Osavõtt valimistest - õigus või kohustus? Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad, kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides, sealhulgas Eestis, on tegemist just nimelt õiguse, mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia, Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selle tegemata jätmisel. Euroopas on probleemiks madal valimisaktiivsus, mis seab küsimärgi alla meie võimude legitiimsuse. 2009. aasta Europarlamendi valimistel oli näiteks ainult 9 riiki, kus valimisaktiivsus oli üle 50 % ja Slovakkias jäi see isegi alla 20%. Õigustatult tekib küsimus, kas sellisel teel võimule saanud poliitikutel on õigust väita, et nad esindavad rahva huve, sest reaalselt pole enamik inimesi oma arvamust ju väljendanudki. Seetõttu on üha enam hakatud rääkima valimistelt osavõtu kohustuslikuks mu...
Ja näiteks Harjumaal, kuhu Läänemaalt põhiliselt mindi, sai ümbes poolteist korda rohkem palka ehk siis 14473 krooni (~925 eurot). Läänemaa inimeste seal ei ole kuigi palju ettevõtjaid, samas ka mitte liiga vähe. Tuhande inimese kohta tegeleb 73 ettevõtlusega (samas Eesti keskmine on 88 inimest tuhande inimese kohta). Kuid võrreldes seda näiteks Harjumaaga, siis on see pea 2 korda väiksem (Harjumaal 127 inimest/1000 in. kohta). Maakond: Läänemaa 7. 5 olulist faktilist tunnust rahvastiku kohta! (N: Kõige väiksem rahvaarvuga 10 168 el., 0, 8% Eesti rahvastikust). 1) Kõige väiksema rahvaarvuga 25 346 el. maakond pärast Hiiumaad (9 381). 2) Maakonna siseselt paikneb rahvastik ebaühtlaselt. 3) 30-40 aastaste osakaal maakonnas on väga väike (u.3,4%) Pilt 3. Rahvaarvumuutus. 4) Läänemaakonna rahvaarv väheneb! 5) Kõige tihedamalt asustatud vald on Taebla. 8
Kuigi 9 aasta jooksul vangistuses olles oli von Bock mitu korda hullumise äärel, siis vabanedes oli ta täie mõistuse juures. Kui ta naaseb koju, siis plaanib ta põgenemist välismaale. Talle aga öeldakse, et põgenevad vaid nõrgad, tugevad aga jäävad. Keisri nuhid ümbritsesid teda ka pärast vabanemist ning tema tegevust jälgiti kuni tema surmani. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. ,,Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud tegelased on ka päriselt elanud.
Nähtusi liigitatakse süstemaatiliselt, selle põhjal tekivad valdkonnad, milles kehtivad sarnased seaduspärasused. Süstemaatilisuse abil on võimalik ennustada ette olukordi, kuidas näiteks sarnased katsed lõppevad või kuidas mõni materjal reageerib, mis omakorda võimaldab teadusel edasi areneda. 2. Teaduslikud seletused Teaduses kasutatakse tihti teooriaid. Teooriaid kasutatakse siis kui seda on saab kirjeldada ning kõik just kui toimiks kuid samas sellele pole faktilist kinnitust leitud. Näiteks planeetide liikumine, mille aluseks on gravitatsioon. Kuna gravitatsioon on spekulatiivne ning seda pole võimalik vaadelda siis siinkohal tulebki appi teooria. Teooria abil on võimalik teaduses kirjeldada nähtusi, mida ei saa muud moodi seletada. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus on usaldusväärne, sest ta püüab teadmiste otsimisel vigu kõrvaldada. Kuna tihtipeale põhineb teadus teooriatel ja on raske teatud nähtust kirjeldada siis ei pruugi
Omand – suurim õigus asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud.
Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötades, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. Võrdsuse põhimõte rakendub näiteks siis, kui inimestel on ühesugune õigus eluasemele, sotsiaaltoetustele, kodanikuõiguste teostamisel. Siiski inimestena ei ole me aga kõik sugugi ühesugused. See, et me oleme faktiliselt ebavõrdsed, tuleb välja kõikjalt. Inimesed ei saa kunagi võrdseks võimete ja muude eluks oluliste omaduste poolest. Faktilist ebavõrdsust tõlgendavad ühed võrdsete võimaluste puudumisega, teised aga inimeste sünnipärase ebavõrdsusega. Eliiditeooria kohaselt jaguneb ühiskond tegelikult alati eliidiks ja lihtrahvaks. See, mida ühiskonnalt nõutakse, ei ole mitte võimete võrdsus, vaid võimaluste võrdsus. Kes siis peab neid võrdseid võimalusi tagama? Eesti Vabariigi Põhiseaduses on olemas võrdse kohtlemise säte. Inimeste õiguste ja vabaduste tagamine on Põhiseaduse kohaselt seadusandliku,
(2) Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. § 1047. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus (1) Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. (2) Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. (3) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu
Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid.. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. ,,Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud kangelased on ka päriselt elanud. ,,Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset(1970 aastate) olukorda.
- õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. - teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Piiratud teovõime on alaealisel ja psüühiliselt haigetel inimestel. Juriidiline isik - seaduse alusel loodud õigussubjekt. - eraõiguslikud juriidilised isikud - avalik-õiguslikud juriidilised isikud Õigussuhte materiaalne sisu kujutab endast meie igapäevast faktilist käitumist ehk kuidas meie käitumine välja näeb. Õigussuhte juriidiline sisu moodustavad õigussuhte objektile objektiivsest õigusest tulenevad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused. (st igapäevast käitumist reguleerib mingi õigusnorm) Õigussuhte hindamisel on olulisem juriidiline sisu. Subjektiivne õigus - käitumise võimalus või ka õigustatud poolele käitumise õigustus, mis on tagatud õigussuhte kohustatud poole juriidilise kohustusega.
asub monumendi sissepääsu juures.. Vähemalt sellise hüpoteesi on püstitanud inglise arheoloog Richard Atkinson eelmise sajandi keskel. Kõik kaheksa ehitusfaasi on liiga toored, et neid siia mainida. Siiski tasuks mainida, et Stonehenge on oma esimesest kokku panemisest palju muudetud ja ringi tõstetud ning on väga raske eristada, millal ja kuidas seda on tehtud. Stonehenge otstarve Otstarbe kohta on veel vähem faktilist infot kui kõige muu kohta. Püstitatud on palju hüpoteese, mida on pea võimatu tõestada. Stonehenge-l pidi olema väga tähtis otstarve, sest muidu poleks nii paljud inimesed selle ehitamisega nii palju suurt vaeva näinud. Usutakse, et Stonehenge on, kas tempel, mis on püstitatud kaheteistkümnele jumalale või siis hoopis tolleaegne astronoomiline nurgakivi, mille järgi määrati kalendreid ja vaadeldi taevakehi. See võis ka olla matusetalitus ja ohverduspaik, sest
Kinnisasja valdaja peab tõendama, et tema poolt asja äravõtmine ei olnud omavoliline ja tal oli selleks õigus. Valdajal on õigus oma valduse kaitseks esitada nõudeid otse rikkujale või hagi teel kohtusse. Selliselt võib ta toimida nii valduse omavolilise rikkumise kui ka selle omavolilise äravõtmise korral. Selline valduste kaitse ei ole väga levinud, kuna siin ei selgitata protsessis õigust, vaid ainult faktilist olukorda. Selle protsessi olulisim roll on omaabi vähendamine valduse kaitses. Valduse kaitse nõudeid nimetatakse possessoorseteks ehk valduslikeks nõueteks, kuna need põhinevad vahetult valdusel ega ole seotud õigusega sellele. Valdaja ei saa toetuda ei omandile ega asjaõigusele. Valdusnõudega võib taotlusel kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue. Kui valdus on omavoliliselt siiski omandatud, vaatamata omaabi proovimisele, on
Loodusteaduste arengu etapid Loodusteaduse teke Teadmisi looduse kohta koguti kõigepealt Idamaade tsivilisatsioonides, uurimise rajasid kreeklased. (N: Aristoteles) Meetodite revolutsioon Hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks.(N: I. Newton) Geoteaduse teke Koguti palju faktilist materjali Maa looduse kohta. (N: K. Linne) Seletus loodusteadusest Tuli bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitada hüpoteese. Osadel oli kiire edu. (N: C. Lyell) Murrang geoteaduses Tehnoloogia areng võimaldab uusi uurimismeetoteid, toovad esile uusi fakte ja kuidas vana hüpotees kujuneb ümber uue vaadete süsteemi. (N: A. Wegner)
lapsele ülalpidamist saada, siis annab ülalpidamist vanavanem jne. · Seadus näeb ülalpidamise andmise reeglipärase viisina ette elatise maksmise perioodiliste rahaliste maksete tasumise teel. See teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku huve. Kohustatud isik võib mõjuvatel põhjustel taotleda õigust anda ülalpidamist muul viisil, vaidluse korral teeb otsuse kohus. · Väga oluline on lapse puhul arvesse võtta ka faktilist hoolitsust ja kõige vajalikuga varustamist. Rahalise elatise nõue vanema vastu tekib esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. · Sugulastevaheline ülalpidamise osas jääb võimalus nõuda ülalpidamiskohustuse täitist kuni ühe aasta eest ka tagant järgi. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui vabariigi valitsuse kohetestatud kuupalga alammäärast (2013.a 160 eurot). 12
