Alaealiste karistamine venemaal (0)

Sisekaitseakadeemia
Justiitskolledž
Häli Etti
ALAEALISTE KARISTAMINE VENEMAAL
Referaat
Õppejõud:
Uno Traat
Tallinn 2010
SISSEJUHATUS
Mitte ainult Eestis ei karistata alaealisi, vaid ka teistes riikides, kaasa arvatud ka venemaal. Kus kahjuks on asi olnud päris karm. Venemaa on USA järel teisel kohal, sest venemaa vanglates (kolooniates) viibib 15 000 alaealist. Umbes seitse tuhat ootab kohtuotsust. Esimest korda on Venemaa seadustes 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis , millesse kuulub 14 peatükk, mis on pühendatud alaealiste kriminaalvastustuse iseärasustele.
Venemaal on 1300 internaatkooli, millest 320 asub külades. Seal elavad ja õpivad 211 000 orbu. Igas sellises asutuses peaks viibima 60-120 inimest. Kahjuks on 20- 40% lastest jooksus, sest olmetingimused ja ka suhtumine neisse on halb. Seal ei tahetagi hinnata inimlikust, või hoopis ei tunta.
Näiteks internaatkool nr.2 on asutatud aastast 1961. Nõukogude ajal oli neil suvelaager. Kuid 1990 aastatel lõpetati see ära. Õppekorpus on suletud kaks aastat – remondi lõpetamiseks ei ole raha. Uus direktor leidis raha, et teha koolis kosmeetiline remont . Avas televiisori toa. Lapsed said esmakordselt ise valida endale riideid . Iga nädal korraldati huvitavaid väljasõite kohtadesse , mis lapsed ise hääletades välja valisid. 103 kasvandikust on 39 alaealiste asjade komisjonis arvel, 23- psühhiaatria haiglas arvel, 29- narko osakonnast. 2 on vabanenud kolooniast, 25 on orvud ning 77 last on jäänud ilma vanemlikest hoolivusest.( http://www.kp.ru/ )
1. AJALUGU
Esimene alaealiste asjade süsteem oli loodud USA-s. Chicagos asutati esimene alaealiste kohus 1899 aastal. Inglismaal aga võeti alaealiste kohta kehtivad seadused vastu 1908.a. Prantsusmaal alustas alaealiste kohus 1914 aastal insener Eduard Šolje algatusel, kes pärast naasmist USA-st pidas sellel teemal loengu 1906 aastal Pariisi sotsiaalmuuseumis. Esimene alaealiste kohus töötas Venemaal 1910 a. kuni 1918a. Peale revolutsiooni ja ka valitsuse vahetumisega oli mingiks ajaks alaealiste asjade komisjon unustatud. Tänapäeval eksisteerib mitut erinevat tüüpi alaealiste ministeeriumeid: inglise-ameerika, kontinentaalne ja skandinaavia .
1845 aasta Venemaa kriminaalkoodeksis oli kindlaks määratud vanuse piirang, kus kuni seitsme aastased lapsed on vabastatud vastustusele võtmise eest, sest nad ei saanud aru anda oma tegude eest.
Detsembril 1866 aastal kinnitas Aleksander teine seaduse muudatuse, kus oli kirjas, et võis asutada kolooniaid ja varjupaiku, kus alaealised saaksid kanda karistust. Varjupaikade ehitamise võis otsustada Siseasjade Ministeerium . Poisse ja tüdrukuid hoiti erinevates varjupaikades ja kolooniates.
1903 aasta kriminaalkoodeksis võeti vastu seaduses punkt, kus 10 aastaseid saadi võtta vastutusele. Seaduse andjad piiritlesid sellega seda, et noored kurjategijad kes olid nooremad kui seitseteist ei olnud võimelised vastutama oma kuritegude eest. Kuna nende arvates ei andnud alaealised aru oma tegudest, mis nad toime panid ja seega pidid 10-17 aastased alaealised karistust kandma parandusasutustes. Alaealistele olid ette nähtud eripärased karistused, mida nad pidid kandma. Nad võisid kuni 18 eluaastani kanda karistust parandusasutustes, peale seda viidi nad vanglasse. Alaealisi naisi viidi nunnade kloostrisse karistust kandma.( http://rushistory.3dn.ru )
1935 aastal võis alates 13 eluaastast määrata alaealistele sama karistust, mis täisealisele. Sinna kuulus ka surmanuhtlus. Ning selline karistuspoliitika kestis 50 aastate lõpuni, siis võeti kasutusele alaealiste karistamiseks kergemaid karistusi.( http://gov.cap.ru )
2.ALAEALISTE MINISTEERIUM TÄNAPÄVA VENEMAAL
2001 aastal käivitati Rostovis projekt „Tugi õigusmõistmisel alaealiste kohtuasjadel“, et suunata kohtuid rahvusvahelisele alaealiste üle kohtumõistmise tasandile.
