Õppevara analüüs (6)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Õppevara analüüs

Tartu Ülikool Õppevara analüüs Õppevara analüüsiks valisin Margit Kagadze, Inger Kraavi, Katrin Kullasepa ,,Perekonnaõpetus: inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile" (Tallinn, Koolibri, 2007) Täpsemalt analüüsin õpiku kolmandat peatükki ,,Armastus ja armumine", mille alapeatükkideks on 3.1. Suhete kujunemise nurgakivid 3.2. Armumine kui lähedussuhete algus 3.3. Armastuse teooriad

Pedagoogika alused

18

doc

Kuidas kirjutada referaati? üldnõuded

KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist

Eesti keel

17

doc

Referaadi koostamine

KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist

Kirjandus

56

pdf

Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend

korraldamine;  õppija loodud õppematerjal: eksami- või olümpiaadiülesannete kogumiku koostamine, veebipõhise õppekeskkonna loomine, õppevahendite valmistamine (muusikainstrumendid, geomeetriliste kujundite mudelite komplekt, näitlikud, tabelid jms);  õppija loodud õpilasfirma või tehnoloogiline lahendus;  ühe õppija tööpraktika. Praktilise tööga kaasneb nõuetekohase struktuuriga teoreetiline osa – kirjalik analüüs, mille pikkus on 6–10 lehekülge (hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa ja kokkuvõtet). Kirjalik analüüs avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. Praktilise töö kirjutamisel tuleb kasutada kirjakeelt, mitte argikeelt ega slängi. Kui õppija kasutab praktilise töö teoreetilise osa kirjutamisel teiste autorite materjale (nt

Ainetöö

11

docx

Lauseõpetus

Lugeja peab aastakümneid hiljem suutma tõlgendada teksti nii, nagu autor on mõelnud. Teadustekstile on omane konventsionaalsus. Tekstid järgivad enamasti teatud terviklikku liigendust ja on oma struktuurilt kokkuleppelised. Neis on teatud harjumuspärased osad: a) sisukord, b) sissejuhatus, c) teoreetilise tausta kirjeldus, d) analüüsimeetodi tutvustamine, e) materjali esitamine, f) tulemused, g) analüüs ja kommentaarid, h) kirjandusallikate loetelu, i) võõrkeelne lühikokkuvõte, j) lisad. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut ning tähtsust. Siin öeldakse lühidalt, mis materjal on töös uurimise alla võetud, kirjeldatakse andmete kogumist, esitatakse varasemad seisukohad ning kirjandus, mis on teema seisukohast tähtsad, ning püstitatakse töö eesmärk ja hüpotees(id).

Eesti keel

11

docx

Tekst harjutus

Lugeja peab aastakümneid hiljem suutma tõlgendada teksti nii, nagu autor on mõelnud. Teadustekstile on omane konventsionaalsus. Tekstid järgivad enamasti teatud terviklikku liigendust ja on oma struktuurilt kokkuleppelised. Neis on teatud harjumuspärased osad: a) sisukord, b) sissejuhatus, c) teoreetilise tausta kirjeldus, d) analüüsimeetodi tutvustamine, e) materjali esitamine, f) tulemused, g) analüüs ja kommentaarid, h) kirjandusallikate loetelu, i) võõrkeelne lühikokkuvõte, j) lisad. Sissejuhatus Sissejuhatuses põhjendatakse teema valikut ning tähtsust. Siin öeldakse lühidalt, mis materjal on töös uurimise alla võetud, kirjeldatakse andmete kogumist, esitatakse varasemad seisukohad ning kirjandus, mis on teema seisukohast tähtsad, ning püstitatakse töö eesmärk ja hüpotees(id).

Kategoriseerimata

48

pdf

Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded

TALLINNA ÜLIKOOL EESTI KEELE JA KULTUURI INSTITUUT Monika Peterson EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015  SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1.2.1 Teksti selgus ....................

Eesti keele õppetaterjal

50

docx

KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs

… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi.

Foneetika

Kommentaarid (6)