Vallasomandi üleandmise tingimuseks on valduse üleandmine, mille eesmärk on see et teha omaniku vahetus nähtavaks. Igast vallasasja valdajast eeldatakse et ta on valduse ajal selle asja omanik. Valdus on aluseks ja vallasasja heausksele omandamisele, kui võõrandajal ei olnud õigust asja üle anda. Valdust reguleeritakse ja kaitstakse sõltumata faktilise ja õigusliku võimu kokkulangemisest asja suhtes. Eesmärk nn välise rahu säilitamine. Faktilist olukorda tuleb rünnete eest kaitsta isegi siis kui valdus ei ole õiguspärane. Valduse kaitsesks kohtusse hagi esitamisel piisab kui tõendatakse valduse fakti, õigust asja valdamiseks ei pea selles protsessis keegi tõendama. Valduse finktsioonid: signaalfunktsioon (valdus tõendab vallasasjade teatud õiguste olemasolu ja näitab vallasomandi üleminekut), kaitsefunktsioon (valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse kaudu),
res asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik dominium omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet proprietas omandiõigus; omand possessio valdus, valdamine traditio omandi üleandmine ehk võõrandamine res mobiles liikuvad asjad; vallasasjad res immobiles liikumatud asjad; kinnisasjad ius possidendi valdamise õigus, õigus asja vallata (osutada asja suhtes faktilist võimu) ius utendi kasutamisõigus ius disponendi käsutamisõigus (õigus määrata asja õiguslikku seisundit) servitus servituut, õigus kasutada võõrast asja teatud eesmärgil, kohustus;orjus;sõltuvus; alluvus ususfructus kasutusvaldus; viljakasutusõigus (õigus kasutada eluaegselt võõrast asja ning omandada selle vilju isiklik servituut Roomas) occupatio hõivamine (mitte kellelegi kuuluva asja valduse haaramine tahtega see
Eesti loodusfoto 2006 Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone (diagrammid, ajateljed, tabelid) Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada. Piltide alla on kirjutatud igasugust faktilist informatsiooni (ja pilt läheb ka jutuga kokku). Õpiku ülesehitus on loogiline. Peatükid on loogilises järjekorras ja omavahel seotud. Kogu raamatu peale on kaks suurt petükki, mis on omakorda jaotatud väiksemateks. Väiksemates peatükkides on samuti veel omaette teemad. Iga uus väike teema algab küsimusega, millele siis järgnevas tekstis vastus on. Kõikide väiksemate peatükkide lõpus on kordamisküsimused ning iga kolme-nelja väiksema
Selliste andmete olemasolu võimaldab autorilt küsida lisainformatsiooni. · Kas sellele autorile/asutusele leidub viiteid ka teistes dokumentides? · Kas asutus või organisatsioon on antud valdkonnas tunnustatud. Kas selle asutuse kohta on täpsemat informatsiooni: eesmärk, ajalugu, aadress. Kas saab ühendust võtta Webmaster'iga? · Kas veebilehekülje sponsoriks on mõni organisatsioon? Täpsus · Kas dokumendis sisalduvat faktilist informatsiooni on võimalik kontrollida mõne teise allika abil? · Kas eelekasutus on korrektne, viited paikapidavad ja täpsed. Kui dokumendis on grammatikavead, võib esineda ebatäpsusi ka informatsioonis. · Millal on andmed kogutud? · Kas töö lõpus on bibliograafia -- viited kasutatud allikatele? Objektiivsus · Kas dokument sisaldab reklaami? · Kas tegemist on firma leheküljega, kes tutvustab oma tooteid? Ära unusta, et see on
fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. kaust kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid, teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja otseteed (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele. ikoon - on semiootikas kuju või pilt, Ikooniline suhe tähistab faktilist sarnasust. Ikoon on teatud mudel. töölaud - metafoor, mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidese poolt kasutajale pakutud võimalusi. Arvuti töölauda võrreldakse reaalse maailma töölauaga, kus kasutaja saab liigutada reaalseid dokumente ja kaustu. Arvutikomplekti põhiosad: arvuti - elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Arvuti abil saab informatsiooni kõige kohta, vajalikku teavet maailmasündmuste kohta.