2004 a. märtsis Taganrogis avati üle pika aja esimene alaealiste kohus. Selle kohtu jaoks oli määratud eraldi kohtunikud , kes tegelevad ainult alaealiste kohtuasjadega, kuhu on ka kaasatud lapsed. Alaealiste asjade ministeerium toimib Kanada mudeli järgi ja orienteerub ÜRO dokumentide põhjal. See töö ei piirdu ainult kohtu asjadega, vaid ka sotsiaalsete küsimuste lahendamisega, orbudega, alaealistega- kelle vanematelt on võetud õigus neid kasvatada. Luuakse organisatsioonid , mis kontrollivad lapsevanemaid, et nad ei jätaks oma lapsi järelevalveta, samas ka laste pöördumisel muredega nende poole. Planeeritakse tõstatada meditsiinilisi küsimusi, et lapsed saaks iseseisvalt pöörduda nende poole seoses seksuaalsete ja pere loomise küsimustes.
Antud hetkel puudub Venemaa Föderatsioonil seadusandlik baas alaealiste asjade ministeeriumite (komisjonide) loomiseks. Kuid käib suur arutelu seaduse muutmiseks ja lisamiseks sinna eraldi „ Seadusandlus alaealiste ministeeriumi jaoks.“
Sead seadusandlust olid arutamas 40 organisatsiooni, samas ka Justiitsministeerium, Siseministeerium , Haridusministeerium, organisatsioonid, kes tegelesid alaealistega.
( http://rushistory.3dn.ru )
3. ALAEALISTE KRIMINAALVASTUTUSE ISEÄRASUSED
Vastavalt Venemaa kriminaalkoodeksi artiklile 87 loetakse alaealisteks isikuteks isikuid, kellel kuriteo toimepanemise ajaks on saanud 14 a. vanuseks, aga ei ole veel 18 aastased.
Venemaa seadustes on esimest korda 1996. aastast kehtivas kriminaalkoodeksis pühendatud terve 5. jaotis, millesse kuulub ka peatükk 14, pühendatud alaealiste kriminaalvastutuse iseärasustele. Selliste erisätete seadusesse võtmise põhjus on selles vanuses isikute sotsiaal-psühholoogilised iseärasused.
Kriminaalvastutuse vanusepiiri määrates on arvesse võetud mitmeid asjaolusid, otsustav tähtsus on vanusele iseloomulikel psühholoogilistel iseärasustel, võimalusel või võimel mõista toimepandud teo ühiskonnaohtlikkust. Alaealised on teatud vanusest peale võimelised ise otsustama seadusekohase käitumise kasuks.
Vastavalt Venemaa kriminaalkoodeksi artiklile 96 võib erandjuhtudel, võttes arvesse sooritatud teo iseloomu ja süüdlase isiksust, kohus rakendada alaealiste kriminaal -õigusliku vastutuse norme ka isikute suhtes, kes on sooritanud kuriteo 18–20 aasta vanusena.
Alaealise kurjategija vanus tehakse kindlaks dokumentide järgi ( sissekanne perekonnaseisuaktide registrisse , pass, sünnitunnistus), kui dokumente pole, tehakse kohtumeditsiiniline ekspertiis. Kriminaalvastutuslikku vanusesse jõuab isik mitte oma sünnipäeval, vaid järgmise ööpäeva alguses. Kui vanus tehakse kindlaks ekspertiisiga, loetakse sünnipäevaks ekspertide määratud sünniaasta viimane päev; kui vanust määratakse minimaalse ja maksimaalse aastate arvuna, lähtutakse minimaalsest aastate arvust.
Arvestada tuleb mitte ainult kriminaalkoodeksi, vaid ka teiste õigusaktide norme. Samuti on määrav süü, kas kuritegu on toime pandud teadlikult või ettevaatamatusest. Nagu täiskasvanute puhul, vabastatakse alaealine, kes keeldub kuriteo lõpuleviimisest, kriminaalvastutusest.
