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970) – Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989) – Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988) Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest • Konstruktivism
enam soositud kirjutusvorm. 5 III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund. Rajaja Johann Georg Eisen. Oli õppinud teoloogiat ja kameralistikat (majandus ja riigiteadused). Oli
tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940): uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927): ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Suletud periood: 1940-1980. aastad: domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika, folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970), Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989), Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988). Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest: konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele
peale, tekib varsti uus probleem. Peab väga hoolikalt vaatama, kellega tööd teed, nägema ka ettepoole ja lähtuma sellest strateegia valikutel. Eetilised printsiibid lähevad järjest rangemaks. Kui ei ole tugevat eetikat all, ei ole praktikat peal. Kliendid ja kolleegid usaldavad sind ainult siis kui eetika töötab. Kultuurilised erinevused tuleb osata kultuurilist erinevust läbi keele semantika. Filoloogiline perfektsus ei ole nii tähtis kui semantiline täpsus. Nõustamise tulevik Mehed ei lähe vastuvõtule kerges/esimeses staadiumis. Statistikat vaadates mõtle alati eelloole. 2014 diagnoositi enim neurootilisi, stressiga seotud ja somatoformseid häireid. Teisel kohal on meeleoluhäired, mis kasvavad neurootiliste arvelt. Nad on komorbiidsed. Tõhustada tuleks kohanemist, õpetada kohanemisoskust olulisim nõustamisteema praegu!!!
a käsikirjad) kuni 1660. aastateni. Umbes 900 000 tekstisõna. 2002. aastast 18. sajandi tekstide valikkorpus. Umbes 600 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm 2005. aastast 19. sajandi esimese poole tekstide valikkorpus. Umbes 500 000 tekstisõna, vt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Kwic2/paring19.htm Uurimismetoodika muutumine ajas: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist. Tulemusi: 18. sajandi tekstide valikkorpus ja 19. sajandi esimese poole tekstide korpus on viimase 5 a jooksul täienenud ca 600 000 tekstisõna mahus
Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused. Tänapäeval uudne lähenemine vanadele tekstidele kogu materjali elektrooniliselt kättesaadavaks tegemine. Korpused, sõnastikud, konkordantsid. Arvestada tuleb lähtematerjali raskesti kättesaadavuse ja tõlgendamise keerukusega. Uurimismeetodid: Varem põhiliselt allikatutvustused ja ülevaated kirjasõna ajaloo kohta. Tekstikeskne filoloogiline lähenemine. Detailitäpne, kuid väikese mahuga. Alates 1930. aastatest teaduslik distsipliin eesti kirjakeele ajalugu. Süstemaatiline lähenemine kirjakeele ajaloole. Alates 1990. aastatest korpusepõhine lähenemine: sõnastikud, elektroonilistele andmekogudele tuginevad uurimused. Võimaldab nähtuste dünaamika väljatoomist Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI
juriidiliselt erine ja kindel tähendus. Tõlgendamisel kasutatakse spetsiifilisi viise ja võtteid, mis peavad rajanema üksnes legaalsuse põhimõttel, st tõlgendada tohib üksnes reaalseid positiivse õiguse õigusakte. On ka erand: pranntsuse juriidiline koolkond tunnistab õigusaktiväliste allikate tõlgendamist. Tõlgendamine liigitatakse: Tõlgendusvõtete järgi: grammatiline e filoloogiline loogiline e teleoloogiline süstemaatiline ajalooline Tõlgendamise ulatuse järgi: sõnasõnaline e adekvaatne kitsendav või laiendav 43. Grammaatiline tõlgendamine määrab kindlaks sõnade ja terminite tähenduse, ning lause ehituse (iga punkt iga koma omab tähenduse) Grammatiline tõlgendamine hõlmab: leksikaalse tõlgendamise, mis uurib üksikute terminite või terminist koosnevate
Kvantitatiivsus : lähtutakse detailidest ja jõutakse suurte teooriateni. Praktika tugineb varasematele teooriatele. Kvalitatiivne materjalist lähtuv. Universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest. Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise
Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia
Erinorm ületab üldise normi ja uus norm ületab vana normi. 4.2. Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Elulised asjaolud ütlusena saavad õigusliku tähenduse tänu sellele õigusnormile, mille abil toimub otsustamine. Õigusnorm valitakse välja, arvestades ütlusi. Subsumeerimine lõpeb rakendusakti vastuvõtmisega. 4.3. Tõlgendamise klassikalised viisid 4.3.1. Grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine Selle eeldus on keele reeglite hea tundmine, milles õigusnormid on väljendatud. Grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust
Lausete tõlgendamise viisid: - referentsiaalne - ütlust mõistetakse kui kirjeldust mingist asjade seisust - signifikatiivne - ütlust mõistetakse kui sõnumit tema enese sisu kohta - metafooriline - ütlust mõistetakse, arvates, et tegu on ülekantud tähendusega - orientatsioon alltekstile - ei saada aru, mis mõttes tuleks ütlust mõista Hermeneutikuid: F. Schleiermacher - pastor, filosoof, teoloog. Tegeleb arusaamisega. Eristab kaks arusaamise liiki - tekstist (filoloogiline arusaamine) ja teksti autorist arusaamine, kusjuures viimane on olulisem. Schlegermacher tegeles vanade sakraalsete tekstidega, sellest lähtub tema väide, et arusaamine on lõputu protsess. Ajalugu on ennekõike arusaamise protsess. Alati on lugeja ja autori vahel erinevus, mida ei saa ületada. H. G. Gadamer - peateos on "Tõde ja meetod". Väidab, et tõde on rohkem meetodi kui objekti omadus - hermeneutika tähtsaim osa on metodoloogia
*sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne ja profaanne, religiooni olemus, religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlus. *ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis-sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil, Puhvel. indoeurooplaste müüdid ja jumalad. võrdlev mütoloogia. ---------------------------- Müüt on mitmeti käsitletav nähtus. Müüti saab käsitleda vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti kaudu. Kreeklased õppisid müüti nägema ühest küljest kui keelekasutust ja teisest kui ajalooprobleemi. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte
Luuletajad tunnevad ja harrastavad vana kirjavara. Puuduvad suured sotsiaalsed probleemid. Temaatiline vaesumine, kuid huvi tundeelu ja looduskirj vastu. Meisterlikkusega kujutatakse detaili, momenti, põgusat meeleolu.. tegelased alamkihtidest või asetatakse müütilisse keskkonda. Taotletakse vormi peenust, värsi hoolikat viimistlust. Suurimad tulemused luule väikevormide alal. Need on mütoloogilise ainestikuga armastusteemaline jutustav eleegia, epigramm, epüllon. Filoloogiline, poeedid uurivad kirjandust ja demonstreerivad oma teadmisi tekstis. Sotsiaalsed ühiskondlikud ambitsioonid tekstides puuduvad, esikohal ükskikisiku tundeelu ja looduskirjeldused. Jutustav eleegia, epigramm ja epüllion (lühieepos). Bukoolika ehk karjuseluule, mis kujutab idealiseerivas laadis lihtsate inimeste, peamiselt karjuste rahulikku elu looduse rüppes, oli tugipunkte kreeka folklooris. Iseloomusta kreeka kirjandust rooma perioodil (arhaism, biograafia). Tekkis 3.saj. ema
