Läänemaa rahvastiku iseloomustus (1)

Läänemaa.

1.Maakonna üldandmed

L Pilt 1. Läänemaa lipp
äänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi , Oru, Vormsi , Taebla , Martna , Kullamaa, Lihula , Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks.
Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, selle pindala on 2 383 km2, seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast.

2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus

K Pilt 2.Läänemaa vallad
uigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondadest. Seal elab 27 366 inimest. Inimeste rohkuse poolest ületab Läänemaa ainult Hiiumaa. Ka rahvastiku tiheduse poolest on Läänemaa eelviimase kohal. Selle maakonna tihedus on 11,5 elanikku 1km2 kohta. Võrreldes Eesti keskmise tihedusega on Läänemaa tihedus on peaaegu, et 3 korda väiksem (Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 29,6 elanikku 1 km2).
Kõige tihedamalt asustatud vald selles maakonnas on Taebla vald, kus keskmine tihedus ulatub kuni 30 inimesele 1km2 kohta. See ala on tiheda asustusega kuna seal on palju töökohti, nt. Üheks tegevus alaks on seal veisete kasvatamine. Ka keskmine bruopalk on seal suurem kui teistes selle maakonna valdades. Järgmine tihedam vald on Ridala, sest seal asub maakonna keskus Haapsalu. Ka Haapsalu ümbrus on tihedalt asustatud kuna Haapsalus on palju töökohti, kooli ja lasteaedu. Kõige kuulsamad Haapsalus asuvad firmad on nt. Uksetehas AS, Est-Trans Kaubaveod AS, AS Heal (Fra Mare Thalasso SPA), Swedest Motel Group AS (Roosta Puhkeküla), OÜ Hardinger (Müüriääre kohvik ), Haapsalu Tarbijate Ühistu, Haapsalu Kuurort AS (Spa Hotell Laine).
Kõige hõredamalt on asustatud Martna, Nõva, Noarootsi, Oru vald. Sest nendes valdades on palju soid, mis on eluks kõlbmatud alad ja paljud alad on seal ka looduskaitse all.

3.Rahvuslik koosseis

Nagu ka igal pool mujal Eestis pole erandiks ka Läänemaa, kus peale eestlase elavad ka venelased ja loomulikult rootslased. Rahvuslikku koosseisu on kujundanud mitte miski muu kui meie ajalugu. Haapsalus on nt. Venelaste osakaal u. 1/5. Kõige enam venelaste osakaaluga vald selles maakonnas on Ridala, kuna selles asub ka maakonna keskus Haapsalu, kus venelaste osakaal on u. 1/5. Kõige enam rootslatega asustatud vald on Noarootsi, Riguldi ja Vormsi, sest seal on ajaloo jooksul väga kaua elanud rootslased ja nüüd elavad seal nende järeltulijad.

4.Rahvaarvu muutumine

Üle-Eestilise probleemina ei sünni ka Läänemaal piisavalt lapsi - nimelt sureb aastas 111 inimest rohkem kui sünnib (sündide arv on 246 ja surmade 357). Võrreldes Eesti keskmise näitajaga ei ole see küll väga halb tulemus (keskmine iive on -318), kuid näiteks Harju maakonnaga küll, sest seal on iive üle 1500, täpsemalt 1577.
Läänemaa kõikidest elanikest, keda on 27366, moodustavad umbes 16% alla 20 aastased inimesed (~ 4378 in.), 62% 20-64 aastased (~16966) ja üle 65 aastased 22% (ehk ~6020). Need näitajad on üsna sarnased eesti keskmistega, kuid siiski tundub, et Läänemaal elavad inimesed kauem kui mujal Eestis.

5.Ränded maakonnas

Läänemaa pendelrände keskuseks on Haapsalu, põhiliselt minnakse Vormsi saarele, Noarootsi, Oru, Taebla ja Ridala valla lõunaosasse ning muidugi Harju maakonnas asuvatesse linnadesse, põhiliselt Tallinnasse, ilmselt selletõttu, et seal paremaid töökohti pakutakse. Läänemaal on kohapeal tootvate inimeste osatähtus üsna suur, täpsemalt öeldes 61,1%, mis on Eesti keskmise, 63%-ga peaaegu võrdne.

6.Tööhõive maakonnas

Töötusega ei ole Läänemaal erilisi probleeme, töötuid inimesi oli 2005 aastal vaid 5,3%. Eesti keskmiseks oli tol aastal 9,7%. Enamikel töötutel inimestel on seal võimalus Tallinnasse tööle minna, mis alandab kindlasti töötuseprotsenti. Teiseks mujale tööle minemise põhjuseks võib olla ka madalam palk. Brutopalk oli 2008 aastal 9744 krooni (~623 eurot) samal ajal kui eesti keskmine oli sellest 3168 krooni kõrgem (~202 eurot). Ja näiteks Harjumaal , kuhu Läänemaalt põhiliselt mindi , sai ümbes poolteist korda rohkem palka ehk siis 14473 krooni (~925 eurot).
Läänemaa inimeste seal ei ole kuigi palju ettevõtjaid, samas ka mitte liiga vähe. Tuhande inimese kohta tegeleb 73 ettevõtlusega (samas Eesti keskmine on 88 inimest tuhande inimese kohta). Kuid võrreldes seda näiteks Harjumaaga, siis on see pea 2 korda väiksem (Harjumaal 127 inimest/1000 in. kohta).
Maakond: Läänemaa
7. 5 olulist faktilist tunnust rahvastiku kohta!
(N: Kõige väiksem rahvaarvuga 10 168 el., 0, 8% Eesti rahvastikust). 

Kõige väiksema rahvaarvuga 25 346 el. maakond pärast Hiiumaad (9 381).

Maakonna siseselt paikneb rahvastik ebaühtlaselt.

3 Pilt 3. Rahvaarvumuutus.
0-40 aastaste osakaal maakonnas on väga väike (u.3,4%)
4) Läänemaakonna rahvaarv väheneb!
5) Kõige tihedamalt asustatud vald on Taebla.

8. Rahvastikuga seotud probleemid maakonnas:

• Töötute protsent 2009. aasta seisuga on 22,3 %, mis on rohkem kui Eesti keskmine (16,9%)
  
• Rahvastiku arv väheneb.
  
• Sureb rohkem kui sünnib.
  
• Väljaränne on suurem kui sisseränne.
  
• Varguste arv suureneb.
  

Kasutatud allikad:

Pilt 1. http://www.crwflags.com/fotw/flags/ee (ln.html
Pilt 2. http://commons.wikimedia.org/wiki/Media:L%C3%A4%C3%A4nemaa_lipp.svg
Pilt3 . http://www.stat.ee/public/Piirkondlik-portree-Eestist/Maakonnad/Laane/Lne_rahvaarv.xls
http://www.stat.ee/files/koolinurk/
Suur Maailma Atlas (Eesti entsüklopeedia kaardiköide) Eesti entsüklopeedia Kirjastus 2005 a.