Kohtupraktika on näidanud, et umbes poole kuritegudest panevad alaealised toime grupiviisiliselt. Sageli on organiseerija, õhutaja täiskasvanu, kellel juba on kuriteokogemus. Sellisel juhul on kuriteo kvalifitseerimiseks mitmeid võimalusi. Kui alaealine on juba jõudnud kriminaalvastutuse ikka, vastutab täiskasvanu kui kaasosaline (KrK art. 150), kui alaealine ei ole veel nii vana, vastutab täiskasvanu nii art. 150 järgi kui ka alaealise teo eest vastavalt kriminaalkoodeksi sättele, mis seda tegu käsitleb.
Vastavalt Vene Föderatsiooni Ülemkohtu Pleenumi 14. veebruari 2000. aasta määruse nr. 7 punktile 8 tuleb kuritegude puhul, kus üks osaline on täiskasvanu, kindlasti kindlaks teha täiskasvanu ja alaealise omavaheline suhe, sest sellel võib olla määrav tähtsus alaealise rolli määratlemisel kuriteos või ühiskonnavastases teos.
Kui alaealise kihutas kuriteole täiskasvanu õigusevastane või provotseeriv käitumine, peab kohus seda arvesse võtma süüd kergendava asjaoluna.
Enamike kuritegude eest algab kriminaalvastutus 16-aastaselt, osade kuritegude puhul 14-aastaselt. Kuid kuriteod, mille eest võetakse kriminaalvastutusele alates 16. eluaastast, võivad sisaldada selliste kuritegude elemente, mille eest vastutus algab juba 14-aastaselt (banditism – 16-aastaselt, kuid see võib sisaldada röövimist, rüüstamist, mõrva, mille eest vastutus algab 14-aastaselt). Näiteks 14-aastased bandiidid võetakse vastutusele mitte banditismi, vaid teiste tegude eest.
Kui alaealine on kuriteo toimepanemise ajal vaimses arengus mahajäänud ega suuda mõista oma teo faktilist iseloomu või ühiskonnaohtlikkust, ei ole tal kriminaalvastutust. Sellisel juhul räägitakse seaduses alaealisest, kes kuriteo toimepanemise ajal oli oma vaimses arengus maha jäänud vanusest, millest algab kriminaalvastutus. Kui tekib kahtlus ühiskonnaohtliku teo toime pannud alaealise vaimse arengu suhtes, viiakse läbi psühholoogiline või psühholoogiline-psühhiaatriline ekspertiis.
4.ALAEALISTELE RAKENDAVATE KARISTUSTE VIISID JA NENDE MÄÄRAMISE KORD
Alaealistele määratavate karistuste loetelu on täiskasvanutega võrreldes piiratud. Vastavalt KrK artiklile 18 on sellele vanusekategooriale määratavateks karistusteks: trahv , keeld tegeleda mingi tegevusega , kohustuslikud tööd, paranduslikud tööd, arest , vabadusekaotus määratud ajaks. Alaealisele ei saa karistuseks määrata: õiguse äravõtmine tegeleda mingi aja jooksul teatud alaga; sõjaväelise auastme või muu aunimetuse, riikliku autasu äravõtmine; sõjaväeteenistuse piiramine; vabaduse piiramine; määramine distsiplinaarväkke; eluaegne vabadusekaotus; surmanuhtlus.
Trahv määratakse summas ühest tuhandest viieteistkümne tuhande rublani või alaealise kahe nädala kuni kuue kuu palga või muu sissetuleku suuruses summas. Trahvi summat määrates peab kohus lähtuma sellest, et trahv ei tohi panna alaealist raskesse majanduslikku olukorda, jätta ta ilma eluks vajalikest materiaalsetest hüvedest.
Keeld tegeleda mingi tegevusega – selle sisu, kestus ja alaealisele määramise kord pole seadusega sätestatud, tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast.
Kohustuslik töö seisneb alaealisele jõukohase töö tegemises ja seda määratakse 40 kuni 160 tunniks. Seda tehakse õppetööst või põhitööst vabal ajal. Päevas tehtav töö on diferentseeritud vastavalt eale: 14–15- aastastel kuni kaks tundi päevas, 15–16-aastastel kuni kolm tundi päevas, 16–18-aastastel kuni neli tundi päevas. Kui alaealine keeldub kohustuslikku tööd tegemast, asendatakse see arestiga.
