Anni
Tetsmann
Jaan
Kross „Keisri hull“
Retsensioon
„Keisri
hull“ on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock , kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks
kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees.
Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja
sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus
analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock
on hull.
Timotheus
von Bock oli esinduslik ja tark. Von Bock vabastas oma talupojad enne
suurele ohule saada avastatud tsaari nuhkide poolt. Von Bock otsustas Eestist põgeneda ja leida rahu mujal, kuid viimasel hetkel ta sellest kavatsusest loobus. Ta tajus, et mõju Vene impeeriumile on suurem, kui ta jääb paigale. Ta riskis enesehävitusega, sest kui ta oleks tabatud, siis arvatavasti oleks karistuseks olnud surm või piinamine. Ta otsustas jääda ,,raudnaelaks impeeriumi ihusse". Keisri nuhid ümbritsesid teda endiselt ning arvatavasti ühe taolise tõttu ta segastel asjaoludel surigi. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid.. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Timotheus von Bocki naise, Eeva vend
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli
säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis tugev side, samas kui Jakob tundis, et tema hakkab oma õest võõrduma (edaspidi
Jaan Kross ,,Keisri hull" IMKATS IMKATS-skeem: I(teosega seotud inimesed): Timotheus Von Bock Keisri hull, tõtträäkiv aadlik. Teose vapper revolutsiooniliste ideede kandja, kes jääb oma põhimõtetele niivõrd kindlaks, et ei tagane neist isegi pärast Schlüsselburgi kindlusvanglasse sattumist. 1805. aastal alustab Aleksandri sõjaväes karjääri. 1809. aastal viiakse ta üle ihukaitseväe husaaripolku. Sõjalise vapruse eest teenib ta kuldmõõga pealdisega ,,Vapruse eest". 1812. aastal algab Isamaasõda. Napoleon tungib jõuliselt Venemaale, vallutab Moskva, ent on sunnitud peagi taanduma.
III Projekt. Kadri Laur 12B ,,Keisri hull" Jaan Kross Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos
,,Keisri hull" J. Kross Kokkuvõte Romaan on kirjutatud Jakob Mätliku poolt päevikuvormis ning keskendub aadlik Timotheus von Bocki elule. Timo on balti aadlik, kes elab Võisiku mõisas. Ta on tsaari Aleksander I üks lähikondlasi, ent tema enda vaated ei lange kokku riigis toimuvaga. Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni
http://raamatublogi.blogspot.com/2011/08/romeo-ja- julia-william-shakespeare.html · *Andres- aktiivne tegutseja, plaanitseja, looja, nõudlik enese jt suhtes, püüab tegutseda ausust silmas pidades, elu sunnib oma ideaale jalge alla tallama, töö hindamine, kindel ja usaldatav mats * Pearu- kerglane uhkeldaja, praalija, vaimne alaealine, kellel pole tegevust tõeliste täiskasvanute maailmas. Sellest tulenev tembutamine, teiste kiusamine; hull, järeleandlik, puutumatu * Krõõt- hingelt tõeline perenaine, sellest tulenev enesekindlus, naiselikult õrn ja habras, füüsiliselt murdub rängas töös, tema vaimsus elab üle aegade * Mari- süütunde all kanntamine röövib usalduse, eneseavastamine, ent teeb vastuvõtlikuks teiste rõõmudele ja muredele. Oru perenaine- füüsiliselt mehe ja eelarvamuste ori. ,, pernaiseseisuse" ninel laseb end alandada. VII PILET 1
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
Kõik kommentaarid