Õppevara analüüs (6)

Annika Vesselov
Bak. VIII
Humanitaarained
I aasta
Õppevara analüüs
Õpik: Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus .
Autorid: Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura
Toimetajad : Mart Viikmaa, Kalle hein
Eesti loodusfoto 2006
Esmapilgul sirvides jättis õpik tervikuna mulle väga hea mulje. See on kompaktne, huvitav ja lugema-vaatama kiskuv. Palju on värvilisi pilte, ja muid illustratsioone ( diagrammid , ajateljed, tabelid )
Olulisemad laused ja ka üksikud mõisted on tumedamalt trükitud ning seetõttu miist tekstist kergemini eristatavad. Joonised on väga tõepärased ning neist on ka tekstiga tutvumata lihtne aru saada. Piltide alla on kirjutatud igasugust faktilist informatsiooni (ja pilt läheb ka jutuga kokku).
Õpiku ülesehitus on loogiline. Peatükid on loogilises järjekorras ja omavahel seotud. Kogu raamatu peale on kaks suurt petükki, mis on omakorda jaotatud väiksemateks. Väiksemates peatükkides on samuti veel omaette teemad. Iga uus väike teema algab küsimusega, millele siis järgnevas tekstis vastus on.
Kõikide väiksemate peatükkide lõpus on kordamisküsimused ning iga kolme-nelja väiksema peatüki järel on kokkuvõte ning mitmel erineval ja mitmekülgsel viisil esitatud kordamisküsimused – väited, millest tuleb otsustada kas tegu on õige või vääraga; valikvastustega küsinused; laused, kus on vaja täita lünki; laused, mis tuleb pikemalt lahti seletada ning lisaks veel peatükis esinenud oluliste mõistete loetelu. Minu arvates on see õpilase seisukohalt väga kasulik, sest kokkuvõtte ning küsimuste abil saab ta eraldata materjalist olulisima.
Õpiku taga asub ka olulisemate mõistete nimistu, koos tähendustega ning viitega millisel leheküljel antud asjast pikemalt juttu on.
Lisaks on ka osadel lehekülgedel värvilise põhjaga kastides lisalugemist. See pole on vabatahtlik, aga puudutab käsitletavat teemat.
Võõrsõnade esinemine:
Nendel lehekülgedel, mis ma antud õpikust lugesin oli suhteliselt palju võõrsõnu. Enamus neist olid tekstis ka lahti seletaud või siis sellises kontekstis, et neist sai aru ilma tähenduse pikemalt lahti seletamata, aga mõned jäid ka arusaamatuks.
Näide õpikust: Isenditeedukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Mõistet fenotüüp antud pealkirja all lahti seletatud ei olnud. Seega jääb antud sõna tähendus õpilasele teadmata. Aga samas, kuna tegu on gümnaasiumi õpikuga ja veel teise osaga, siis võib olla see sõna on mingis eelnevas peatükis juba õpitud ning peaks juba selge olema (Otsisin õpiku tagant mõistetest, seal seda sõna polnud)
Lauseehitus :
Minu arvates olid laused liiga pikad, mõne ulatus oli isegi üle 25 sõna. Kui lause nii pikaks venib, valgub selle mõte laiali ning raske on aru saada. Oli ka palju põimlauseid, mille kõrvallaused muutsid teksti kohati väga keeruluseks.
Näide õpikust: Populatsiooni isenditele võivad toimida vastassuunalised valikutegurid, mille tõttu pooulatsioonis sõilivad mingi geeni kaks või enamgi alleeli, millest igaüks annab eelise mingi ühe teguri suhtes. Lauses on kokku 24 sõna, mis minu arvates on liiga palju. Poole lause peal ununeb juba lause algus. Esimese korraga ei saanud ma sellest lausest üldse aru. Veel mis häiris, olid sõnakordused (mille, mingi, ühe), mis muutsid lause väga ebamääraseks.
Teksti ülesehitus:
Et teksti ülesehitus soodustaks mõistmist, peaks selle algus olema kaasahaarav. Ma arvan, et siin õpikus need peatükid väga kaasahaaravalt ei alanud, aga ülesehitus oli igati loogiline ning omavahel hästi seostatud . Iga väiksem alapeatükk algas küsimusega ning paljudel juhtudel on juba esimeses lauses antud sellele vastud.