Teadlased on kindlaks teinud, et enamuse infost annab suhtlemisel edasi mitteverbaalne suhtlemine ehk kehakeel, mis on olnud inimestevahelise suhtluse vahendiks inimkonna algusest peale. Kaasaegsed teaduslikud katsed ja läbi ajaloo kogunenud tähelepanekud pakuvad abi teiste inimeste mõistmist kehakeele kaudu. Mitteverbaalsed signaalid: Tunnete keel Iga sõnumitüübi edastamiseks kujuneb välja parim võimalik väljendus, mida edastatakse verbaalselt või mitteverbaalselt. Faktilist infot (näit raamatu pealkiri, eseme hind) on kõige parem edastada verbaalselt. Ka emotsioonide väljendamiseks kasutatakse sõnu, kuid sageli kombineeritakse neid kehaliste väljendustega. Mitteverbaalsed märgid näitavad isiku tundeid ning ka seda, kuidas ta oma tundmusi valitseda suudab. Näit. kui inimese näoilme on vihane, siis kehakeele järgi saab välja lugeda, kuidas ta oma vihaga toime tuleb (trambib jalgu, vehib kätega jne)
, lk 94-95. 13 7. MITTETÄIELIKUD NORMID Mittetäielikud õigusnormid toovad kaasa õigusliku tagajärje üksnes koos täielike õigusnormidega, sest nendes ei sisaldu enamasti vajalikke struktuurielemente (hüpotees ja dispositsiooni või sanktsiooni). SHKS sisaldab mittetäielike normidena nii seletavaid, viitavaid kui ka kitsendavaid õigusnorme. ,,Seletavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge." 16 SHKS § 1 lg 1 on deklaratiivne: ,,Käesoleva seadusega määratakse kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, korrashoid, avalik ligipääs sõjahaudadele ning sõjahaudade tähistamise kord, samuti käesolevas seaduses sätestatud kaitse eesmärgil Eestis asuvatest sõjahaudadest säilmete kalmistule ümbermatmise alused ja kord." Seletavate õigusnormide alla võib liigitada ka
õigusaktis sisalduvale õigusnormile, siis on tegemist blanketse õigusnormiga. Näide viitelisest õigusnormist PKS-s § 3. Abiellumiskeeld lapsendamissuhte puhul Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Näide blanketsest õigusnormist PKS-s § 48. Koguvara (6) Abikaasa lähikondsed määratakse kindlaks pankrotiseaduse § 117 kohaselt. Kitsendavad õigusnormid välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 12 Kitsendavad õigusnormid kitsendavad õigusnormide mittekehtivuse, mis on aga mõistetav ainult seoses positiivse (õigusnormist tuleneva) kehtimisega. Näide kitsendavast õigusnormist PKS-s § 167. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise keeld
märke . 4. Rasvane lest kuivatati ja see oli veel praegugi hakkab suu vett jooksma ! - tõeline maiuspala . Eesti keel - Tarbetekstide olemus ja eripära . ·Tarbetekstid annavad lugejale infot , et ta saaks oma tegevust planeerida . Reegline annavad tarbetekstid edasi põhilist faktilist informatsiooni, harvem arvamusi ja tundeid . ·Tarbetekstide vormiline külg on standardiseeritud . CV ehk curriculum vitae ·CV on lühend ladinakeelsest fraasist curriculum vitae (elukäik) ·Kõige enam läheb CV kirjutamise oskust vaja töö otsimisel , kuid seda võivad nõuda ka ülikoolid või organisatsioonid . ·CV kirjutamise puhul on oluline silmas pidada selle lugejat , tema ootusi , vajadusi . Cv adressaat
Eksami küsimused? 1. Õigusnormi erinevus teistest sots normidest? Spetsiifilised tunnused: Õigusnorm lähtub riigist, tagatakse riikliku sunniga, üldkohustuslik käitumisreegel, õigusnorm annab suhte liigist osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja kohustused, formaalselt määratletud reegel. 2. Juriidilise fakti mõiste ja liigid Lihtfakt on selline juriidiline fakt mis kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. Liitfakt- on selline juriidiline fakt mis ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge. Juridiline e faktiline koosseis on selline juriidiline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes. Juriidiliste tagajärgede
Kui T, siis R. Enamikel juhtudel koosneb faktiline kooseis olla seotud mitmme elulise asjaoluga(juriidilise faktiga), mis om akogumis või ka ainult ühe esinemisel toovad kaasa õigusliku tagajärje. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab, kas : 1. Keerulist(elulised asjaolud toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogums)Kui T1 ja T2ja T3, siis R 2. Alternatiivne(Õiguse tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) Faktilist koosseisu. Kui T1 või T2 või Tn, siis R Õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised v alternatiivsed. Eluliste asjaolude kirjeldust õigusnormis nim õigusnormi hüpoteesiks. Õiguslikke tagajärgi nim kas dispositsiooniks-MILLINE PEAB OLEMA INIMESTE KÄITUMINE KUI NAD ON SAATUNUD HÜPOTEESIS KEHTESTATUD OLUKORDA v sanktsiooniks-NÄEB ETTE MÕJUTUSVAHENDID. Ilma hüpoteesita ei saa õigusnormi ette kujutada. Hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm
õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka anda töötajale tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12- eraõiguslik). kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära. Töötajate registreerimine enne faktilist tööle asumist töötajate registris alates 1.07.14. Töötasu alandamine. Vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ja juhise andmine Tööleping sõlmitakse kirjalikult ja on lepingupoolte poolt oli mõistlik. Töötasu alandamine viivitamata pärast
riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalim otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Õigusriigi materiaalseteks tunnusteks(formaalsed ehk välised tunnused 11. punkti all toodud) loetakse sisemisi olemuslike omadusi. Sellisteks tunnusteks loetakse inimõiguste austamist riigi poolt, rahusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist, seadusandja mitte ainult deklareeritud vaid ka faktilist seotust põhiseadusega, inimväärikuse austamist ja kaitsmist riigi poolt jt. 13) Õiguse ja poliitika seosed: Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon.Poliitika on Ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille osalevad mitmesugused huvirühmad ja institustioonid. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt
ning suhtlemiselt tehtud vigadel VIIS PEAMIST TAJUVIGA · Stereotüüpne mõtlemine (eelarvamused) sellega on tegu siis, kui omistada kellelegi omadusi ainuüksi tänu tema kuulumisele sotsiaalsesse või demograafilisse gruppi. Isikuid jaotatakse gruppidesse, lähtudes tajutavast informatsioonist. (noor või vana), seejärel omistatakse grupi teiste liikmete omadused ka antud isikule. Faktilist alust tegelikult selliseks järelduseks pole. Mingi kriteeriumi aluseks (suvalise) jagatakse inimesi ,,meil" ja ,,teil" ning see järel antakse gruppidele võrdlev hinnang, Seda võimendavad oluliselt gruppide võitlemine ressursside pärast ning väärtuste ning ideoloogiate vastandlikkus. Üsna levinud kui on tegu võistlusliku kultuuriga. 4 Isiksus_majanduskool · Valiv taju on edasiarendus stereotüüpidest tajuja on juba ette otsustanud, kuidas
Kuni perioodilisuse seaduse avastamiseni D. I. Mendelejevi poolt oli tehtud mitmeid katseid omavahel sarnaste keemiliste elementide jaotamiseks gruppideks. Kuid kõik Mendelejevi eelkäijad piirdusid elementide mugava liigitamise kitsa eesmärgiga ja ükski neist autoritest ei näinud üksikute seaduspärasuste taga üldist keemia põhiseadust, nagu seda nägi Mendelejev. D. I. Mendelejev jõudis avastuseni originaalsel teel, kogudes ja kriitiliselt läbi töötades tohutu hulga faktilist materjali. Perioodilisuse seadus mitte ainult ei teinud kindlaks elementide omaduste perioodilisuse, vaid andis ka võtme aatomi ehitusest arusaamiseks ja määras kauaks ajaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Perioodilisusseaduse avastamise ajal ei tuntud aatomi ehitust. Ainukeseks elemendile iseloomulikuks katseliselt määratud suuruseks oli aatommass. Seepärast sõnastas D. Mendelejev seaduse kui
"loomupäraselt" mehel alluvas rollis, ei teki muidugi küsimustki, kas naine võiks olla valitseval positsioonil ühiskonnas või riigis. Kui siin oleks tegemist pelgalt Aristotelese individuaalse hoiaku väljendusega, siis poleks see filosoofiliselt huvipakkuv. Kuid tundub, et antud Aristotelese vaatekohta saab käsitelda ka paratamatu järeldusena tema filosoofilisest põhihoiakust. Nagu eelpool käsitletud, mõistab Aristoteles empiiriliselt sedastatavat faktilist olukorda tegeliku olemisena, faktiline olukord aga oli tol ajal selline, et naistel ei olnud poliitilist võimu ja nad olid allutatud positsioonis ka perekonnas. Samasuguse "loomuliku" nähtusena nagu meeste ja naiste ebavõrdsus, käsitleb Aristoteles ka orjust. Tema väite kohaselt leidub lihtsalt selliseid inimesi, kes oma loomupärastelt eeldustelt sobivad enam orjadeks kui vabadeks inimesteks. Need on
Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. uurida olemasolevat infot kogu süsteemi kohta ja viia läbi küsitlusi, et välja selgitada faktilist olukorda viia läbi uuringuid osalusergonoomika printsiibil koostöös uurimistöö tarbijatega pöörata tähelepanu suhtlemisele eri erialade spetsialistide vahel ning meeskonnatööle Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Uuringud uutes tööstusmaades Kognitiivne ergonoomika Vanamine ja ergonoomika Terviseergonoomika Tootergonoomika Pangaduse ergonoomika Ergonoomika suurõnnestuste vältimisel Ergonomika standardid
Tähtsad küs: 1. 3 ev vormi. 2. Millal toimus? Mis toimus? 1.5 miljardit a tagsi, suur pauk, elementaarosakestest aatomid. Aatomitest molekulid biomolekulid Elutegevuse areng. Eelduseks, et maakera ei ole suletud süsteem. 3) ev teooriad. (Georges Cuvier(paleontoloogia rajaja, kivimikihid), Lamarck( otsis alguse lugu, on isetärkamise võimalus, organismid tahavad iseenesest täiustuda), Darwin(tugines LaMarcki õpetusele, tänapäevase ev teooria alge, palju tõestusi, faktilist materjali, nende võrdlus) Looduliku valiku aspekt (suretatakse välja nõrgemad, negatiivne valik) Olelusvõitlus/looduses pidev konkurents (elupaik, toit, valgus, liigikaaslased) Liikidel pidev alakohastuvus. Tänapäeval sünteetiline ev teooria tekkinud tänu uurimustehnoloogia arengule(Mitte darvinism!!) 2.2 Evolutsiooni tõendid. 1. Paleontoloogia teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste
akti (õiguse) kehtivusest. Õiguslikke tagajärgi põhjustava jõu omandavad nad ainult seoses teiste (peamiselt nn. täielike) õigusnormidega. Seega jagunevad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks.38 Järgnevalt igast mittetäielikust õigusnormist üks näide KarS'ist. 8. 1 Seletavad õigusnormid Seletavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge.39 Näide KarS'ist: § 2. Karistamise alus (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Antud paragraahv seletab karistamise aluse olulisi jooni. 8. 2 Viitavad õigusnormid Viitavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis viitavad mõnes muus normis
milline on praktikas kasutatav võimalik norm. Teise käsitluse järgi liigituvad mittetäielikud õigusnormid järgmiselt: a) seletavad õigusnormid, mis määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elementi või õigusliku tagajärje b) viitavad õigusnormid, mis on seotud normitehnikaga, st kui leiame normi tekstist viite, märguande vaadata mõne muu normi poole (juba seetõttu on ta mittetäielik) c) kitsendavad õigusnormid, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Käesolevaga analüüsitud Tartu Ülikooli seaduses RTI 1995, 23, 333 sisalduvad järgmised õigusnormide liigid: deklaratiivsed, seletavad, definitiivsed ja viitavad. Toon siinkohal nimetatud liikide alla ka näiteid: Deklaratiivsed õigusnormid § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega
et kaalutakse asjatundlikult kõigi asjast huvitatud isikute huve ning ühtlasi rakendatakse asjakohaselt objektiivset õigust. Isik ei tohi olla ainult riigi tegevuse objektiks, riik ja üksikisik peavad tegutsema rohkem partnerluse põhimõttel ning avalike funktsioonide täitmisel teineteist toetama. 2. haldusakt tuleb adressaadile edastatavas põhjenduses kirjeldada haldusakti andmise aluseks olevat faktilist ning õiguslikku olukorda, eesmärgiga anda talle võimalus teha otsus selle kohta, kas ta nõustub põhjenduses toodud argumentidega või peab vajalikuks haldusakti või selle osa vaidlustamist. 5 3. põhjenduse lisamine haldusaktile võimaldab halduskohtul vajaduse korral hõlpsalt tuvastada haldusakti andmise aluseks olevaid asjaolusid.
“tavalise elukogemuse” piiridesse ega järginud teatud juhiseid. Siis kihutaja vastutab §221- täideviija ekstsess- kihutaja kihutab ühele teole, täideviija paneb toime teise aberratio ictus – eksimus sihtobjektis ( üritad sihtida, aga lased mööda) eksimus põhjuslikus seoses – kõrvalekalle/katkenud põhjuslikkus - oluline eksimus - väheoluline eksimus - koosseisueksimus- ei tea faktilist asjaolu??? Ei pea võimalikuks, et asi on nii nagu on. Tahtlus puudub asjaolu suhtes. Kui tahtlus puudub, siis subjektiivne ja kogu koosseis puudub - isik ei vastuta paragrahvi alusel. Oleneb, kas tegu on karistatav ka ettevaatamatusena. Kontrollitakse kindla ettevaatamatusdelikti koosseisu järgi nt §119, §117. - Katse analüüs §25 K tahab tappa inimest, aga laseb maha Väga Hinnalise Jahikoera. K
nõudmised hasartmängukorraldajatele ja sätestatud meetmeid mängijate kaitseks, vähendatud hasartmängude negatiivseid tagajärgi nende mõju ühiskonnale. 4. Kollisiooni: Rahvusvahelise eraõiguse seadus §3 Mitme õigusnormiga riik kui käesoleva seaduse säte viitab mitme õiguskorraga riigi õigusele, kohaldatakse selle riigi õigusega ettenähtud õiguskorda. MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID II 1. Seletavad: määratlevad faktilist koosseisu; faktilise koosseisu elementi või õiguslikku tagajärge. Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3 Igal valijal on üks hääl. 2. Viitavad: Sisaldavad viite kas H-le või D-le Perekonnaseaduses §180 lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadustiku §131 3. Kitsendavad: välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest
mälu vahel. Protseduuriline mälu on mälu, mis sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine, rattaga sõitmine, sellised tunnetusvõimed nagu lugemine ja kirjutamine. Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta. See tähendab sümboolsel kujul esitatud faktilist teadmist, näiteks seda, et maakera on ümmargune, või teadmine, et Chicago on New Yorgist lääne pool, et poissmehed ei ole abielus ja tuhanded teised asjad on näiteks semantilise mälu sisust. Semantilise mälu olemus on rohkem teadmistes kui tegudes. Episoodiline mälu on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. Kui te mäletate seda, mida te tegite eelmisel pühapäeval, või see, mida tegite
indiviidide omaduste hulka kuuluvaid asjaolusid, vaid just nimelt ühiskonna enda karakteristikuid ning kvaliteete (Mitendorf 2004: 13). 1890nendatel oli väga levinud seisukoht uurida ühiskonnas olevaid probleeme indiviidi mentaalse elu seisukohalt. Durkheimi sooviks oli muuta sotsioloogia iseseisvaks distsipliiniks, mille raames vaadeldakse ja uuritakse eksisteerivaid sarnasusi erineva struktuuriga ühiskondades. Faktilist uurimist kasutas Durkheim, et koguda teadmisi ühiskonna kohta, viies läbi statistilisi uurimusi mitmetest sotsiaalsetest nähtustest, mis eksisteerisid eri tüüpi ühiskondades. See aga tõi tema seisukohtadele palju kriitikat, sest laialdaselt aktsepteeritud psühholoogia valdkonda kuuluv seisukoht oli, et indiviid on ühiskonna keskpunkt ja seega ka ühiskonnateooria keskpunkt. Seda toetasid ka laialdaselt aktsepteeritud J.S.Milli ja J.Benthami
