Õpilane teab (1)

Õpilane teab:
Mõisted:
riistvara – riistvara all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend -väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid pole üldjuhul hädavajalikud.
tarkvara - hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid – andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.
operatsioonisüsteem - ehk opsüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme.
rakendustarkvara –võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara (MS Office), arhiveerimistarkvara , majandustarkvara, andmebaasid , arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI).
fail - sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna .
kaust – kettal võib olla väga palju faile, siis rühmitatakse need kaustadesse, et oleks lihtne kettalt vajalikku faili leida. Kaustas võivad olla dokumendid, programmid , teised kaustad (alamkaustad, subdirectory) ja otseteed (shortcut), mis sisaldavad viiteid eeltoodutele.
ikoon - on semiootikas kuju või pilt, Ikooniline suhe tähistab faktilist sarnasust. Ikoon on teatud mudel.
töölaud - metafoor , mida kasutatakse kirjeldamaks graafilise kasutajaliidese poolt kasutajale pakutud võimalusi. Arvuti töölauda võrreldakse reaalse maailma töölauaga, kus kasutaja saab liigutada reaalseid dokumente ja kaustu.
Arvutikomplekti põhiosad:
arvuti - elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Arvuti abil saab informatsiooni kõige kohta, vajalikku teavet maailmasündmuste kohta.
klaviatuur - Elektroonilise seadme või aparaadi juhtimis– või sisestusseade.
Klaviatuur võimaldab trükkida.
hiir - osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirt kasutades ei pea klaviatuurilt käske andma. Hiire abil saab igasuguseid asju lahti võtta ja klikkida ikoonidele.
monitor – e. kuvar , jälgida võimaldav seade, näitab pilti.
printer - arvuti väljendusteade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.
Arvuti ja Interneti kasutamispõhjusi ja –võimalusi:
Arvuti ja Interneti abil saab teiste inimestega suhelda, kogu maailma kohta informatsiooni ja teavet, palju asju saab selle kaudu teada ja on ka abiks õppimisel ja tööde tegemisel.
Õige kehaasend laua taga istudes on järgnev:
* käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°;
* selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°);
* pea peab olema suunatud otse;
Täiendavad nõuded kehaasendile:
* Töötajale/õppijale sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama õppija kasvule;
* kuvari ekraani vertikaalasendi puhul peab õppija silmade tase olema ekraani keskpunktis või 2/3 selle kõrgusest;
* pilgu suuna mõtteline joon peab olema risti ekraani keskosa pinnaga, selle hälve võib olla +10°;
* kuvari ekraani äärtel oleva teksti vaatamisel peab vaatenurk (pilgu-suuna mõttelise joone ja ekraanipinna vahel) olema vähemalt 45°.
Puhata tuleb arvutiga tööd tehes kuna see võib tõsiselt kahjustada silmi sest see ekraani kiirgus ei ole silmadele hea.
Arvutit ja salvestusseadmeid kahjustavad tegurid:
kahjustavad viirused ,arvutiga ei tohi olla füüsilises vahekorras.
Kui valad arvutile / salvestusseadmetele kohvi peale.
Kui peksad arvutit / salvestusseadmet vastu seina.
Kettaseadmete tähistused:
Local disk - C
Floppy - A
CD Driver - D
DVD/CD-RW Driver – E
Failitüübid ja faili nime laiendid :
DOC on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend . Kasutusnäide: "mingifail.doc"
Rich Text Format (eesti keeles rikasteksti vorming ) on alates 1987. aastast Microsofti poolt arendatav platvormist sõltumatu dokumendi failivorming.
txt on tekstitöötluse dokumentide failinime laiend. Kasutusnäide: "mingifail.txt"
BMP, the file name extension for the Bitmap image file format.
In computing, JPEG is a commonly used method of compression for photographic images.
The Graphics Interchange Format (GIF) is a bitmap image format that was introduced by CompuServe in 1987 and has since come into widespread usage on the World Wide Web due to its wide support and portability.
HTM -
A file extension for HTML.
Tööakna elemendid:
Tiitliriba- Akna ülemises servas asub sinine riba – tiitliriba e akna päis (title bar). Tiitliribale on kirjutatud aknas oleva programmi või infokausta nimetus. Kui programmiga on avatud mingi andmefail, lisatakse ka selle nimi programmiakna tiitliribale. Akna tiitliriba värv näitab, kas aken on aktiivne (sinine vm. värv) või mitte (hall).
Menüüriba- Päisrea all asub menüüriba (menu bar) akna menüüdega (File, Edit, View,…). Hiireklõps mingi menüü nimetusel avab selle menüü korralduste loetelu.
Menüüriba all võib olla üks või mitu tööriistariba ehk nupuriba (toolbar). Iga nupp esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud .
Nupurida- üks või mitu tööriistariba ehk nupuriba (toolbar). Iga nupp esindab mingit menüüvalikut ja nuppudena on tööriistaribale välja toodud just sagedamini vajaminevad valikud.
Kerimisriba- ehk kerijad (scroll bar). Kerijad koosnevad kahest sammnupust ja nende vahel asuvast kerimisnupust ehk liugurist (slider). Liugur näitab milline osa dokumendist nähtav. Kerimisnupu suurus sõltub aknas paikneva info kogumahust, st mida rohkem on aknas infot, seda väiksem on liugur.
Arvutiklassi sisekorraeeskirjad:
Arvutiklass on ette nähtud õppetöö (arvutiõpetuse tunnid , ainetunnid, arvutikursused, ringitunnid jms) läbiviimiseks.
Kasutajateks võivad olla kõik selle kooli õpilased, töötajad, vilistlased. Erandjuhtudel teised isikud (kooskõlastatud kooli direktoriga).
Arvutiklassis viibimine on lubatud ainult arvutiõpetaja, ainetundi läbi viiva õpetaja, ringi juhendaja või kooli juhtkonna poolt volitatud isikute juuresolekul.
Arvutiklassi kasutaja on kohustatud:
1)Järgima käesolevat eeskirja ja alluma õpetajate korraldustele
2)Järgima kooli sisekorra eeskirju
3)Hoidma puhtust ja korda arvutiklassis ja oma töökohal (söömine ja joomine arvuti taga, pori sisse tassimine, jms on keelatud)
4)Ennast korralikult arvutiklassis üleval pidama ( riist ja tarkvara kahjustamine , mööbli ja muude esemete rikkumine , jms on keelatud)
5)Mitte segama teiste kasutajate tööd
6)Käituma eetiliselt nii arvutiklassis kui ka Internetis ( häkkimine, ropendamine jututubades, jms on keelatud)
7)Kasutaja ei tohi tekitada oma tegevusega ei moraalset ega materiaalset kahju.
8)Kasutaja ei tohi installeerida õpetaja nõusolekuta riist- või tarkvara
9)Kasutaja ei tohi muuta riist- ja tarkvara konfiguratsiooni
10)Arvutiklassi saab kasutada õpilaspileti alusel
11)Enne arvuti kasutamist tuleb ennast registreerida
12) Vahetunnis arvutiklassi kasutada ei saa (see on õhutamise ja stabiilse keskkonna loomise aeg klassiruumis )
13)Printida saab ainult õpetaja loal ja lehe hind on 1 kroon (va kooli- või õppetööga seonduv )
Arvutikasutamise prioriteedid:
1. Tunniplaanijärgne õppetöö
2. Tunniplaaniväline õppetöö
3. Kooli või õpiülesannetega seotud töö
4. Elektronposti ja Interneti kasutamine
5. Muu vajalik
Võrdse prioriteedi korral on eesõigus vanemate kursuse õpilastel