Samal ajal Scott andis välja kõik oma ballaadid, mis ta oli kirjutanud, aga sellist romantismi läbilööki ei tulnud. Prantsuse dateeringud - võimas romantiline liikumine algab alles 1820. aastatel. 12.03.12 JENA KOOLKOND Esimene voolumanifest, ehkki Schlegeli teosed ei tegele ainult kirjandusteemadega. Fr. Schlegel - 1772-1829, mitmekülgne autor. Aeg, kus ühtviisi võrdselt peab tundma nii keelt kui kirjandust. Tegeles algul antiigi uurimistega, tema filoloogiline töö tormi ja tungi vaimus. Kaks ajakirja (Lycum den Schönen Künste), millega jenalased olid seotud, seal artikkel "Kriitilised fragmendid". 1797. aastal oma artikliga revideeris ta oma vaateid. Ja aasta hiljem Athenum "Veel fragmendid"? - elemendid muutuvad veel romantismikesksemaks. Nendes arendab ta välja sellised romantismi põhiprintsiibid, mida me leiame ka hilisemate romantikute töödest. See tähistab kriitilist suhtumist enda varasemate vaadete
4) Üldised praktilised argumendid puudutavad põhiõiguste dogmaatikas sageli riigi ja ühiskonna põhiküsimusi. Näiteks otsustatakse omandivabadust tõlgendades muu hulgas ka küsimus, kas ühiskonnakorraldus peab vastama pigem liberaalsetele või sotsiaalriiklikele printsiipidele. 17 18 NB! VÕRDLUSED Savigny grammatiline element: veel filoloogiline, keeleline tõlgendamise lähtealus on seaduse sõnastus. Absoluutne argument, selleta on tõlgendamine võimatu. Savignyl hõlmab leksikaalse ja puhtgrammatilise tõlgendamise kitsamas tähenduses, hinnata tuleb läbi ajaloolise elemendi. Siia liidab Savigny kohtupraktika. Savigny grammatilisele peaks vastama ligikaudu Aarnio semantiline ja süntaktiline ning Alexy semantiline ja geneetiline. Savigny loogiline element: st seaduse sisu esitamine selle tekkimise kaudu, mis
Olid selle aja vinged keeleteadlased kes terve rida igasuguseid teemasid uurinud on. Üks eriti viljakas valdkond on vanasaksa saagade ja pärimustega töötamine. Vanad saksa tekstid olid hästi põnevad ja nendega nad tegelesid. Ennekõike tunti neid selle poolest et nad panid kirja erinevaid muinasjutte, ning nende panus ulatub tänapäeva välja. Nendelt pärinevad ka algsed Reinuvader Rebase lood. Grimmide põhikonseptsioon oli romantiline, kuid põhivaldkond filoloogiline. Nad arendasid välja erinevaid filoloogia valdkondi. Muinasjutt on siin ikkagi äärmiselt oluline asi ja sellest on kirjutanud ka Novalis. Siia kuulub ka lõdvalt selline autor nagu Heinrich von Kleist keda nimetatakse Heiderlbergi raames kes tegelikult eriti kellegagi seotud ei olnud. Romantilisi autoreid jagus tol ajal igal poole. Von Kleist on noorelt surnud autor ja on üks konfliktseid autoreid. Jäeti sugulaste toetada. Pandi sõjaväkke kust ta jalga lasi. Tal oli mitu õnnetut
Echemeros (sündis 300 eKr.), oli arvamisel, et müütidel on meie tänases mõttes mingisugune ajalooline tasut. Lood jumalatest on kunagi olnud lood mingitest juhtidest, isikutest. On liialdatud neid isikuid. Moraalsed tõlgendused jne. Kõike seda otsesõnu võtta. Müüte tuleb mõista allegooriliselt. Allegooria ja hiljem metafoori mõiste on müütilise mõtlemise tõlgendamisel olnud tegelikult kogu aeg tähtis. Max Müller. Tylori kaasaegne. Uuris palju sanskriti tekste. Tema filoloogiline lähenemine põhines eeldusel, et kõik india müüdid on metafoorid. Mülleri meelest on tegemist keelelise põhikujundi, keelelise mehhanismiga. Metafoorist personalismini on ainult väike samm. Frazer "The Golden Bough" (kuldne oks) mütoloogiakäsitlus. Maagia (väga selgelt müüdist ei lahutanud) - religioon - teadus. Üks justkui eitab teist selles evolutsioonilises skeemis. Viljakusmaagia. Teataval hetkel eitab religioon maagiat (nõiaprotsessid). Mingil hetkel teadus eitab religiooni