Kuid kuriteod, mille eest võetakse kriminaalvastutusele alates 16. eluaastast, võivad sisaldada selliste kuritegude elemente, mille eest vastutus algab juba 14-aastaselt (banditism 16-aastaselt, kuid see võib sisaldada röövimist, rüüstamist, mõrva, mille eest vastutus algab 14-aastaselt). Näiteks 14-aastased bandiidid võetakse vastutusele mitte banditismi, vaid teiste tegude eest. Kui alaealine on kuriteo toimepanemise ajal vaimses arengus mahajäänud ega suuda mõista oma teo faktilist iseloomu või ühiskonnaohtlikkust, ei ole tal kriminaalvastutust. Sellisel juhul räägitakse seaduses alaealisest, kes kuriteo toimepanemise ajal oli oma vaimses arengus maha jäänud vanusest, millest algab kriminaalvastutus. Kui tekib kahtlus ühiskonnaohtliku teo toime pannud alaealise vaimse arengu suhtes, viiakse läbi psühholoogiline või psühholoogiline-psühhiaatriline ekspertiis. 6 4
käitumist. Õigustkaitsvad – näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest; sisaldavad sanktsiooni. Nendes annab riik neg hinnangu õigusvastasele käitumisele. Orienteeritud ametiisikutele. 4.3. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Need ei vasta formaalselt õigusnormide struktuurile. Õigusliku tagajärgi põhjustava jõu omandavad ainult seoses teiste õigusnormidega. 1. seletavad – määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õt- d 2. viitavad 3. kitsendavad – välistavad olukorra, kus faktilist koosseisu saav laiendada asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Aarnio normiliigitus: ÕIGUSNORMID REGULATIIVSED KONSTITUTIIVSED käitumisnormid MENETLUSNOR KOMPETENTSINORMID SEADUSKEELE MÄÄRATLUSED
jne) Kaitsefunktsioon – valduse kaitse omaabi, otsimisõiguse ja valduse kaitse hagi kaudu (AÕS § 40-50) Valdajat kaitstakse eelkõige valduse äravõtmise ja rikkumise vastu. Kontinuiteedifunktsioon - valdus on vallasomandi tekkimise aluseks näiteks igamise või leiu teel. Valdaja mõiste AÕS § 33 Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on Eristatakse: 1. Otsene valdaja – valdab asja rendi-, üüri-, pandi- vms suhte alusel. 2. Kaudne valdaja - kes ise faktilist võimu asja üle ei teosta, kuid kellel on faktilise võimu teostajaga selline õigussuhe, mille kohaselt on asja ajutisse valdamise õigus antud teisele isikule. See õigus peab olema ajutine ja ajaliselt piiratud. Kaudsel valdajal puudub faktiline võim asja üle (nt üürileandja) Valdajaks ei ole isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduse kohaselt tema majapidamises või ettevõttes (nt ettevõtte töötaja, valikus teenistuses teenistuja, ka lapsed)
Õigustkaitsvad – näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest; sisaldavad sanktsiooni. Nendes annab riik neg hinnangu õigusvastasele käitumisele. Orienteeritud ametiisikutele. Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid Need ei vasta formaalselt õigusnormide struktuurile. Õigusliku tagajärgi põhjustava jõu omandavad ainult seoses teiste õigusnormidega. 1. seletavad – määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õt-d 2. viitavad 3. kitsendavad – välistavad olukorra, kus faktilist koosseisu saav laiendada asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. 13. Mida tähendab juriidilne fakt? Selgita. …elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk, luba v keeld. Ehk eluline asjaolu. Kõik elulised asjaolud pole jur faktid. Need omandavad jur fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja
Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra. Õigustkaitsvad normid on orienteeritud ametiisikutele ja kujutavad endast sekundaar- e reaktsiooninorme. MITTETÄIELIKUD e SPETSIALISEERITUD ÕIGUSNORMID on pidamislausetena mittetäielikud, tagajärgi põhjustava jõu saavad koos teiste õigusnormidega nendes sisalduvad ettekirjutused kindlustavad regulatiivsete ja õigustkaitsvate õigusnormide toime Seletav – määratlevad faktilist koosseisu, selle elementi, tagajärge. Viitav – viiteline (sama õigusakti mõni teine paragrahv), blanketne (muus õigusaktis oleval norm) Kitsendav – välistatakse olukord, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab sõna mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Kitsendavad õigusnormid on formaliseeritavad lauseks: Kui hüpoteesile lisandub
Faktiline koosseis tähistada T ja õiguslik tagajärg R. Kui T, siis R. Tavaliselt koosneb faktiline koosseis mitmest elulisest asjaolust (juriidilisest faktist). Kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust, siis on tegemist lihtsa struktuuriga. Mitu elulist asjaolu tähendab kas keerulist (elulised asjad toovad kaasa õigusliku tagajärje oma kogumis) või alternatiivset ( õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest) faktilist koosseisu. 1. Keeruline - kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R. 2. Alternatiivne kui on T-1 või T-2 või T-n, peab olema R. Saabuvad õiguslikud tagajärjed võivad olla lihtsad, keerulised või alternatiivsed. Lihtne näeb ette ühe võimaliku või vajaliku tagajärje. Keeruline näeb mitu võimalikku või vajalikku tagajärge. Alternatiivne näeb ette ühe võimaliku/vajaliku tagajärje mitmest.
