Alaealiste karistamine venemaal (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Alaealised õigusrikkujad

 Tulirelvadele, külmrelvadele ja mürkidele ligipääsu vähendamine.  Soolise võrdõiguslikkuse toetamine, et vähendada naiste vastu suunatud vägivalda.  Vägivalda toetavate kultuurinormide ja sotsiaalsete normide muutmine.  Ohvrite äratundmine/identifitseerimine, toetamine ja nende eest hoolitsemine (Hinsberg, 2015). 3 1.2. Alaealiste mõjutusvahendid Alaealise mõjutusvahendite seaduse kohaselt on alaealine 7-18aastane isik, kelle mõjutusvahendiks võib olla hoiatus, koolikorralduslikud mõjutusvahendid, vestlusele suunamine psühholoogi, narkoloogi, sotsiaaltöötaja või muu spetsialisti juurde, lepitamine, kohustus elada vanema, kasuvanema, eestkostja või perekonnas hooldaja juures või asenduskodus, üldkasulik töö, käendus, noorte- või sotsiaalprogrammides või

Sotsioloogia

12

doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne  Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsil

Õigusõpetus

44

docx

Karistusõigus

SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi sisuks on karistusõigus ning sellega seonduv. Referaadi eesmärk on mõista paremini karistusõiguse sisu ning karistusõigust puudutavaid küsimusi. Lisaks olen välja toonud milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin

Karistusõigus

23

xls

Karistusõiguse üldosa

KARISTUSÕIGUS Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast. Karistusõigus peab aitama kaasa süüteoga tekitatud kahju heast

Õigus

30

doc

Süüteomenetluse kordamisküsimused

kahjustamisest hõlmatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. ALAEALINE . Üldjuhul kuulatakse alaealine tunnistaja ja kannatanu üle alaealiste ülekuulamisruumis, mis on sisustatud lapse iga arvestatava sisustuse ja salvestustehnikaga. Isikuvastaste ja seksuaalkuritegude puhul tuleb vältida alla 14-  aastaste alaealiste mitmekordset ülekuulamist ja üldjuhul tuleb need videosalvestada. Ülekuulamisest osavõtva spetsialisti (KrMS § 70) valib menetleja, lähtudes isiku võimest lastega töötada, erialasest haridusest, töökogemusest ja koolitusest.

Süütegude menetlus

11

doc

Kuritegevus Eestis

LISAD 9 Lisa 1. Nime/ aasta viitamine ja selle kajastamine kasutatud kirjanduse loetelus VIITAMINE TEKSTIS KASUTATUD KIRJANDUS ... (Schwartz ja Ellison, 1982) Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim. ... (Anderson, 1985) Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Asko Toomsoo, 1996, ,,Täisealiste ja alaealiste kuritegevus", Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. 2. Beth B. Hess, 2000, ,,Sotsioloogia", Külim. 3. EV Sotsiaalministeerium, 2002, ,,Ohvriabi käsiraamat", Tallinn,. 4. Mari-Liis Liiv, 2007, ,,Kuritegevus Eestis 2006", Tallinn, Justiitsministeerium. 11

Sotsioloogia

8

doc

Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas. Referaat.

saa hävitada, nagu mõnda viirust. See jääb meiega seniks, kuni me ei õpi ära seda, et kõige tähtsam asi elus ongi elu nautimine ja mitte pidavalt närvitsemine ja kõige pärast muretsemine. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia V köide. Tallinn, 1990, lk. 229. 7 2. Toomsoo, A. ,,Täisealiste ja alaealiste kuritegevus". Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996. 3. Liiv M.-L. ,,Kuritegevus Eestis 2006", Tallinn, Justiitsministeerium, 2007. 4. Hess B. B. ,,Sotsioloogia", Külim, 2000. 5. EV Sotsiaalministeerium. ,,Ohvriabi käsiraamat", Tallinn, 2002. 8

Eesti keel

23

doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

Karistust iseloomustavad kaks põhilist tunnust: · karistus tähendab konkreetse süüteo hukkamõistmist; · karistus peab süüdimõistetule tekitama teatud ebameeldivusi ( tema vabadust piirama, teatud tegude toimepanemist keelama, tema vara vähendama). 12 Karistusel on mitu eesmärki: · süüdimõistetu parandamine; · uute süütegude ärahoidmine; · süüdlasele tehtud teo eest karistamine. Nagu me teame, on füüsilised ja juriidilised isikud oma olemuselt erinevad õigussubjektid. Seega on ka nende karistuste eesmärgid erinevad. Kui süüteo paneb toime füüsiline isik, võib teda karistusseadustiku kohaselt karistada kas rahalise karistuse, aresti või vangistusega. Karistused on erineva raskusega ­ kõige kergem on rahaline karistus ja kõige raskem on vangistus. Kui süüteo paneb toime juriidiline isik, võib karistusseadustiku kohaselt mõista

Õigusõpetus

Kommentaarid (0)