Millised olid sel ajal kehtinud tingimused, olukord 4) Süstemaatiline – kõik instituudid suureks tervikuks. Selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või süsteemiga. Võtab arvesse ka teisi normatiivakte ÕE tõlgendussüsteem: 1) Grammatiline – kõigepealt uurida normi teksti, võttes appi grammatikareeglid, nt sõnade tähendused ja lauseehituse, legaaldefinitsioonid. Filoloogiline ehk keeleteaduslik, seletab akti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ja lauseehituse. Oluline on juriidiliste terminite tundmine 2) Süstemaatilis-loogiline – õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine, sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga, näiteks täielikud ja mittetäielikud normid. Normi
esinemist saab tõestada kvalitatiivsete andmete mõistmise kaudu ning tähendusrikkaid kirjeldusi esitades selle kohta, kuidas sotsiaalne elu toimib. Difusionism sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahele. - lingvistiliste ja antropoloogiliste huvide seos juba varases antropoloogias (Torrese väina ekspeditsioon) - William Jones avastas 1787 sarnasused kreeka, ladina ning sanskriti keelte vahel. - 18. saj. Filoloogiline traditsioon leidis ajaloolised sidemed kõigi Indo-Euroopa keelte vahel, väites, et keeled on omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud. - Vennad Grimmid kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest - Antropoloogilisele difusionismile oli omane katse süstemaatiliste empiirilistele teadmistele rajanevate võrdlusuuringutega kultuuridevahelisi seoseid kindlaks teha. - endiselt kalduvus evolutsionismile
F.C.Savigny, kellelt pärineb "klassikaline" tõlgenduskriteeeriumide käsitlus, on öelnud tabavalt tõlgendamise mõtte kohta, et tõlgendamise ülesanne on asetada ennast mõttes seadusandja kohale ja korrata kunstlikult tema tegevust. Nii on tõlgendus seaduse seesoleva mõtte rekonstruktsioon (R.Narits, lk 86). Tõlgendamine liigitatakse: Tõlgendusvõtete järgi (tõlgendamise klassikalised viisid): grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline ehk keeleteaduslik tõlgendamine süstemaatilis-loogiline tõlgendamine ajalooline tõlgendamine objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Tõlgendamise ulatuse järgi: -sõnasõnaline ehk adekvaatne -kitsendav või laiendav. Tõlgendamise klassikalised viisid 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid.
2) süstemaatiline ehk loogiline tõlgendamine; 3) tõlgendamine tekkeloo järgi ehk ajalooline tõlgendamine; 4) tõlgendamine seaduse eesmärgi järgi ehk teleoloogiline tõlgendamine. Grammatiline tõlgendamine juriidiliste erialaterminite ja muude õiguskeeles käsutatavate tähistuste semantika selgitamine, milles on oma osa ka süntaksil ehk keele grammatikareeglite käsutamisel. Normatiivaktide grammatiline (filoloogiline; keeleteaduslik) tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ühel sõnal võib sageli olla mitu tähendust, mis teksti mõistmist raskendavad. Appi tuleb võtta mitte ainult vastava keele seletavad sõnaraamatud, vaid ka eri teadusharude sõnastikud, võõrsõnade ja isegi võõrkeelte sõnaraamatud, entsüklopeediad.