mõjutamine otseselt iseloomulik, nende sisuks on üld- ja erifunktsioonide terostamiseks vajalike tingimuste loomine. Üldfunktsioonid on: 1) prognoosimine ja planeerimine; 2) täitmine; 3) kontroll. Avaliku halduse seotus seadusega Haldus on seadusele allutatud tegevus, ta peab toimuma seaduste alusel ja nende täitmiseks. Selles väljendubki halduse legaalsus. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn. diskretsionaarsest ehk suvahaldusest, põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust. Seadusevabast haldusest saab siiski räkida üksnes tinglikult ja seda selles tähenduses, et vastavad toimingud ei ole konkreetse seaduse poolt determineeritud. Puhast õigusvaba haldust meie õiguskord ette ei näe! 2. Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulkka, vastandub eraõigusele. Haldusõiguse allikad haldusõiguse allikate puhul räägitakse ka tavaõigusest, kohtulahenditest,
Õigusnorm on üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumiseeskiri, mis luuakse riigi poolt ja lõppastmes garanteeritakse riigi poolt ja, mis on eesmärgiga luua kindla kvaliteediga kord ajas ja ruumis. Hüpotees - õigusnormi loogilise struktuuri osa, kus on kirjas juriidilised faktid; õigusnormi hüpotees on se õigusnormi osa, mis seab enesega õiguslike tagajärgede tekkimise. Kolm võimalust on seadusandjal fikseerida abstrakstet faktilist kosseisu (lihtne; keeruline; abstraktne) LIHTNE hüpotees - seadusandja on tegelikkusest välja valinud ühe eluise asjaolu ja selle kirja pannud; ühest elulisest asjaolust piisab et järgneks õiguslik tagajärg KEERULINE - seadusandja valib seadusest 2 või enam elulist asjaolu; kõik need peavad esinema et jrgneks õiguslik tagajärg ALTERNATIIVNE - seadusandja valib 2 või enam; õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe esinemisest
Francis Bacon 1561-1626 Peamised teosed: Instauratio Magna (Suur taasalustamine) Uus Organon. Pidi esitama uue meetodi, millega teadus alustaks otsast peale. Metafüüsikud on nagu ämblikud, kes koovad imepärase võrgu niididst, mis tuleb neist endist. Empiirikud on nagu sipelgad, mis tassivad kokku suuri hunnikuid faktilist materjali, ilma et nad oskaks seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärgedesse, mille konstruktsioon on läbimõeldud. Nova Atlantis Iidolite õpetus F.Baconi arvates on inimmõistuses palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda, nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon "kujutis", viirastus, iidol) ning leiab, et neid on nelja liiki.
Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tekelikkuses aset leidva muutuse koostoimes. st juriidilise tagajärje saavutamiseks ei piisa yhest konkreetsest asjaolust, vaid on vajalik teatud faktiliste asjaolude süsteem. Lihtfakt kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje. 59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub? Realiseerimine- õigusnormide elluviimine õiguse subjektide tegevuses. Vormid- 1.õigusnormide nõuetest kinnipidamine 2.õigusnormide kasutamine. 3. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse realiseerimise teistest vormidest? Õiguse rakendamise vajadus tekib- 1.kui õigussuhte
Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on eluline asjaolu kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine, käsk või keeld ise. Kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust, on tegemist lihtsa faktilise koosseisuga. Mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine tähendab kas keerulist või alternatiivset faktilist koosseisu. Saabuvad õiguslikud tagajärjed saavad olla oma struktuurilt lihtsad, keerulised või alternatiivsed. Lihtne õiguslik tagajärg näeb ete ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise
kooskõlas seadusega kui rahva kõrgeima esindusorgani õigustloova aktiga. 7) Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt jai gale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õigusriigi materiaalsed, sisulised tunnused: 1) Inimõiguste austamine riigi poolt 2) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmine 3) Seadusandja mitte ainult deklareeritud, vaid ka faktilist seotust põhiseadusega. 4) Inimväärikuse austamist ja kaitsmist riigi poolt jt. Politseiriik riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politseide ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. Haldusriik riigivõimu korraldus, kus kõige tähtsamat osa etetndavad
annaabi.ee 
