10. klass - geograafia (4)

1. Mõisted
Teadus – tegevus, mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist.
Tehnoloogia – teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada.
Kohateave – on asukohaga seotud andmed.
Üldmaateadus – uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine ? Miks puhuvad passaadid?)
Kaugseire – on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis.
Rasterkaart – kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega.
Vektorkaart – kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid.
Koropleetkaart – nähtused pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel.
Pindalakaart – objekti pindala muutuv, vastavalt kujutava nähtuse väärtusele (N: USA vastavalt tornaadode esinemisel aastas)
Punktkaart – iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud territooriumil (N: üks punkt võrdub miljon inimest ja siis tuleb Eestile üks punkt)
Andmebaas – arvutis olev korrastatud andmekogum , kust saab kiiresti leida vajalikke andmeid.
Infosüsteem – andmebaasid koos andmete salvestamiseks, korrastamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja inimesele sobival viisil esitamiseks vajaliku tarkvaraga moodustavad infosüsteemi.
Geoinfosüsteem (GIS) – haldab kohateavet ja sisaldab omavahel seotud vektor-ja rasterkaarte. Seob arvutikaardi kihid.
Kohateabe analüüs - Geograafiliste allülesannete lahendamine (N: koolist koju minnes valime hetkeolusid arvestades oma liikumistee)
Ruumiline interpoleerimine – Kõige lihtsam on määrata iga otsitav temperatuur lähime vaatluspunkti järgi. (N: inimene kuulab ilmateadet sellest raadiojaamast, mis tallle kõige lähemal on).
GPS – Globaalne asukoha määramise süsteem, mis koosneb sateliitidest ja Maal asuvatest seire -jaamadest ning võimaldab väga täpselt määrata geograafilisi koordinaate.
2. Võrdle
Arvutikaart ja paberkaart
Arvutikaart
Paberkaart
eelised
*suheldavus(elavam pilt)
*suumimine(suurend., vähend.)
*kohesus(saad teada koheselt vajaminevat infot)
*ainulaadsus
*kopeeritavus
*saab kokku murda (teha väiksemaks)
*saab igal ajal kasutada
puudused
*autoriõiguste küsimuste keerukus
*ei saa kogu aeg kasutada (N: läpaka aku on tühi)
* hilinenud informatsioon
*ei saa suurendada ega vähendada
Rasterkaart ja vektorkaart
Sarnasused
Erinevused
Raster-, vektorkaart
*Mõlemad on illustreerivad.
*Saab koguda andmeid
*Saab teha mõõtmisi
*Koosnevad teemakihtidest
*Rasterkaart: koosneb pikslitest,
on liikumissuunaline, on piiramatu.
*Vektorkaart: koosneb joontest, pindadest, punktidest, on piiratud.
3. Tabelid
Teaduslik meetod
olemasolevad teaduslikud Probleemi püstitamine ühiskonna praktilised
faktid, teooriad vajadused
vaatluste ja katsete taustinformatsiooni
korraldamine puuduvate Hüpoteesi sõnastamine kogumine ja
andmete hankimiseks korrastamine
Hüpoteesi kontrollimine,
tulemuste analüüs,
järelduste tegemine,
vajadusel täiendavate
vaatluste ja katsete
korraldamine
Tulemuste publitseerimine
Uus teooria
Loodusteaduste arengu etapid
Loodusteaduse teke
Teadmisi looduse kohta koguti kõigepealt Idamaade tsivilisatsioonides , uurimise rajasid kreeklased . (N: Aristoteles )
Meetodite revolutsioon
Hüpoteesi täpne püstitamine ja selle katseline kontroll universaalsete loodusseaduste avastamiseks.(N: I. Newton)
Geoteaduse teke
Koguti palju faktilist materjali Maa looduse kohta. (N: K. Linne )
Seletus loodusteadusest
Tuli bioloogias, geoloogias ja geograafias püstitada hüpoteese. Osadel oli kiire edu. (N: C. Lyell)
Murrang geoteaduses
Tehnoloogia areng võimaldab uusi uurimismeetoteid, toovad esile uusi fakte ja kuidas vana hüpotees kujuneb ümber uue vaadete süsteemi. (N: A. Wegner)
Globaalökoloogia
Tänapäeva keskkonnaprobleemid nõuavad Maad kui terviksüsteemi käsitlevaid üldistavaid teaduslikke seletusi. (N: J. Lovelock).
4. Selgita
1) Kaugseire. Kaugseirega saab näha asju, mida inimene oma silmaga ei näe. (N: kehadesoojus)
Kaugseire eelised : detailsus , operatiivsus (N: katastroofiliste ilmanähtuste jälgimine reaalajas ), laiem vaateväli, suurem lahutusvõime.
Saab mõõta : objektide kõrgust ja pindala, vee- või maapinna temperatuuri, muula niiskust või nõlva kallet.
2) Kaart. Kaardilt saab lugeda kõrgustike kõrgusi, vee sügavust, kohanime, mis pinnavormiga on tegemist, saab näha vahemaid, mis on ümardatud jne.
Kaardi ülesanded : Kaart on ruumiliste seoste visualiseerimisvahend. (N: teemakaartide puhul, kus tulemus asub tedause ja kunsti piirimail). Kaart on ka töövahend (N: välistöödel, kuhu peale saab kanda leitud taimi või veeproovide võtukohti). Õpetusvahend, andmete talletamine, maailmavaate kujunamine.
3) Arvutikaardi kasutamisvõimalused. Arvutikaardi vaatamiseks on sul vaja arvutit ja sobivat tarkvara. Arvutikaardid on enamasti valmistatud kasutades spetsiaalset tarkvara, kuid arvutikaardiks võib olla ka skaneeritud või digitaliseeritud paberkaart. Arvutikaardilt on võimalik lugeda andmeid nagu paerkaardilgi. Aga arvutikaarti saab ka kopeerida, kohselt vaatata praeguses hetkes toimuvat, kus sa hetkel asud ja täpseid vahemaid mida sa soovid teada.
4) Kohateabe analüüsi ülesanded.
Ruumiline interpoleerimine - Kõige lihtsam on määrata iga otsitav temperatuur lähime vaatluspunkti järgi. (N: inimene kuulab ilmateadet sellest raadiojaamast, mis tallle kõige lähemal on).
Lähikonna arvestamine – Igal paigal on oma lähiümbrus ehk lähikond, mis otseselt mõjutab seda paika (N: palaval päeval rannas kujuneb iga riietuskabiin lähikonnaks see ala, kus inimesed tulevad just seda kabiini kasutama. Tõenäoliselt valivad nad lähima kabiini, aga kui seal on pikk järjekord, siis osa inimesi jalutab kaugemale.
Lühima tee leidmine – N: orjenteeruja otsib ajaliselt lühemat teed, kanalikaevaja juhindub marsuudi valikul sellest, et rajatis tuleks võimalikult odav, transpordivõrgus tuleb leida lühim tee.
Paiknevusanalüüs – atlase kaarte sirvides märkame, et mägede nõlvadel kehtib seaduspära : kõrgemal sajab rohkem.
Levikuseaduspärasuste iseloomustamine – mitmesuguste õnnetuste puhul on ülimalt oluline, et suudetakse operatiivselt ja aktuaalseid ilmaolusid arvestades modelleerida ainete levikut maastikul .