Näide õpikust: Milles seisneb suunav valik? (alapealkiri) Suunav valik seisneb tavalisest tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. (Esimene lause pärast pealkirja). Minu arvates pole see just kõige parem lähenemine, sest kui juba esimeses lauses leitakse probleemile lahendus, siis ei kutsu miski enam õpilast edasi lugema, sest vastus küsimusele on juba leitud. Kõige paremini pidi meelde jääma see, mis viimasena kirjutati. Seega arvan, et küsimuse vastus oleks võinud olla kusagil paragrafi lõpupoole.
Ülesehituse kohalt hea asi oli tekstis olulisemate mõistete esiletoomine. Selleks olid tähtsamad laused ja sõnad tekstis rasvase kirjaga trükitud ning paistsid muust tekstist kohe silma.
Teksti konkreetsus:
Tekst tundus üsna konkreetne, selge ja üheselt mõistetav. Ei olnud abstraktseid väljendeid nagu näiteks –mine või –us lõpulisi sõnu ega ka tegijanimesid. Et tekst konkreetsem oleks, peaks esile tooma ka konkreetseid näiteid ning fakte. Neid oli seal palju.
Näide õpikust: Samblikuga kaetud puutüvedel hävitavad linnud rohkem tumedamaid liblikaid, tööstuspiirkondade tahmunud tüvedel aga heledamaid putukaid. Konkreetne näide elust enesest, seostub ümbritsevaga ning seetõttu jääb paremini meelde. Tekstis oli ka küsimusi, mis tekitavad lugejas huvi ning soovi probleemile lahendus leida.
Huvitavus ja kaasahaaravus (tekst):
Üldjuhul tekitavad õpilastes huvi teksti vastu sündmused teaduse ajaloos.
Näide õpikust: Ümbermaailmareisil uurid Darwin loodust ka Galápgose saare, mis paikneb umbes 800 km kaugusel Lõuna-Ameerika läänerannikust. Darwin leidis, et eri saari asustavad eri linnuliigid , kes aga kõik sarnanevad omavahel ja ka mandril elavate liikidega. See väike jutuke tekitab minu arvates küll huvi. See seostub Darwini evolutsiooniteooriaga ning on heaks sissejuhatuseks sellesse teemasse.
Tekstis tuuakse väiksemas kirjas välja huvitavaid näiteid, seoseid igapäevaeluga ning samuti on õpikus värvilise taustaga kastide sees huvitavaid fakte, mis antud teemaga kokku lähevad.
Näide õpikust: Praegu elavate hulkraksete loomade hõimkondade esindajate kivistisi leidub rikkalikult kuni 542 minloni aasra vanustes kivimites . See on võimaldanud paleantoloogidel saada hea ettekujutuse elu ajaloost alates Kambriumi ajastust. See tekst on väiksema fondiga trükitud ja asud suuremate tekstide vahel. Selliseis fakte on huvitav lugeda ning nad tekitavad huvi ka ümbritseva teksti vastu, kuna on sellega seotud.
Huvitavus ja kaasahaaravus (visuaalne pool):
Õpikus on teksti ilmestamiseks kasutatud väga palju värvilisi illustratsioone – fotosid, tabeleid ning diagramme , mis muudavad teksti arusaadavamaks ning kutsuvad esile diskussioone.
Näide õpikust: Pilt Narva põlevkivikaevandusest ning mille all on järgnev lause: Põlevkivi kaevandamise tagajärjel on Kirde-Eestis kasutuskõlbmatuks muudetud ligikaudu 30 tuhat hektarit maad. See on väga päevakorraline ning palju küsimusi ning arvamusi tekitav probleem.
Kasutatud materjal:
Jaan Mikk ,,Lihtsa keele reeglid”
Jaan Mikk ,,Õppetöö motiveerimine kirjanduse abil”
Targo Sarapuu, Mart Viikmaa ja Ivar Puura „Biologia gümnaasiumine II osa 4. kursus“