Enamasti haridus väljaspool Balti provintse, just Saksamaal. Kolmandaks ajaloouurijatena diletandid, bioloogilise haridusega isikud. Göttingenis alles spetsialiseeritud ajalookirjutuse õpetamine, mõjutas tugevasti Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika. Tehniline filoloogiline kriitika enamasti. Sisuline kriitika, allikate kontroll hakkab 18. sajandi II poolest. 19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega
22. Õigusaktide tõlgendamine. Õigusaktide tõlgendamise viisid. Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Tõlgendamine ulatuse järgi. Tõlgendamise liigid juriidilise tähenduse järgi. Tõlgendamine liigitatakse: Tõlgendusvõtete järgi (tõlgendamise klassikalised viisid): - grammatiline ehk filoloogiline ehk keeleline ehk keeleteaduslik tõlgendamine - süstemaatilis-loogiline tõlgendamine - ajalooline tõlgendamine - objektiiv-teleoloogiline ehk eesmärgist lähtuv tõlgendamine. Tõlgendamise ulatuse järgi: -sõnasõnaline ehk adekvaatne -kitsendav või laiendav. Tõlgendamise klassikalised viisid: 1. Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis lähtub eelkõige normi tekstist, võttes esmalt abiks grammatikareeglid.
Õiguskord ei ole täiuslik > õiguse rakendaja peab seda õiguskorda täpsustama. Ta peab seda tegema õiguskorda austades. Õiguse rakendaja peab eelkõige ise seda õiguskorda austama selline, nagu ta on. Selleks austuseks peaks püüdlema õiguskorra stabiilsuse säilitamise poole. Austus tähendab ka paindlikkuse andmise oskust. See ongi tõlgendamise situatsioon. Tõlgendusargumentide kataloog Klassikalised tõlgendamisviisid: (Savigny) 1. Literaalsed (filoloogiline, keeleline, grammatline, lingvistiline) tõlgendamine põhineb ius scriptumil. Jõuame normitekstini, sellest saab alguse tee õigusele vastavuse juurde. Subsumeerimise käigus, olles leidnud vajaliku õigusnormi, on tegemist juhusenormi või kaasusenormiga. See peegeldab kõige rohkem tegelikkuses juhtunud. Subsumeerimise abil leitud norm ongi siis kaasusenorm, juhusenorm. Sellest arusaamine toimub läbi literaalse tõlgendamise
Hermeneutika peab kindlustama sõnumi täiusliku ja täieliku edasiandmise. Tegeletakse nn tumedate kohtade tõlgendamisega. Püüab vältida kahetist tõlgendust. Keskajal kujunes teoloogilises eksegeesis 4 astet: 1) bukvaalne, ajalooline tõlgendus; 2) allegooriline; 3) tropoloogiline (teksti varjatud tähendus), tekstis peituv moraalne sõnum; 4) anagoogiline, lõplik teoloogiline piiblitekstile tuginev tõlgendus. Hiljem viis Dante need neli astet üle ilmalike tekstide tõlgendamisse. Filoloogiline tõlgendamine. 29 Alles 18. sajandi Saksamaal kujuneb välja filosoofiline hermeneutika. F. D. E. Schleiermacher (1768-1834), luterlik teoloog, Berliini ülikooli õppejõud, Platoni teoste tõlkija. Hermeneutika ja kriitika, eriti seoses Uue Testamendiga (1838). Enne: tekst on mõistuspärane nähtus. Sch: teksti mittemõistmine on põhimõtteline ja mõistmine on alati vaid osaline
N 63-ФЗ; § 290 – Altkäemaksu võtmine; § 291 – Altkäemaksu andmine; lubamine ei ole kriminaliseeritud 39 kuni viis aastat vabadusekaotust koos lisakaritusega, milleks on teataval ametikohal töötamise keeld või teatava tegevusega tegelemise õiguse äravõtmine kolmeks aastaks. Siinkohal vahemärkuseks: kuigi Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksist pistist eraldi ei leia, on sellekohane filoloogiline termin siiski olemas62 - мзда – otsetõlkes „(kellegi) määrimine”. Altkäemaksu võtmise puhul näeb VF kriminaalkoodeks ette vabadusekaotuse kolmest seitsme aastani koos lisakaristusega, mis on samane pistise võtmise puhul. Raskendavatel asjaoludel, sh Vene Föderatsiooni riiklikul ametikohal olles on sanktsiooni määraks suisa seitse kuni kaksteist aastat vabadusekaotust koos võimalusega kogu vara konfiskeerimiseks
annaabi.ee 