Paranduslik töö määratakse alaealisele kuni aastaks. Minimaalne parandusliku töö aeg on ühesugune kõigile vanusekategooriatele, see on kaks kuud. 14–15-aastastele ei saa vastavalt töökoodeksile paranduslikku tööd määrata. Kuna alaealise suhtes ei kohaldata vabaduse piiramist, siis paranduslikku tööd nende puhul sellise karistusega asendada ei saa.
Arest määratakse kohtuotsuse ajaks 16-aastaseks saanud isikule ühest kuni nelja kuuni . Kui kohustuslik või paranduslik töö on asendatud arestiga, võib selle määrata ka vähem kui üheks kuuks.
Vabadusekaotus on kõige rangem alaealisele määratav karistus . Alla 16-aastastele võib määrata kuni kuueaastase vabadusekaotuse. Kui selle kategooria alaealine on toime pannud eriti raske kuriteo, ja teistele alaealistele võib määrata kuni 10-aastase vabadusekaotuse, mis kantakse kasvatuslikus koloonias . Vabadusekaotust ei saa määrata karistuseks alla 16-aastasele isikule, kes on toime pannud vähese või keskmise raskusega kuriteo, ja teiste vanuseastmete alaealistele, kes on esimest korda toime pannud väikese raskusega kuriteo. Alaealisele raske või eriti raske kuriteo eest vabadusekaotust määrates vähendatakse kriminaalkoodeksis vastava kuriteo eest ette nähtud karistust poole võrra.
Kui alaealisele on määratud tingimisi karistus ja ta pani katseajal toime uue kuriteo, mis ei ole eriti raske, võib kohus asjaolusid ja süüaluse isikut arvesse võttes määrata karistuseks uue tingimisi karistuse uue katseajaga ja panna kohtualusele kohustuseks määratud kohustuste täitmise vastavalt KrK art. 73 osale 5.
Mitme kuriteo puhul süüdimõistmisel ei tohi alaealisele määratud karistus ületada 10 aastat.
Vene Föderatsiooni Ülemkohus on oma otsustes alati rõhutanud, et alaealisele määratava karistuse eesmärk peab nii palju kui võimalik olema tema parandamine, uute kuritegude ärahoidmine.
Karistuse liiki ja suurust mõjutavad kuriteo toimepanemise põhjused ja tingimused. Osaliselt peab kohus arvestama alaealise ühiskonnavastaste vaadete ja harjumuste allikat (halb eeskuju, vale kasvatus, ühiskonnavastaste elementide mõju), asjaolusid, mis viisid kuritegeliku kavatsuse elluviimiseni ja lõid soodsa olukorra kuriteo ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks (vanemate järelevalve puudumine, kooli kasvatustöö puudulikkus, puudused siseasjade organite töös). Arvestada tuleb ka psüühilise arengu iseärasusi.
KOKKUVÕTE
Miks kirjutasin Venemaa kohta? Pakkus huvi Venemaa karistuspoliitika. Kogemata lugesin „Комсомольская правда“-st loo alaealiste kohta, kes viibisid internaatkoolis.
Olles olnud lugenud „Gulag“-i nõukogude koonduslaagrite ajalugu ja ka osaliselt internetis materjale otsides märkasin, kuigi alaealised on eraldatud täiskasvanutest, on karistused ja ka internaatkoolid julmad. Sest neid lapsi ei kohelda kunagi inimlikult.
Kergekäeliselt määratakse neile vangla karistus. Alaealiste komisjonid , lastekaitse jne organisatsioonid võiks ju sellele tähelepanu pöörata. Nad tulevad noorte paranduskolooniast, kuid varsti on tagasi vanglas .
Kuna Venemaal on hetkel demograafiline kriis ja rahvastik on vananev, siis on probleemiks ka kinnipeetavate äärmiselt noor keskmine vanus (33 aastat). Jaanuarikuu (2009) seisuga oli Vene FPES andmetel 8 875 000 inimest kandmas vanglakaristust kellest 7 343 000 peetakse kinni kolooniates ja 1 447 000 eeluurimisvanglates, 85 000 on kasvatuslikes asutustes ja 553 000 naiste koloonias.
KASUTATUD MATERJAL
http://www.kp.ru/ 21.04.10
http://rushistory.3dn.ru 21.04.10
http://gov.cap.ru 21.04.10
http://www.constitution.garant.ru/ 21.04.10
http://www.kp.ru/ 21.04.10
www. prison .org 21.04.10
http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa 21.04.10
10